Obsah (5)

§ 76§ 75§ 78§ 199§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoobril 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1784 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Triin Harak

§ 76

lg 5), millest esimese 24 kuu jooksul kohustada teda järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: 1.

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt

§ 75

lg 2 p 4, 8 alusel määrata F.S’le katseajaks järgmised lisakohustused:  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  osalema sotsiaalprogrammis.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Määrata F.S katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna Määrus F.S suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu F.S kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD F.S on Tartu Maakohtu 13.03.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-1784 süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning karistatud 10 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati F.S-ile mõistetud 10 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 08.04.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 aasta 4 kuu ja 17 päeva vangistuse võrra, mõistes F.S-ile liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud ja 17 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.03.2015 ja lõppeb 30.05.

1. 24.08.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud F.S isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla on esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav kannab viiendat reaalset vanglakaristust, kriminaalkorras karistatud kümnel korral. Käesolevat vangistust kannab liitkaristusena varguse ja kelmuse toime panemise eest. Ka varasemad kuriteod on olnud varavastased. Kuriteo toime panemise ajendiks on olnud soov saada majanduslikku kasu. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on suurem majanduslikult rasketel perioodidel. Üks distsiplinaarkaristus: 16.11.2016 määratud noomitus selle eest, et kinnipeetav andis teiste isikute kasutusse enda valduses olevaid esemeid (sularaha). Tulenevalt madalast kohtlemistasemest ei ole kinnipeetav senise vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud. Peamiselt on osalenud vangla tööhõives (perioodidel 20.07.2015-31.10.2015 ja 18.02.2016-07.06.2016 majandusabitöödel) ning alates 08.06.2016 väljaspool vanglat puiduettevõttes XXX. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav väheohtlik risk ühiskonnas. Otsesed ohtlikkuse tunnused puuduvad. Kinnipeetav on toime pannud varavastaseid kuritegusid vägivallata, seega seisneb oht peamiselt majandusliku kahju tekitamises. Ohuolukorra ilmnemine kõige tõenäolisem perioodil, kui kinnipeetaval on majanduslikud probleemid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetav F.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus F.S lähivõrgustikku kuulub kaksikvend A. L. , onupoeg L. R. ja tema abikaasa E. R. F.S vanemad surnud. Vennaga väidetavalt isik ei suhtle. Vend on olnud F.S kuriteo ohver. Avavanglas viibimise ajal on hakanud isik rohkem suhtlema toetava sugulase, L. R. (peamiselt kirja teel, telefoni kasutab isik harva).Varasemalt ei ole kinnipeetav lähedastega üldse kontakti otsinud. Viimane kokkusaamine toimus 2016 alguses. Isik on käinud ühel korral lühiajalisel väljasõidul oma kodukohas, kus suhtles lähedastega vahetult. L. R. ja E. R. sõnul suhtlesid nad F.S-iga enne tema vangistust tihedalt. Sugulaste sõnade kohaselt ei ole F.S rohkem lähedasi ning kaksikvennaga on suhted keerulised asjaolul, et vennal on raskusi enda eluga toimetulemisel. Vabanemise järgselt asub F.S elama E. R. kuuluvasse korterisse aadressil XXX. Tegemist on 1-toalise ahjuküttega korteriga, mis asub 10 korteriga maja teisel korrusel. Korter on hetkel tühi. Pesemisevõimalus loodud kööki (dušikabiin), wc on koridoris ühiskasutuses kolme korteri vahel. Kõik eluks vajaminev on korteri sisustuses olemas. Küttekolded heas seisukorras. Puukuur asub hoovis ja on puid täis, sugulaste sõnul võib F.S neid kasutada. Korteri kommunaalkulud on väikesed, kuid majal on remondifond igakuiselt 50 eurot. Korteriomanik E. R., lubab F.S elada korteris ilma üüri maksmata. F.S kanda jäävad kommunaalkulud. Lähedaste sõnul on nad nõus F.S vabanemise korral tema tegemistel mõneti silma peal hoidma, kuigi on mures tema puudulikus oskuses iseseisvalt majandada. Sugulaste sõnul on isik kuriteod toimepannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kindlustunnet suurendab asjaolu, et F.S on olemas vabanemise järgselt töökoht. 10.07.2017 toimunud telefoni vestluses OÜ XXX esindajaga A. M. selgus, et vabanemise järgselt on isikule garanteeritud töökoht. F.S on käitumiskontrollile allutatud varasemalt viiel korral. Käesolev kuritegu on toimepandud katseajal. F.S on välja kujunenud negatiivne hoiak ühiskonna suhtes. Isik on süstemaatiliselt toime pannud kelmusi, mis on suunatud nii eraisikute kui ka juriidiliste isikute vastu. Enamus kuritegusid on tema poolt toime pandud iseseisvalt ning omal initsiatiivil. Kodukülastuse käigus toimunud vestluses L. ja E. R. arvamuse kohaselt on F.S väga mõjutatav ning seaduserikkumised tekkisid siis, kui ta XXX tänavatel nö metsavarastega tutvus ning parasjagu tööga hõivatud polnud. Sugulased peavad F.S pigem nö „musta töö“ tegijaks kui mitte organisaatoriks. Tartu Vangla koostatud riskihindamises tunnistab isik, et töökoha olemasolu ei vähenda uue kuriteo riski, sest osade kelmuste toimepanemise ajal oli ta tööalaselt hõivatud. Tartu Vangla andmetel on 20.06.2017 seisuga kinnipeetaval haginõudeid summas 30241,22 eurot, mida ei planeeri tasuda, ootab haginõuete aegumist. Positiivse asjaoluna võib välja tuua, et isik kannab hetkel vangistust Tartu Vangla avavanglas. Soodustuse korras töötab väljaspool vanglat OÜ -s XXX, kust on omandanud enda sõnul häid tööoskusi ning tööharjumuse. Vangistuse jooksul töötamine on võimaldanud koguda vabanemisfondi 1035,26 eurot, mis aitab vabanemise järgselt tagada esialgsed jooksvad kulud. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu F.S märkis, hetkel on
2. reaalne vangistus, metsavargused valdavalt. Sotsiaalprogramme ei ole määratud, hakkas vanglas tööl käima. Juba kinnises vanglas oli tööl ning nüüd avavanglas käib ka juba pool aastat tööl. Noomitus on selle eest, kui andis raha teisele, et ta saaks poest endale midagi osta. XXX elukoht kuulub onupojale. Korter osteti eraldi talle, et saaks seal elada ja ei peaks metsas enam olema. Seal tegi rahapuudusel jälle koorma ära, oli muretu. See on kuritegevus, teab, aga polnud võimalust mujale minna tööle. Tartus ei kavatse sellist käitumist jätkata. Vabanedes on kavas töötamist jätkata saeliinil, see meeldib. Pakuti head palka ja soovib sinna jääda. Lisaks onupojale saab ka vennaga läbi. Varem olid suhted vennaga jahedad, kuid lepiti ära. Kinnipeetav on mitu korda maal käinud ja läbisaamine vennaga on hea. Alkoholi tarvitaks ainult suurtel pidupäevadel. Narkootikumide poole samuti kinnipeetavat enda selgituste kohaselt ei tõmba. Edaspidi käituks seadusekuulekalt. Vanus on juba selline, et vabadust tahaks. Ei ole nii pikalt varem kinni istunud, see tõi mõistuse pähe. Parem elada vaikselt ja seadusekuulekalt ja riigivõlgu maksta. Tahab teha tööd ja olla kodune. Lõpetuseks lisas kinnipeetav, et praegu uuritakse Google abil inimese tausta ja raske on tööle saada, aga tal on õnneks töö olemas ja saab kohe kindlalt tööle. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa F.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.S tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. F.S kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on F.S temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle poole, samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 30.05.2020 (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav elama aadressil XXX. Tegemist on 1-toalise ahjuküttega korteriga, mis hetkel on tühi ning kuhu kinnipeetava elama asumiseks on omaniku nõusolek olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kohtu hinnangul on samuti positiivne, et kinnipeetaval on vabanedes olemas töökoht OÜ-s XXX. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt selgus 10.07.2017 toimunud telefoni vestluses OÜ XXX esindajaga A. M, et vabanemise järgselt on isikule garanteeritud töökoht antud ettevõttes. Ka on kinnipeetaval vabanemisfondis 1035,26 eurot, mis tagab esialgse majandusliku toimetuleku. Kindel töökoht vabanemisjärgselt võimaldab tagada ka pikaajalisema majandusliku toimetuleku, vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski ning sisustab kinnipeetava aega produktiivselt. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi kinnipeetavale on määratud üks distsiplinaarkaristus, nähtub asja materjalidest, et tegemist ei ole olnud ohtliku rikkumisega ning ka määratud karistus on kergemaliigiline - noomitus. Isiku ohtlikkuse tase on madal ning vangla iseloomustusest nähtuvalt puuduvad otsesed ohtlikkuse tunnused. Samuti on vangla iseloomustuse kohaselt isiku suhtumine ametiisikutesse hea, avatud ja ta on koostööaldis. Sotsiaalprogramme ei ole isikule määratud, kuid ta on pidevalt olnud hõivatud vangla tööhõives. Isik on üle viidud avavanglasse, kus ta on probleemideta töötanud juba pool aastat. Kohtu hinnangul kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Ka on oluline, et kinnipeetava vabanemisjärgne keskkond saab olema toetav ning seadusekuulekas. Kinnipeetav asub elama XXX, eemale varasemast elukohast ja tutvusringkonnast, kus kuritegusid toime pani. Kinnipeetaval on head ja toetvad suhted onupoeg L. R. ja tema abikaasa E. R, kes muretsesid kinnipeetavale ka vabanemise puhuks eluaseme uues keskkonnas. Lähedaste sõnul on nad nõus F.S vabanemise korral tema tegemistel ka mõneti silma peal hoidma. Seega toetab ka kinnipeetava vabanemisjärgne keskkond tema soovi edaspidi elada seaduskuulekalt. Kohtu hinnangul on isiku käitumisest vangistuse ajal ning istungil antud ütlustest näha, et isik on teinud vajalikud järeldused ning soovib tõsimeeli muuta oma elukorraldust, et vabaduses edukalt toime tulla. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud anda isikule võimalus tõestada endale ja kohtule, et ta suudab oma elus teha vajalikud muudatused ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riske maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik