Obsah (6)

§ 172§ 663§ 428§ 431§ 432§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-17514 Kohtuasi X avaldus alaeali

§ 172

lg 3 kohaselt riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud

§ 172lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda.

1. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu määruse tühistada ning jätta lõplikuna kehtima suhtluskord selliselt nagu see on määratud esialgse õiguskaitse korras. Ema jäi varasemas menetluses avaldatud seisukoha juurde, et lapse isa on olnud nö pühapäevaisa, kes ei ole lapsega aastaid tegelnud ning kelle jaoks tema töö on prioriteet. Ema 2 2-21-17514 sõnul on lapse isa tegelik motiiv suhtluskorra taotletud kujul kindlaksmääramiseks elatise maksmisest kõrvale hiilimine. Menetluse edasine käik
2. Lapse isa ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. mail 2022 esitas isa maakohtule avalduse, mille kohaselt soovis saada otsustusõiguse lapse haridusküsimuses (tsiviilasi nr 2-22-6520). Ema esitas samuti avalduse taotlusega saada otsustusõigus lapse hariduse ja viibimiskoha küsimustes. Maakohus liitis asjad üheks menetluseks tsiviilasjaks nr 2-22-
3. Harju Maakohus kohaldas
4. augusti
5. a määrusega tsiviilasjas omal algatusel esialgset õiguskaitset ning andis lõpplahendi tegemiseni otsustusõiguse lapse hariduse ja viibimiskoha küsimustes lapse emale. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli kohtu algatusel esialgset õiguskaitset kohaldada põhjusel, et vanematel olid erimeelsused lapse kooli osas ning lapse ema soovis panna lapse YYY, ehk oma uue elukoha järgsesse kooli. Määruse alusel panigi ema lapse YYY.
7. oktoobril 2022 esitas lapse isa esialgse õiguskaitse taotluse ning
8. novembril 2022 taotluse täienduse, milles palus kohaldada praeguses asjas esialgset õiguskaitset ning määrata praeguse asja menetluse ajaks kuni asjas lõpplahendi tegemiseni suhtluskord lapse ja isa vahel. Lapse isa selgitas taotluses, et lapse ema kolis
9. a juunis Tallinnast Pärnusse. Alates
10. septembrist 2022 läks laps Pärnus YYY.
11. oktoobril 2022 selgus, et laps ei õpi alates
12. oktoobrist enam Pärnus, vaid on asunud õppima CCC-sse.
13. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
14. novembri
15. a määrusega isa esialgse õiguskaitse taotluse ning määras kohtumenetluse ajaks lapse ja isa vahelise suhtluskorra.
16. Tallinna Ringkonnakohus selgitas
17. jaanuaril 2023 ja
18. märstil 2023 vanematele menetluslikku olukorda ning võimalusi asja lahendamiseks lähtudes Riigikohtu praktikast. Ringkonnakohus palus vanematel esitada oma seisukoha ringkonnakohtu pakutud suhtluskorrale.
20. aprillil 2023 esitas lapse ema menetluse lõpetamise taotluse, milles pakkus välja kompromissettepaneku asja lahendamiseks. Lapse ema nõustus oma ettepanekus sellega, et laps hakkab viibima alates
21. a sügisest võrdses mahus vahelduvalt kummagi vanema juures (50/50 suhtluskord). Lapse koolikoha otsustavad vanemad ühiselt ning suvisest koolivaheajast kolm nädalat veedab laps ühe ja kolm teise vanemaga vaheldumisi.
22. Ringkonnakohus palus lapse isal esitada seisukoha lapse ema esitatud ettepanekutele.
23. Lapse isa esitas
24. mail 2023 taotluse tsiviilasjas nr 2-21-17514 suhtluskorra kindlaksmääramise avaldusest loobumiseks ning tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. 3 2-21-17514 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Kolleegium leiab, et avaldusest loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kolleegium

§ 428lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

19. Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmist. 20.

§ 431

lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus menetluse lõpetamisel alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab kolleegium Harju Maakohtu 6. aprilli 2022. a otsuse. 21. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja

§ 432

alusel uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama poole vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Praeguses asjas ei tähenda see siiski, et pooled ei saaks algatada suhtluskorra kindlaksmääramiseks uut kohtuvaidlust.

1. Ringkonnakohus määras
2. novembri
3. a määrusega esialgse õiguskaitse korras kindlaks lapse isa ja lapse vahelise ajutise suhtluskorra menetluse ajaks. Arvestades, et praeguse määrusega asja menetlus lõpeb, tühistab ringkonnakohus määruse jõustumisel
4. novembri
5. a määruse, mis reguleeris lapse ja isea vahelist suhtluskorda asja menetluse ajal. 23.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta meneltuskulud poolte endi kanda. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaatide tasutaotlused lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. 24.

§ 433lg-st 1 tulenevalt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 4