Obsah (5)

§ 121§ 74§ 75§ 78§ 56

1-22-3644 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2022. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-3644 (21267000155) Kohtunik Anu Tammeniit Ko

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Olgerd Petersell Süüdistatav JAANUS ILULA isikukood: 38409294214; elukoht: XXX; tel XXX; e-post: XXX; X Vabariigi kodakondsus; X; emakeel: X keel; töökoht: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja kokkuleppel Teet Veer RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jaanus Ilula

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Jaanus Ilula ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Jaanus Ilula kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1 1-22-3644 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 23.11.2022. a. 2. Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jaanus Ilulalt menetluskuluna riigituludesse sundraha 981 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 63 eurot, kokku 1044 eurot. Valitud kaitsjale makstud tasu summas 5400 eurot jätta Jaanus Ilula kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Kohtuotsus saata kannatanule ning jõustumisel täitmiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 08.12.
3. a. Süüdistuse sisu Jaanus Ilulat süüdistatakse selles, et tema, istudes 27.02.2021 kella 12:00 paiku X linnas X asuva kauplus W parklas enda kasutuses olevas sõiduautos koos abikaasa A´ga , võttis viimase tahte vastaselt tema käest ära tema kasutuses olnud mobiiltelefoni, väänates selleks A paremat kätt ja sõrmi. Pärast seda haaras Jaanus Ilula oma käega A´l juustest ja lõi tema pea vastu auto käigukangi. Jaanus Ilula tekitas eelkirjeldatud tahtliku tegevusega A´le füüsilist valu. Samuti süüdistatakse Jaanus Ilulat selles, et tema sama päeva õhtul, s.o 27.02.2021 kella 19:30 paiku tõukas X linnas X eramus tahtlikult kahe käega enda abikaasat A´d õlgade piirkonda, mille tagajärjel paiskus viimane vastu vannitoa ust ning tundis selle tagajärjel valu. Lisaks 2 1-22-3644 sellele viskas Jaanus Ilula kannatanut ka erinevate toiduainetega. Pärast seda lahkus A abi kutsumiseks eramust, kuid Jaanus Ilula järgnes talle ning haaras X kinnistu värava juures oma käega A´l kukla piirkonnast juustest, tõmbas ta maapinnale põlvili ning tiris teda juustest kinni hoides eramu poole tagasi. Jõudes eramu välisukse juurde, haaras Jaanus Ilula kahe käega A´l kõri piirkonnast ja lõi A´d ühe korra rusikaga paremale poole oimu piirkonda. Jaanus Ilula põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega A´le füüsilist valu ja tervisekahjustused – punetava vorbi kaelal ja marrastuse paremal põlvel. Seega Jaanus Ilula, tahtlikult teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt, pani toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör palus Jaanus Ilula süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Jaanus Ilula ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 lg 1 p 16 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 p 8 alusel määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis.

DVD-plaadi ja CD-plaadi palus prokurör jätta toimiku materjalide juurde. Samuti palus prokurör kriminaalmenetluse kulud jätta süüdistatava kanda. Kaitsja palus Jaanus Ilula õigeks mõista, kuna esitatud süüdistus ei ole tõsikindlalt tõendatud. Samuti taotles kaitsja õigusabikulude väljamõistmist Eesti Vabariigilt. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtu seisukoht Jaanus Ilulale on esitatud süüdistus karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt.

§ 121

järgi kvalifitseeritava tegevuse - kehalise väärkohtlemise - puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese tervis, kuriteo objektiivne koosseis võib seisneda tervise kahjustamises, löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Kehaline väärkohtlemine 27.02.2021 kella 12.00 paiku X linnas X asuva kauplus W parklas Vaidlust ei ole selles, et Jaanus Ilula istus 27.02.2021 kella 12.00 paiku X linnas X asuva kauplus W parklas enda kasutuses olevas sõiduautos koos abikaasa A´ga . Seda on nii süüdistatav Jaanus Ilula kui ka kannatanu A oma kohtus antud ütlustes kinnitanud. A andis kohtus ütlusi, et vägivalla kasutamine W juures autos toimus 27.02.2021 peale kella

1. Jaanus Ilula kinnitas samuti, et nad olid A´ga 27.02.
2. a lõuna paiku W ees autos. Vaidlust ei ole ka selles, et autos tekkis kannatanu ja süüdistatava vahel tüli, kuna Jaanus Ilula soovis, et sisseostude eest tasuks A ning tüli käigus võttis Jaanus Ilula kannatanu telefoni enda kätte. A andis ütlusi, et Jaanus Ilula tõmbas telefoni tema käest ära, kuna soovis vaadata tema pangakontot. Jaanus Ilula andis ütlusi, et neil tekkis vaidlus selle üle, et söökide eest pidi maksma A . Kui A ütles, et tal ei ole raha, tõmbas ta hetkega A käest telefoni ära, et vaadata pangakontolt kuhu ta raha pani. Luba telefoni võtmiseks ta ei küsinud. Vaidlus seisneb selles, kas Jaanus Ilula väänas tüli käigus A kätt ja lõi tema pea vastu auto käigukangi, mille tagajärjel tundis A füüsilist valu. Süüdistatav Jaanus Ilula ütluste kohaselt võttis ta telefoni ära ootamatult, vägivalda ei kasutanud. Hoidis teda vaid käega eemale, et A ei saaks telefoni rabada. Samuti ei löönud ta tema pead vastu käigukangi. Seda ei oleks olnud Jaanus Ilula arvates isegi auto väiksuse tõttu võimalik teha. Hiljem aga andis ütlusi, et kindlasti on see aga teoreetiliselt võimalik. Kui ta oleks A´d peaga vastu käigukangi löönud, siis oleks 3 1-22-3644 tal olnud otsa ees mingi punane laik vms. Süüdistatava ütlustest nähtub, et tema hinnangul on kannatanu etteheidetavad kuriteod välja mõeldud kättemaksuks kunagise petmise eest. Kannatanu A andis kohtus ütlusi, et kuna ta keeldus Jaanus Ilulale tema kasutuses olnud mobiiltelefoni andmast, võttis Jaanus Ilula selle temalt jõuga paremast käest ära, surudes näpud tagurpidi. Kuna kannatanu tundis Jaanus Ilula tegevuse tagajärjel valu, siis ta lasi telefoni käest lahti. Seejärel vaatas Jaanus Ilula kui palju A oli oma pojale raha andnud ning kui A ütles Jaanus Ilulale, et see ei ole tema asi, võttis Jaanus Ilula kannatanu juustest kinni ning lõi vihaga A pea vastu auto käigukangi. Jaanus Ilula tegevuse tagajärjel tundis A valu. Perevägivalla juhtumite puhul esinevad sageli sõna-sõna vastu olukorrad, kus kannatanu kirjeldatud vägivallategusid ja nende tagajärgi süüdistatav eitab, mistõttu on selge, et üks konflikti osapooltest sisuliselt valetab. Kuna tegemist on n-ö sõna-sõna vastu olukorraga tuleb kohtul hinnata kumma ütlused on usaldusväärsemad. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17, p 8) ning millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Samuti on oluline hinnata ütluste nn elulise usutavust. Kannatanu ütlustest nähtub, et peale kehalisi väärkohtlemisi kannatanu ja süüdistatava läbikäimine ja kooselu ei lõppenud ning ta soovis, et süüdistatav üksnes vastutaks oma tegude eest. Kannatanu ütlused on olnud järjepidevad (varasemate ütluste avaldamist usaldusväärsuse kontrolliks ei ole avaldatud), seega on põhjendatult alus arvata, et kannatanu rääkis seda mida ta päriselt läbi elas ja tundis. Kannatanu ütlused on usaldusväärsed ka seetõttu, et juhul kui kannatanu soov oli lihtsalt süüdistatavale kätte maksta, puudus tal igasugune vajadus välja mõelda selliste asjaoludega sündmus nagu pea vastu käigukangi löömine. Tegemist on ebahariliku ründega, mille väljamõtlemine on eluliselt mitteusutav. Piisanud oleks olnud ka lihtsalt öelda, et süüdistatav väänas tema kätt. Erinevalt süüdistatavast on kannatanut ka hoiatatud kriminaalvastutuse eest teadvalt vale ütluse andmise korral. Tegemist on ütluste usaldusväärsuse tagamise täiendava garantiiga. Süüdistataval aga seevastu on põhjust eitada füüsilise vägivalla tarvitamist, lootes seeläbi vastutusest pääseda. Samuti on süüdistatav kinnitanud, et pärast kõike juhtunut on nende suhted head ning kooselu jätkub. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul alust arvata, et kannatanu annaks valeütlusi. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll ja politseiametniku vormikaamera salvestis, millelt nähtub, et A avaldas ka politseile, et hommikul lõi mees teda vastu autokangi. Seda on kannatanu sama päeva õhtul avaldanud ka tunnistaja B´le . Nimelt andis B kohtus ütlusi, et Jaanus Ilula oli enne sünnipäeva löönud kannatanu pea vastu käigukangi. Kannatanu ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks ka see, et pea vastu käigukangi löömine ei tekitanud talle nähtavaid vigastusi. Kohus leiab, et iga füüsiline väärkohtlemine ei pea ilmtingimata päädima tervisekahjustustega. Vigastuste tekkimine sõltub eelkõige sellest, millisesse kohta kannatanut lüüakse, mille vastu lüüakse ja löögi jõulisusest. Kohus leiab, et pea vastu käigukangi löömine ei pea alati tooma kaasa kehavigastuse, käigukang ei ole terav ese. Ei ole välistatud, et A pea võis pärast kuriteosündmust löögikohast veidi punetada, kuid punetus teatavasti mõne aja möödumisel kaob. Seetõttu on arusaadav, miks kella 16.00 ajal lapse sünnipäevale keegi mingeid muutusi A näos ei näinud. Samuti nähtub tunnistajate C ja D ütlustes, et kannatanu ei soovi ega ole kunagi väga soovinud rääkida Jaanus Ilula vägivallatsemisest, mis selgitab seda, miks kannatanu lapse sünnipäeval ei rääkinud sellest, mis hommikul toimus. 4 1-22-3644 Tunnistaja C andis ütlusi, et kui ta kasuisa Jaanus Ilula ja ema A´ga koos elas ja ta väike oli, siis kasuisa on tema peale närvi läinud ja seetõttu teda tõuganud/lükanud. Fikseeriti ka vigastused ja alustati menetlus. Ta on näinud ka vigastusi ema kehal, mille peale ema on öelnud, et Jaanus tõmbas katki. Ema seevastu on hästi rahulik ja leebe. Mingit põhjust tunnistajal valeütlusi anda ei olnud. Tunnistaja sõnul saab ta praegu Jaanus Ilulaga hästi läbi. Ka süüdistatav Jaanus Ilula andis kohtus ütlusi, et C´ga saab ta praegu väga hästi läbi. Tunnistaja D iseloomustas Jaanus Ilulat kui natuke ülbet, kes arvab, et kui tema ütleb, et see on kõik õige, kamandab ja dikteerib. Lisaks iseloomustas ka tunnistaja E Jaanus Ilulat mh kui otsekohest ja konkreetset inimest. A´d iseloomustas kui tagasihoidlikku inimest. Tunnistaja B iseloomustab A´d kui vaikset inimest, kes alkoholi tarbides muutub veel vaiksemaks. Kannatanu A andis kohtus ütlusi, et kui Jaanus Ilulale midagi ei meeldi, siis ta läheb kiiresti närvi. Ta on ka varem kannatanu suhtes vägivaldne olnud, kuid kannatanu ei ole kuhugi pöördunud, sest tal on häbi. Jaanus Ilula on teda tugevasti käsivartest pigistanud, nii et käsivartel on olnud sinikad. Ka tunnistaja D andis ütlusi, et ta on näinud A käel sinikaid, mis olid tunnistaja hinnangul tekkinud pigistamisest ja mille kohta A ütles, et need tekitas Jaanus. Kannatanu ütluste kohaselt on Jaanus Ilula vägivaldne olnud ka kannatanu poja vastu. Patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiselt nähtub samuti, et kannatanu avaldas politseile, et mees on olnud ka varem vägivaldne nii tema kui kannatanu poja suhtes. Salvestuselt on näha ka süüdistatava ülbe käitumine ja agressiivsus politseiametnike vastu. Seega nähtub süüdistatavat iseloomustavatest tõenditest, et tegemist on kergesti ärrituva ja agressiivse inimesega, kes oma tahtmise saamiseks või olukorras kus talle midagi ei meeldi, on valmis kasutama vägivalda. Kuna kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, tuleb süüdistatava ütlused selle kohta, et tema ei ole 27.02.2021 kannatanu kätt väänanud ja tema pead vastu käigukangi löönud ning olles seetõttu vastuolus kannatanu ütlustega, kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale jätta. Kohus leiab, et käe väänamise ja pea vastu käigukangi löömise tulemusena on valu hinnatav ka keskmisele mõistlikule kõrvaleseisjale süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena ja seda isegi siis kui tervisekahjustusi ei ole tekitatud (vt RKKKo 3-1-1-50-13, p 12.2). Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist süüdistatava poolt 27.02.2021 lõuna paiku kauplus W parklas kannatanu käe väänamine ja peaga vastu käigukangi löömine, mis põhjustas kannatanule valu, seega on täidetud

§ 121lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Kohus leiab, et kuriteo pani Jaanus Ilula toime kavatsetult. Jaanus Ilula kannatanu kätt väänates sai väga hästi aru, et tema selline tegevus põhjustab teisele inimesele valu ning see oli ka tema eesmärk, kuna ta soovis seeläbi kätte saada kannatanult telefoni. Samuti soovis ta kannatanule peaga vastu käigukangi löömisega tekitada valu, kuna kannatanu ei vastanud tema küsimusele. Kannatanu ja Jaanus Ilula ütlustest nähtuvalt elasid nad kuritegude toimepanemise ajal abikaasadena koos X maakonnas X linnas X Linnas X majas, nad on koos elanud 15 aastat, neil oli ühine majapidamine ja nad kasvatasid ka koos ühist last. Seega pani Jaanus Ilula kehalise väärkohtlemise toime enda abikaasa suhtes. Arvestades, et süüdistatav ja kannatanu olid armastussuhtes ning elasid koos, loeb kohus, et Jaanus Ilula oli lähisuhtes kannatanu A´ga . Seega on Jaanus Ilula täitnud oma tegevusega

§ 121

lg 2 p-s 2 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse ehk pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. Teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes, pani Jaanus Ilula toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5 1-22-3644 Kehaline väärkohtlemine 27.02.2021 kella 19.30 paiku X linnas X tn X eramus Vaidlust ei ole selles, et Jaanus Ilula viibis 27.02.2021 kella 19:30 paiku X linnas X eramus koos abikaasa A´ga . Vaidlust ei ole ka selles, et kannatanu ja süüdistatava vahel leidis aset konflikt. Süüdistatav Jaanus Ilula andis kohtus ütlusi, et peale lapse sünnipäeva mängumaal läksid nad A´ga koju ning kodus tekkis neil konflikt. Kannatanu A andis kohtus ütlusi, et lapse sünnipäeva peo lõpus oli neil Jaanus Ilulaga erimeelsusi nõude pesemise teemal. Vaidlus seisneb selles, kas Jaanus Ilula pani A suhtes toime süüdistuses nimetatud teod ning põhjustas oma sellise tegevusega A´le füüsilist valu ja tervisekahjustused. Kohus leiab, et kannatanu A ütlustega on tõendatud, et kui nad 27.02.2021 lapse sünnipäevapeolt koju X jõudsid, võttis Jaanus Ilula uuesti üles teema, et miks tema pidi nõusid pesema ning A selgituste peale lükkas Jaanus Ilula kannatanut õlgadest vastu vannitoa ust, mille tagajärjel tundis kannatanu õlas valu. Tõukamine toimus ruumis kus on nii köök kui ka esik. Ka Jaanus Ilula tunnistab, et lükkas A õlgadest endast eemale. Jaanus Ilula sellise käitumise peale ütles A , et kutsub politsei, mille peale viskas Jaanus Ilula kannatanut erinevate toiduainetega (suhkru ja tordiga), mis tabasid kannatanut vastu õlga. Kannatanu ütlusi kinnitab ka patrullpolitseiniku vormikaamera salvestis (tl 26-27), kust on näha, et kannatanul seljas olnud kleit on õla piirkonnast määrdunud. Lisaks on salvestiselt näha köögis laua juures maas heledat värvi aine. Seejärel läks kannatanu uksest välja ja ütles, et läheb naabrinaise juurde. Jaanus Ilula tuli talle aga järele, võttis juustest kinni ja tahtis teda tuppa tagasi tirida, mistõttu kukkus kannatanu kivide peale maha. Eramu trepi juures tekkis vaidlus ning Jaanus Ilula lõi A´d ühe korra rusikaga paremale poole oimu piirkonda ning haaras A´l kõrist kinni, mille tagajärjel tekkis kannatanul lämbumistunne. Samuti võttis Jaanus Ilula kannatanu kleidist kinni nii, et hiljem olid peaaegu kõik nööbid läinud. Kannatanu sai Jaanus Ilula juurest ära ja läks naabrinaise B juurde, kellel palus kutsuda politsei. Kannatanu ei saanud ise politseid kutsuda, kuna Jaanus Ilula võttis temalt telefoni ära. Peale politsei saabumist läks kannatanu politsei soovitusel EMO-sse vigastusi fikseerima. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et Jaanus Ilula tegevuse tagajärjel hakkas kannatanul ka jalg valutama ning EMO-s öeldi talle, et tal on ka kaela peal triip ja kael on punane. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui tunnistajad on saanud kriminaalmenetluse esemeks olevatest tegudest teadlikuks kannatanu vahendusel, saab tunnistajate ütlusi selle kohta, mida on neile öelnud kannatanu, käsitada iseseisva tõendina üksnes juhul, kui esineb mõni KrMS § 66 lg-s 21 nimetatud alustest. Kui sellist alust ei ole, on tunnistajate ütlused käsitatavad vaid kaudse tõendina, mille abil saab ja tuleb kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus nr 1-19-10157/71, p 10 ja
3. veebruari
4. a otsus nr 1-18-1247/58, p 37). KrMS § 66 lg 21 p 2 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Praegusel juhul pöördus kannatanu vahetult peale kuriteosündmust abi saamiseks naabrinaise B poole ja vähem kui 8 minutit hiljem olid kohal ka politseiametnik F . Kohus leiab, et kannatanu poolt tunnistaja B´le ja F ile öeldut tuleb lugeda ütlusteks vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes, ning kohtul puudub alus arvata, et kannatanu oleks seejuures tõde moonutanud. Seega on nimetatud tunnistajate kohtus antud ütlused iseseisevad tõendid kannatanu löömise kohta KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. 6 1-22-3644 Tunnistaja B ütlustest nähtub, et 27.02.
5. a peale lapse sünnipäeva, mis kestis kuni 19.00ni, umbes kella 20.00 ajal, tuli tema ukse taha naabrinaine A , kes nuttis ja nägi räsitud välja ning palus politsei kutsuda. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kuriteosündmus leidis aset kella 19-20 vahel. Tunnistaja ütlustega on tõendatud ka see, et A kleidil olid nööbid eest läinud ja soeng oli sassis ning kaela peal olid näpujälgedega pigistamise jäljed. Tunnistaja oskas sellist hinnangut anda seetõttu, et ta on ka ise kunagi EMO-s töötanud, mistõttu sai aru, et need on pigistamise mitte allergia jäljed. Samuti olid kannatanul põlved marraskil ja lõhki. A rääkis, et Jaanus oli talle kallale tulnud, pigistanud kõrist, õues lohistanud jms. Pärast politsei saabumist viis ta politsei soovitusel A EMO-sse vigastusi fikseerima. A ei tahtnud väga EMO-sse minna kuna ise töötab haiglas ning tal oli häbi. Tunnistaja B ja kannatanu ütlusi telefoni äravõtmise kohta kinnitab ka politseiametniku vormikaamera salvestiselt kuuldu. Nimelt ütleb Jaanus Ilula ütleb politseiametnikele, et abikaasal ei ole praegu telefoni, sest ta võttis selle temalt ära. Tunnistaja F a ütlustega on tõendatud, et 27.02.2021 kell 20.00 tehti väljakutse X aadressile, kuna seal on peretüli. Naisterahvas rääkis, et mees oli teda löönud rusikaga näkku ja samal päeval oli mees teda ka vastu auto käigukangi löönud. Naine oli frustreerunud, väga halvas seisus, endast väljas ja nuttis palju. Tunnistaja nähtavaid vigastusi naisel ei näinud. Meesterahva ei tunnistanud, et ta oleks naisterahvale midagi füüsiliselt teinud. Tunnistaja mehel vigastusi ei näinud. Kaitsja leiab, et politseiametnik ei tuvastanud kannatanul mitte mingeid nähtavaid vigastusi, vaatamata asjaolule, et toas oli valgustus väga hea ja kogenud politseinikule oleksid pidanud olema vigastused nähtavad, kui need oleksid eksisteerinud. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja kannatanul vigastusi ei tuvastanud, ei muuda kõiki teisi tõendeid ebausaldusväärseks. Kannatanule tekitatud vigastused on tõendatud kannatanu ütlustega, tunnistaja B ütlustega ja patsiendikaardiga. Politseiametniku vormikaamera salvestuselt nähtub, et tunnistaja vaatas ainult seda, kas kannatanul on näos vigastusi ega teostanud kannatanu läbivaatust. Vigastusi kaelal ei saanud tunnistaja näha, kuna kannatanu hoidis kleiti kogu aeg selliselt kinni, et kael oli varjatud. Seega on alusetu väita, et kui tunnistaja F vigastusi ei näinud, siis neid ka ei olnud. Politseisse pöördumise fakti ja kannatanu ning tunnistaja B ütlusi kinnitavad ka 12.03.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (CD-plaat, millel hädaabinumbrile 112 tehtud kõne helisalvestis)(tl 28-29) ja 08.03.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (DVD-plaat, millel politseiametniku vormikaamera salvestis). 27.02.2021 kell 20.00 hädaabinumbrile tehtud kõnes helistaja teatas, et tema naabrinaisele tuli mees kallale. Mees võttis ära ka telefoni. Naabrinaise nimi on A´le ja mehe nimi Jaanus Ilula. Seega on kuritegu toime pandud 27.02.2021 enne kella 20.
6. Kaitsja soovis juhtida tähelepanu asjaolule, et vastuseks häirekeskuse dispetšeri küsimusele „Kas on vigastused, on vaja, et kiirabi üle vaatab teid?", vastab kannatanu: „Ei ole". Kohus leiab, et pole mingit põhjust kannatanu vastusest järeldada, et tal puudusid igasugused vigastused. Salvestust hoolikalt kuulates ja tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et kannatanu, kes oli väga endast väljas, vastas häirekeskuse töötajale „ei ole“ selle kohta, et tal puuduvad vigastused, mis vajaksid kiirabitöötaja poolt ülevaatamist. Samuti avaldas kannatanu kõnes, et ei taha kiirabi ka seetõttu, et ta töötab ise haiglas. Kannatanu on ka kohtus selgitanud, et ta ei tahtnud EMO-sse minna, kuna töötab ise haiglas ja tunneb EMO töötajaid, mistõttu oli tal häbi sinna minna. 7 1-22-3644 Asitõendi vaatlusprotokollist ja politseiametniku vormikaamera salvestiselt nähtub, et A avaldab politseile, et mees tuli kallale, lõi rusikaga näkku ja tõmbas mööda aeda. Hommikul lõi mees teda ka vastu autokangi. Samuti avaldas, et ta ei soovi haiglasse minna, kuna töötab seal ja tal on häbi. Videolt on näha, et kannatanu hoiab kogu aeg oma kleiti ülevalt kuni kurguni kinni, kuna kleit vajub muidu eest lahti, näha on ka see, et kleit on määrdunud. Kannatanu selline välimus kooskõlas tunnistaja B ja kannatanu ütlustele kleidinööpide puudumise kohta ja kleidi määrdumise kohta, viitab selgelt kannatanu vastu toimunud füüsilisele ründele. Vormikaamera salvestus kinnitab ka seda, et Jaanus Ilula on ülbe suhtumisega ning nähtub ka tema agressiivsus. Politsei saabudes hakkab Jaanus Ilula politseiametnikke kohe verbaalselt ründama. Kaitsja hinnangul on oluline osundada vormikaamera salvestusel sellele, et kannatanu mitte kordagi ei avalda, et teda oleks tõugatud millegi vastu, lohistatud juustest mööda asfalti, kägistatud kõrist, löödud peaga vastu käigukangi vms. Samuti ei kurda kannatanu mitte mingisuguste vigastuste üle. Salvestiselt on näha, et politseinik suunab taskulambi valguse kannatanu oimukohale, kuid sealt ei nähtunud mingit vigastust. Kohus leiab, et iseenesest fakt, et kannatanu jätab midagi rääkimata või kirjeldab sündmust veidi üldisemas sõnastuses (tuli kallale), ei muuda see tema ütlusi ebausaldusväärseks. Samuti ei ole süüdistatavale ette heidetud seda, et ta oleks põhjustanud kannatanule vigastusi oimukohale, seega ei ole kohtul vaja tuvastada selles piirkonnas kannatanul vigastusi. Asjaolu, et kannatanu ei kurda vigastuste üle, ei tähenda, et neid ei ole olemas. On üsna tavapärane, et šokis inimene ei tunne valu ja ei saa koheselt aru, et temale on tekitatud mingeid vigastusi. Salvestuselt on näha, et kannatanu on endast nii väljas, et tal on üldse raskusi rääkimisega. Seega on arusaadav, miks kannatanu ei andnud vahetult peale sündmust nii detailseid ütlusi nagu andis ta seda kohtus. Vale on kaitsja väide, et kannatanu ei rääkinud salvestusel löömisest peaga vastu käigukangi. Kaitsja leiab, et ebaõiged on kannatanu ja tunnistaja B ütlused selles, et kannatanu kleit oli katki ning kleidi nööbid olid eest ära rebitud. Kaitsja hinnangul olid kleidil nööbid ees, ülemine nööp oli ka olemas, kuid lahti. Kohus erinevalt kaitsjast ei tuvastanud, et videosalvestiselt oleks näha kannatanu kleidil ees kõiki nööpe. Salvestuselt on näha, et kleit on osaliselt lahtine. Asjaolud, et need nööbid puudusid on tõendatud tunnistaja B ja kannatanu ütlustega. Tunnistaja B ja kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud ka see, et B viis pärast politsei kohapeal käimist A enda autoga X Haiga erakorralise meditsiini osakonda, kus fikseeriti A vigastused. Kannatanu pöördumist haiglasse vigastuste fikseerimiseks koheselt pärast kuriteosündmust, temale tekitatud tervisekahjustusi ning samuti tema emotsionaalset seisundit tõendavad 27.02.2021 A kohta koostatud patsiendikaart (tl 22-24) ja 27.02.2021 koostatud X Haigla ambulatoorne epikriis (tl 25). Patsiendikaardilt ja ambulatoorselt epikriisilt nähtub, et 27.02.
7. a kella 21.00 ajal A´l läbivaatusel tuvastati kaela piirkonnas nähtav rinjas punetav vorp, punetavad laigud suurenenud struuma piirkonnas ning paremal põlvel marrastus. Eeltoodu kinnitab mh kannatanu ütlusi selle kohta, et teda on kaelast kägistatud ning ta on kukkunud. Samuti nähtub patsiendikaardilt ja epikriisist, et kannatanu on ka arstidele avaldanud, et mees tuli talle kodus kallale, kägistas kätega kaelast, lohistati mööda maad ja tõukas. Eeltoodu kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust ehk seda, et tema ütlused on olnud järjepidevad. Patsiendikaardi ja ambulatoorse epikriisi osas leiab kaitsja, et ei ole eluliselt usutav, et kui nimetatud kuupäeval oleks aset leidnud kannatanu löömine rusikaga oimukohta ja enne seda kannatanu pea löömine vastu auto käigukangi, et kannatanu ei oleks sellistest ründeaktidest 8 1-22-3644 rääkinud ja selliste rünnete tagajärjel tekkinud vigastused ei oleks EMO meditsiinitöötaja jaoks olnud nähtavad ja tuvastatavad. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Asjaolu, et kannatanu ei avalda meditsiinitöötajale kõiki detaile tema suhtes toime pandud vägivalla osas, ei muuda patsiendikaarti ega kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks. Nimelt on nii hädaabinumbrile tehtud kõnesalvestiselt kui ka politseiametniku vormikaamera salvestiselt näha/kuulda kannatanu emotsionaalne seisund kuriteosündmuse järgselt ehk see, et A on endast väga väljas, nutab ja tal on raskusi rääkimisega. Ka patsiendikaardile on märgitud, et patsient on ärev ja nutune. Kuna kannatanu eesmärk EMO-sse minekul oli üksnes vigastuste fikseerimine ja ta oli emotsionaalselt endast väljas, siis on eluliselt usutav, et ta ei rääkinud meditsiinitöötajale kõike temaga juhtunut detailselt. Kuna kannatanul löömisest oimupiirkonda ja pea löömisest vastu käigukangi, vigastusi ei tekkinud, siis puudus kannatanul ka igasugune vajadus hakata rääkima neid asjaolusid meditsiinitöötajale. Patsiendikaardilt ei ole võimalik tuvastada, kas kannatanu rääkis vabas vormis temaga toimunust või vastas üksnes küsimustele. Seega ei saa kannatanule ette heita, et ta jättis midagi rääkimata. Kaitsja leiab ka seda, et patsiendikaart ja epikriis ei kvalifitseeru tõendiks KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Nimelt on Riigikohtu lahendis nr 3-1-1 -67-10 selgitatud seda, millisel juhul võib menetluseväliselt saadud dokumendis (patsiendikaardil) sisalduvaid ütlusi arvestada ega ole leidnud seda, et patsiendikaart ei kvalifitseeru igal juhul tõendiks. Samas lahendis on Riigikohus toonud välja asjaolud, millisel juhul võib menetluseväliselt saadud dokumendis (patsiendikaardil) sisalduvaid ütlusi tõendina kasutada. Kohus leiab, et need kriteeriumid on antud juhul täidetud. Kaitsjal oli võimalik kannatanut küsitleda, kannatanu ütlused ei ole vastuolus patsiendikaardil sisalduvate ütlustega ning kohus ei tugine Jaanus Ilula süü tõendamisel üksnes või olulisel määral patsiendikaardil kajastatud ütlustele. Kaitsja esitas kohtule 27.02.2021 lähisuhtevägivalla infolehe (tl 79-80) soovides sellega tõendada A alkoholijoovet, seda, et kannatanul puudusid nähtavad tervisekahjustused, ta ei ole tundnud valu ja soovi maksta kätte Jaanus Ilulale. Kohus leiab, et selliseid asjaolusid ei saa lähisuhtevägivalla infolehega tõendada. Asjaolude kohta, mis tunnistaja infolehel kirja pani, oli kaitsjal võimalik tunnistajat küsitleda ning vastuolude korral see ristküsitlusel avaldada. KrMS § 289 lg 1 kohaselt võib tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Järelikult tuleb tunnistaja ütlused, mis on talletatud tunnistaja ülekuulamise protokollis või ka dokumendis, üldjuhul jätta tõendina kõrvale, kui tunnistajat ennast on võimalik tõendamiseseme asjaolude kohta ristküsitleda kohtuistungil (RKKKo 3-1-1-67-10 p 11, 1-21-3307 p 17). Kaitsjal oli võimalik kõrvaldada kõik temale teadaolevad võimalikud vastuolud lähisuhtevägivalla infolehe ning tunnistaja ütluste vahel tunnistaja ristküsitlemise käigus. KrMS § 288 lg 9 p 2, 3 kohaselt võib kohtumenetluse pool ristküsitluse käigus esitada kohtule asitõendeid ja dokumente ning küsitleda päritolu ja omavahelise seoste kohta, võimaldada tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada, olenemata selle dokumendi või eseme lubatavusest tõendina. Kaitsja ei soovinud tunnistajale lähisuhtevägivalla infolehel kajastatu ja kohtus antud ütluste erinevuse kohta küsimusi esitada ega selles dokumendis kajatatud infot meenutada. Kaitsja piirdus üksnes küsimusega, et kas võib eeldada, et see mida tunnistaja lähisuhtevägivalla infolehele kirjutas on õige ja vastab tõele, mille peale tunnistaja vastas, et ta arvab küll. Seega jättis kaitsja tunnistajale tutvustamata, mida tunnistaja infolehel üldse kirja pani ega selgitanud välja, miks tunnistaja sellise informatsiooni sinna kirjutas. Kohus leiab, et 9 1-22-3644 kaitsja ei soovinud meelega infolehte tunnistajale tutvumiseks esitada ja sellega seoses küsimusi esitada, kuna kartis tunnistajalt saada kaitseversiooni mittetoetavaid vastuseid. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et lähisuhtevägivalla infoleht saab praeguses asjas iseseisvalt tõendada vaid asjaolu, et 27.02.2021 kella 20.01 sai politsei väljakutse seoses vägivalla kasutamisega süüdistatava ja kannatanu elukohas, mille kohta täideti ka vastav infoleht. Enamat infoleht ei tõenda. Kaitse üks põhilisi argumente, miks tuleb lugeda kannatanu ütlused ebausaldusväärseks on asjaolu, et kannatanu lubas süüdistatavale kätte maksta. Kannatanu selgitas, et ta ütles tõpoolest, et maksab süüdistatavale kätte, kuid tegi seda seetõttu, et Jaanus Ilula teda vastu ust tõukas, mistõttu läheb ta politseisse ja Jaanus Ilula saab karistada. Kohus peab selliseid kannatanu selgitusi eluliselt usutavaks, mistõttu pole mingit põhjust kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahelda. Ebausaldusväärsed on aga süüdistatava selgitused ja oletused selle kohta, mille eest pidi kannatanu temale kätte maksma. Eluliselt ei ole usutav, et kannatanu pöördub lihtsalt ühe konflikti käigus politsei poole seetõttu, et süüdistatav teda 2 aastat tagasi pettis. Selleks pidi ta mõtlema välja minutite jooksul pika detailse loo, kuidas Jaanus Ilula tema suhtes vägivalda kasutas ja vigastama ennast ise meelega, et siis süüdistada nende vigastuste tekitamises Jaanus Ilulat. Seejuures teeb ta neid asju olukorras, kus ta ei soovi haiglasse minna, kuna tunneb häbi. Teeb seda mehele, kellega ta on nõus kõigest hoolimata koos elama, kelle juurde läks ta tagasi juba samal õhtul ning annab ka kohtus valeütlusi mehe vastu, kellega ta elab koos ja saab hästi läbi. Nimelt andis kannatanu A kohtus ütlusi, et nad saavad praegu Jaanus Ilulaga hästi läbi, neil on normaalne pere. Samuti kinnitas süüdistatav Jaanus Ilula, et nad saavad praegu A´ga väga hästi läbi ja probleeme ei ole. Seega puudub kannatanul igasugune motiiv Jaanus Ilula vastu valeütlusi anda, mistõttu jätab kohus süüdistatava ütlused kättemaksu põhjenduste kohta kui ebausaldusväärsed kõrvale. Süüdistatav Jaanus Ilula ütlustest nähtub, et hoopis A viskas teda suhkrutoosiga, mille tagajärjel läks tal huul seestpoolt katki. Kohus sellised süüdistatava ütlusi usaldusväärseks ei pea, kuna kohal käinud politseiametnik tunnistaja F ütluste kohaselt Jaanus Ilulal vigastusi ei olnud. Samuti vormikaamera salvestuselt ei ole näha, et süüdistatav huul oleks olnud seest katki, kui ta seda videos politseile näitas. Seetõttu jätab kohus süüdistatava ütlused kui ebausaldusväärsed selles osas tõendikogumist kõrvale. Lisaks ei pea kohus usaldusväärseks Jaanus Ilula ütlusi selle kohta, et ta ei põhjustanud tõukamisega kannatanule valu, kannatanu läks peale tõukamist lihtsalt välja suitsetama ja mingeid takistusi süüdistatav talle ei teinud, ta ei ole teda juustest rebinud, oimu kohta rusikaga löönud, tordiga visanud ning mingit konflikti õues tal kannatanuga ei olnud. Sellised süüdistatava ütlused on vastuolus kannatanu usaldusväärsete ütlustega ning teiste kogutud tõenditega, mistõttu tuleb süüdistatava sellised ütlused kui ebausaldusväärsed jätta tõendikogumist kõrvale. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kannatanu ütlustes ei ole alust kahelda, kuivõrd need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, eluliselt usutavad ning olnud kogu kriminaalmenetluse aja ühetaolised ja järjepidevad ning nagu eelnevalt viidatud, puudub kannatanul põhjus ja motiiv anda süüdistatava vastu valeütlusi. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Jaanus Ilula tõukas 27.02.2021 kella 19:30 paiku X linnas X eramus enda abikaasat A´d õlgade piirkonda, mille tagajärjel paiskus viimane vastu vannitoa ust ning tundis valu. Samuti haaras ta X kinnistu värava juures A´l juustest, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning tiris teda eramu poole tagasi. Eramu välisukse juurdes haaras Jaanus Ilula kinni A´l kõri piirkonnast ja lõi A´d ühe korra rusikaga oimu piirkonda. Sellise tegevusega 10 1-22-3644 põhjustas Jaanus Ilula A´le füüsilist valu ja tervisekahjustused – punetava vorbi kaelal ja marrastuse paremal põlvel. Kohus leiab, et kuriteo pani Jaanus Ilula toime kavatsetult. Jaanus Ilula kannatanut tõugates, juustest tirides, kägistades ja lüües sai väga hästi aru, et tema selline tegevus põhjustab teisele inimesele valu ja tervisekahjustusi ning see oli ka tema eesmärk, et ennast perekonnas füüsilise jõuga kehtestada. Kohus leiab, et kuigi Jaanus Ilula ja A ütlused erinevad konflikti põhjuse osas, ei ole see asja lahendamisel määrava tähtsusega, mistõttu kohus sellel pikemalt ei peatunud. Olenemata sellest, mis teemal vaieldi ja kas vaieldi mõlemal teemal, ei anna selline vaidlemise põhjus õigust teist inimest rünnata. Privaatsuse määr, mille rikkumise korral on isikul õigus end kaitsta, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Sekkumine, mida lugeda privaatsfääri intensiivseks rikkumiseks, on lähisuhtes teistsuguse ulatusega kui nt võõraste inimeste puhul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. märtsi
9. a otsus nr 1-20-9563/54, p 13). Erinev on sellistel puhkudel ka nn talumiskohustuse ulatus ning võimaliku lubatud hädakaitsetegevuse intensiivsus. See johtub ühiskonnas üldiselt omaksvõetud eetilistest arusaamadest ja asjaolust, et peresuhted sisaldavad endas nii tavapärasest hoolivamat suhtumist pere teistesse liikmetesse kui ka suuremat valmisolekut teatud peresiseste piirangute talumiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. mai
11. a otsus nr 3-1-1-38-04, p 10). Nagu esimeses episoodis kohus märkis, oli Jaanus Ilula 27.02.
12. a kannatanu A´ga lähisuhtes. Seega on Jaanus Ilula täitnud oma tegevusega

§ 121

lg 2 p-s 2 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse ehk pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. Lisaks on kohus käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et Jaanus Ilula kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa suhtes 2-l korral. Seega on Jaanus Ilula isikuks, kes on teise isiku kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt. Seetõttu on Jaanus Ilula oma tegevusega täitnud ka

§ 121lg 2 p-s 3 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse.

Teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani Jaanus Ilula toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Jaanus Ilula teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Jaanus Ilula õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Jaanus Ilula on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Jaanus Ilula on pannud toime talle etteheidetava kuriteod

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

Seega tuleb Jaanus Ilula süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et kannatanuks oli süüdistatava abikaasa, toimepandud kuriteoepisoodide arvu, perevägivalla kestust ehk seda, et see toimus ühel ja samal 11 1-22-3644 päeval. Mingit põhjust kannatanu suhtes vägivalla kasutamiseks ei olnud. Kindlasti ei anna selleks põhjust kannatanu armukadedus või Jaanus Ilula nõudmise mittetäitmine. Samuti arvestab kohus, et tegemist ei olnud ainult valu saamisega, vaid ühel juhul tekitati kannatanu ka tervisekahjustusi, mistõttu ei olnud tegemist kerge vägivalla kasutamisega. Oma süüd süüdistatav ei tunnista ja oma tegu ei kahetse. Eeltoodu näitab, et Jaanus Ilula ei ole ta siiani oma tegude ebaõigusest aru saanud ega mingeid järeldusi teinud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistrist nähtuvalt puuduvad Jaanus Ilulal ka kehtivad kriminaalkaristused. Lisaks arvestab kohus ka asjaolu, et Jaanus Ilula pani väärkohtlemised toime kavatsetult, mis on tahtluse liikidest raskeim. Eeltoodut kokku võttes kohus leiab, et Jaanus Ilule mõistetud vangistus peaks olema veidi alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab võimalikuks Jaanus Ilula suhtes kohaldada käitumiskontrollile allutamist, kuivõrd süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Kriminaalhooldaja järelevalve all suudaks oma käitumist kontrollida ja parandada. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Jaanus Ilulat

§ 121

lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 2 aastat.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätab kohus mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui Jaanus Ilula ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Jaanus Ilulale kohaldatud tõkendit ning Jaanus Ilula ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid Kriminaalasja juures asuvad CD ja DVD plaat, milledel on hädaabikõne helisalvestis ja politseiametniku vormikaamera videosalvesti. Nimetatud salvestiste osas kohus eraldi otsustust ei võta, kuna need salvestised on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKKo nr 1-185732/226, p 125; RKKKo nr 1-20-6745 p 77). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasu Jaanus Ilula valitud kaitsjale koos käibemaksuga 5400 eurot. Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsuse korral tasub menetluskulud süüdimõistetu, jäävad valitud kaitsjale makstud tasud Jaanus Ilula enda kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Jaanus Ilulale määratud kaitsjale määratud tasud on 63 eurot. Kohus leiab, et määratud kaitsjale määratud tasu on vajalik ja põhjendatud. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 981 eurot. 12 1-22-3644 Eeltoodu alusel tuleb Jaanus Ilulalt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 1044 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 13