Obsah (6)

§ 66§ 57§ 56§ 2§ 32§ 33

4-19-1759 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-1759 Kohtunik Piia Jaaksoo V

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 760 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt osamakse iga kuu

1. kuupäevaks. Esimene osamakse 63,37 eurot tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu
2. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset summas 63,33 eurot järgnevate kuude
3. kuupäevaks. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ak nr EE891010220034796011 ASis SEB Pank, ak nr EE932200221023778606 Swedbank ASis või ak nr EE701700017001577198 Luminor Bank ASis, märkides viitenumbri
4. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui G.A järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS § -le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
5. Lisakaristuse, 3-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.
6. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab G.A 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.
7. Edastada kohtuotsus G.A-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus. PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.03.
8. a otsusega väärteoasjas nr 2570,19,000090 /VTT tl 10-11/ karistati G.A järgmise rikkumise eest – 11.02.
9. a kell 07.31 Tallinna mnt 63 Haapsalu linn Lääne maakond, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,55+/-0,05 mg, seega mitte vähem kui 0,5 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 TYP MK III EST nr ARDM-0083, taatlustunnistus TTRC-18-
10. Rikkus LS § 69 lg
11. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg
12. G.A karistati LS § § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühikut, s.o 760 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebus. G.A esitas kohtule kaebuse /tl 3-4/ milles kohaselt palub kergendada määratud karistust lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest mootorsõiduki juhtimisel. Taotleb trahvi vähendamist ja osamaksetena tasumise võimalust. Väärtegu ei eita. Otsuses märgitakse ekslikult kergendavate asjaolude puudumist ehkki tunnistas ja kahetses väärtegu puhtsüdamlikult juba selle fikseerimise ajal, mis

§ 57kohaselt on kergendavaks asjaoluks.

Oma tervisliku seisundi tõttu (ootab juba pikemat aega kirurgilist operatsiooni) on hetkel sisuliselt töövõimetu ja ilma piisavate elatusvahenditeta, mistõttu puudub võimalus tasuda määratud trahv selle täies ulatuses ja ühekorraga. Juhtimisõiguse ajutine äravõtmine välistab mistahes alternatiivsete või täiendavate sissetulekute võimaluse lisakaristuse kehtimise ajal. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal /tl 13A-13B/, et

§ 57

lg 1 p 3 karistust kergendavaks asjaoluks loetakse süü 2 4-19-1759 ülestunnistamisele ilmumist, puhtsüdamlikku kahetsust või süüteo avastamisele aktiivselt kaasaaitamist. Menetlusaluse isiku poolt juhitav sõiduk peeti kontrollimiseks kinni Haapsalu linnas Tallinna mnt XX juures, kus tuvastati tema alkoholisisaldus väljahingatavas õhus. Seega ei saa viidata süüteo ülestunnistamisele ilmumisele. Süüteo ülestunnistamisele ilmumiseks saaks lugeda tema vabatahtliku tahet kontrollile ilmumiseks. Antud juhul oli tegemist politsei operatsiooniga, mille käigus menetlusaluse isiku sõiduk ka kinni peeti. Menetlusalune isik on andnud ütlused alkoholi tarbimise kohta ja märkinud, et rooli istudes tundis ennast kainena. Arvestades tarvitatud alkoholi kogust ja aega millal tarvitamine lõpetati ning millal hommikul sõitu alustati, siis ilmselgelt ei ole kainenemiseks nii lühike aeg piisav. Sellega oleks pidanud menetlusalune isik arvestama. Toimiku materjalides ei ole viidet selle kohta, et menetlusalune isik oleks juhtunu üle avaldanud kahetsust. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi tasumisele ositi. Menetlusalusel isikul olnuks peale otsuse kättesaamist kohtuväliselt võimalus olnud teha avaldus rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise kohta. Kahjuks seda võimalust kasutatud ei ole. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja

§ 56sätestatud karistamise alustega.

On arvestanud teo ohtlikkusega, joobe suurusega ja samas ka eelnevate kehtivate karistustega. Kuivõrd menetlusalune isik oli toime pannud ühe ohtlikumatest rikkumistest ja varasemalt määratud karistused ei olnud mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma, siis määras kohtuväline menetleja lisaks rahatrahvile lisakaristuse ja seda juhtimisõiguse äravõtmisega minimaalmääras 3 kuud. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust. Otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi tasumisele ositi ja palub seega kohtul võimaldada trahv tasuda ositi. Menetlusaluse isiku seisukoht. Kohus edastas G.A-le politsei seisukoha kaebuse osas ja 15.04.

1. a laekus kohtusse G.A seisukoht /tl 14-15/. G.A jääb kaebuse juurde ja selgitab, et 11.03.
2. a rooli istudes tundis end täiesti kainena (selgitab lisaks, et on väga ülekaaluline, mis vähendab alkoholi mõju ja subjektiivset arusaamist selle mõjudest) ning leiab, et väljendas vastupidise asjaolu selgudes kohe selgelt ja ühemõtteliselt oma süüd ja kahetsust. Juhtimisõiguse äravõtmine jätab ta ilma igasugustest elatusvahenditest ja seab täiendavasse ohtu tervisliku seisundi. Elukohas Kassari saarel puudub nimetamisväärne, talle kasutamiseks sobiv ühistransport. Ootab tõsist kirurgilist operatsiooni. Palub vajadusel võimalust seda tõendada, kuid sel juhul koos lisaajaga, sest ei viibi antud hetkel ega veel mõnda aega Eestis. Kohus andis G.A-le tähtajaks 25.04.
3. a, et esitada kohtule terviseseisundiga seotud asjaolud ja tõendid. G.A palus ajapikendust /tl 17/ 7 päeva võrra dokumentide esitamiseks kuna viibis välismaal ja saabus Eestisse 25.04.
4. a. Kohus pikendas tähtaega /tl 18/ kuni 02.05.
5. a. Määratud tähtajaks G.A kohtule ühtegi dokumenti ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta /tl 13B, 14/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis3 4-19-1759 sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad /VTT tl 9-11/.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas G.A on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus (VTT) olevaid tõendeid: -menetlusaluse isiku G.A ütlused 11.02.

1. a /VTT tl 6-7/; -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 11.02.
2. a /VTT tl 3/; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 3 pöördel/; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 11.02.
3. a ja väljatrükk /VTT tl 4-5/; -sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 11.02.
4. a /VTT tl 8/ Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et G.A juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,5 mg/l kohta. G.A rikkus LS § 69 lg 3 mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et G.A poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades täidab LS § 224 lg 2 sätestatud teokoosseisu, see on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et G.A pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. G.A on avaldanud, et sõitma hakates tundis end kaine olevat. Kohus leiab, et arvestades G.A poolt kirjeldatud alkoholi tarvitamise asjaolusid eelmisel õhtul ja ööl, ei ole see usutav. G.A sõnade kohaselt tarvitati 1 liiter viina ja 1,5 liitrit veini kolme inimese peale, alkoholi tarvitamine lõpetati öösel 01.30 paiku ja juba u 6 tunni möödudes asus G.A mootorsõidukit juhtima. Kontrolli käigus on tuvastatud G.A koordinatsioonis kerged häired. Kohus leiab, et alkoholipiirmäära ületamine ei olnud miinimummäära lähedal ja G.A tuvastatud näidu (0,5 mg/l) puhul ei saa inimene ennast kainena tunda. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et G.A teadis, et ta ei ole seisundis, mis lubab mootorsõiduki juhtida, kuid hoolimata sellest asus autorooli. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G.A on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et G.A poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 4 4-19-1759 Kohtuväline menetleja on G.A karistanud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühikut, s.o 760 eurot ja § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, mis on miinimum karistuse määr.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis G.A puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et G.A süü on suur, alkoholipiimäära ületamine oli LS § 224 lg 2 ettenähtud teo keskmäära lähedane, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G.A on avaldanud, et tunnistas ja kahetses tegu juba selle fikseerimise ajal. Selliseid asjaolusid G.A ütlustest ega teistest tõenditest ei nähtu. Kohus leiab, et G.A on tunnistanud alkoholi tarvitamist eelmisel õhtul, kuid ühestki tõendist ei nähtu ega ole võimalik välja lugeda G.A puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo pärast. Seega karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. G.A on lubatud sõidukiiruse ületamise eest kahel korral karistatud rahatrahvidega /VTT tl 12-13/. Kohus leiab, et eelnevate liiklusrikkumiste eest määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud G.A õiguskuulekalt käituma, G.A poolt toime pandud tegu on tõepoolest selline, mis näitab hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse, tuleb tõdeda, et G.A paneb toime järjest ohtlikumaid liiklussüütegusid. G.A teadis, et tal on vaja järgmisel päeval autoga sõita, kuid sellele vaatamata tarvitas eelneval ööl suures koguses alkoholi. Kohus leiab, et sellises olukorras on peale põhikaristuse kohaldamise vajalik ka lisakaristuse kohaldamine, et mõjutada G.A edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohus märgib, et

§ 56ei sätesta karistuse mõistmise alusena isiku majanduslikku olukorda.

G.A on viidanud kaebuses, et juhtimisõiguse äravõtmine seab ohtu tema tervisliku seisundi. Ühtki tõendit oma terviseseisundi kohta, hoolimata kohtu vastavast järelpärimisest, G.A kohtule ei ole esitanud. Seega on terviseseisundiga seotud väited tõendamata ja tuleb jätta tähelepanuta. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele, määrates järjekordse liiklusrikkumise eest rahatrahvi üle keskmise määra ning kohaldanud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist miinimummääras. Lähtudes eeltoodust jätab kohus G.A-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata. G.A on kaebuses viidanud oma raskele majanduslikule olukorrale, on hetkel sisuliselt töövõimetu ja ilma piisavate elatusvahenditeta, mistõttu puudub võimalus tasuda määratud trahv selle täies ulatuses ja ühekorraga. Taotleb trahvi osamaksetena tasumise võimalust.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus leiab, et G.A poolt avaldatud asjaolu, et ta on ilma piisavate elatusvahenditeta, saab lugeda mõjuvaks põhjuseks, et määrata rahatrahv tasumisele ositi. Kohus annab G.A-le trahvi tasumiseks

§ 66

lg 3 sätestatud 1-aastase maksimumtähtaja, trahv tuleb tasuda igakuiste osamaksetena. Arvestades eeltoodud asjaolusid, rahuldab kohus G.A kaebuse osaliselt – kohus teeb uue otsuse karistuse täitmise osas, määrates rahatrahvi tasumisele 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena. 5 4-19-1759 Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 2, § 69 lg 3,

§ 56lg 1, § 66 lg 2, 3, VTMS § 120 lg 1, 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 6