← Eesti

2-22-15900/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15900 Tsiviilasi N. H. G. hagi B. G. M.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 24. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • hageja elab koos emaga; • hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale. 25. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 1092,50 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest (23.10.2022) kuni hageja täisealiseks saamiseni. 26. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)kostja majanduslik seisund ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, sealjuures ei ole kostja ema poolt antavat toetust pidada kostja sissetulekuks; (
  2. ii)kostja on täitnud ülalpidamiskohustust; (iii) hageja ema majanduslik seisund on parem kui ta kohtule presenteerib; (
  3. iv)kostja soovib hagejaga rohkem aega koos veeta, nt 4 päeva nädalas; (
  4. v)hageja kulud on mõneti ülemäärased. 27. Asjakohatud on kostja väited, justkui oleks kostja täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Pärast hagi esitamist ei ole kostja varasemas ulatuses elatist maksnud. Kostja on ka ise möönnud, et ootab kohtu seisukohta elatise suuruse osas ega tee seni makseid. Loomulikult on selline käitumine väär, kuivõrd kohtumenetluse olemasolu ei peata ega väära kostja ülalpidamiskohustust ning elatist (eelduslikult vähemalt miinimummääras) tuleb tasuda ka kohtumenetluse ajal. 28. Kostja soov veeta hagejaga rohkem aega ei ole käesoleva menetluse esemeks. Käesoleva menetluse esemeks ei ole hageja ja kostja vahelise suhtlemise reguleerimine. Asjas ei ole esile toodud, et kostja veedaks lapsega vahetult aega vähemalt 7 ööpäeva kalendrikuus, mistõttu elatise kontekstis muu suhtluskorda puudutav tähtsust ei oma. 29. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on vähemalt 2190 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust 8

(12)arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summmas, lasub tal kohustus kulude suurust tõendada. Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Lapsele meeldib tegeleda huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Kostja on osaliselt vaidlustanud hageja kulude suuruse. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Kohtu Kohtu kommentaar hinnang Eluasemekulud Hagis toodud suurus 800 Sidekulu 45 45 Toidukulu 300 200 Transpordikulud 65 20 373,17 Üür 550 eurot (tlk 14 maksekorraldus) + kommunaalkulud 196 eurot (tlk 13 arve), kokku 746,34 eurot, mis tuleb jagada kahega (pereliikmete arv), st kulu on 373,17 eurot inimese kohta. Tõendid tlk 23 – 28, millest nähtub kuutasu 23,64 eurot ning 36,62 euro telefoni järelmaks. Hageja toodud kulu suurus seega tõendatud. Kulu on vajalik. Tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kohus hindab hageja toidukulu suuruseks 200 eurot, arvestades sealjuures, et koolikulude sees on ka koolilõuna tasu. Põhjendatud osaliselt. Tõendid tlk 15-20. Hageja on põhistanud kulu vajalikkuse. Siiski on hageja elukoha ja jalgpallistaadioni vaheline distants ca 500m, mistõttu treeningutega seonduvalt ei peaks transpordikulu tekkima. Hageja kooli ja kodu vaheline distants on 8km ning viidatud lõigul on üldteadaolevalt toimiv ühistransport, mille kasutamine ei ole ka hageja ea tõttu välistatud. Kulu on osaliselt siiski põhjendatud ema töögraafiku tõttu ning lähtuvalt asjaolust, et perel puudub sõiduauto. Kohus hindab põhjendatud kulu suuruseks 20 eurot kuus. 9

(12)Taskuraha ja huvitegevus 155 80 Koolikohustuse täitmine 300 250 Riided ja jalatsid 150 75 Tervishoid 60 25 Hügieen 40 30 Trenn ja varustus 100 65 Võistlusreisid ja laagrid 75 32,50 Puhkusekulud (1 – 2 korda aastas) 100 0 Kokku: 2190 Tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kohus hindab taskuraha põhjendatud suuruseks 30 eurot kuus ning meelelahutusega seonduvaks kuluks samuti 30 eurot kuus. Sünnipäevadel osalemisega seotud kulu 20 eurot kuus. Tõend tlk 29 – laps on harjunud viidatud koolis käima ning see on osa tema elukorraldusest. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kohus hindab kulu suuruseks 900 eurot aastas, mis hõlmab ka treeningvarustust. Viidatud summa eest on võimalik soetada keskmise kvaliteediga vajaminevad riided ja jalanõud. Tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Hageja ei ole põhistanud, et tal oleks mingi krooniline tervisemure, mis eeldaks 720-eurost aastakulu. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 25 eurot kuus. Tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 30 eurot kuus. Trenni kuutasu on 65 eurot (tlk 21-22). Varustuse kulu on kohus juba arvestanud riiete ja jalanõude koosseisu. Suvised laagrid (X 145 eurot ja X treeninglaager 245 eurot) maksid kokku 390 eurot, mis arvestatuna ümber aasta peale on 32,50 eurot kuus. Kulu suurus on tõendamata. Kohtule ei ole põhistatud, et 2x aastas puhkusereisil käimine on hageja tavapärane elulaad, liiati ei ole põhistatud, et selline elukorraldus vastaks vanemate majanduslikule võimekusele. 1225,67 Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 1225,67 eurot kuus (

§ 99). 30.

Osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et laste vajadused on miinimummäärast Lapsele riikliku lapsetoetuse maksmise fakti on käesoleval juhul põhjendatud arvestada (

§ 101lg 5).

Lapsetoetuse määr oli kuni 31.12.

  1. a 60 eurot ja on alates 01.01.2023 80 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Hageja põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 1225,67 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleks kostjal kanda tema kulusid
  2. a jooksul 582,84 euro (1225,67 /2 - 30) ulatuses ja
  3. a 572,84 euro (1225,67/2 - 40) ulatuses. 10

(12)
  1. Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda, kuna seab kahtluse alla kostja võime end ülal pidada. Kostja keskmine töötasu on ca 1390 eurot kuus (periood 10.2022 – 01.2023). Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Kostja igakuised keskmised kulud on järgmised: Vältimatud kulud kokku 1 125,4 EUR - 1 325,4 EUR: • Elukaaslasele 500 EUR kuus, mis sisaldab igakuist arvete jagamist (vesi, elekter, gaas) ning tema auto kasutamist (mida kasutan esmaspäevast reedeni tööle sõitmiseks). • 120 EUR kuus kulub bensiinile. • 400-600 EUR kuus süüa-juua ja riietuda. • 25 EUR mobiiliarve • 80,4 EUR kuus lõuna töökohvikus (esmaspäevast kolmapäevani kahel päeval nädalas kodukontoris). • Kohustused: 150 EUR igakuine fikseeritud summa Luminor Liisingule. Kohus märgib, et tõendamata on asjaolu, et kostja tasub igakuiselt elukaaslasele 500 eurot. Samuti ei ole eluliselt usutav, et vee, elektri ja gaas ning sõiduauto kasutamise eest makstav tasu peab olema sedavõrd suur. Kostja ei ole selgitanud, miks peab ta õigeks sõiduauto kasutamist ja selle eest kõrge tasu maksmist, olukorras, kus tal on hageja ülalpidamiskohustus kohaselt täitmata. Liiati töötab kostja Tallinnas, kus on hästitoimiv ja tasuta ühistransport. Kostja huvi kasutada tööle sõitmiseks sõiduautot ei kaalu üles hageja huvi saada kohast ülalpidamist. Ebamõistlikult suured ja eluliselt mitteusutavad on kostja kulutused toiduainetele, ulatuses (koos riietumiskuluga) igakuiselt väidetavalt kuni peaaegu 700 euroni. Täiskasvanu põhjendatud toidukuluks koos töölõunatega võib pidada maksimaalselt 350-400 eurot. Lisaks on hageja esile toonud, et kostja kulutab alkoholile igakuiselt 100-200 eurot, mis samuti on hageja ülalpidamiskohustuse taustal pillav elustiil. Igakuiselt riideid osta ei ole tarvilik. Muus osas on kulud põhjendatud. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Kohus võtab kostja majandusliku seisundi hindamisel arvesse ka kostja poolt regulaarselt tehtavaid sularahasissemakseid keskmiselt ca 215 eurot kuus. Lisaks arvestab kohus ka kostja ema poolt makstavaid toetusi kostja sissetulekuna, kuna toetused on olnud regulaarsed, märkimisväärsed ja igakuised ning seda juba pikema aja vältel. Toetuse mittearvestamine kostja sissetulekuna oleks hageja huvide vastane ning vabastaks kostja ülalpidamiskohustusest ebaõiglasel moel. Kostja saab emalt toetust igakuiselt keskmiselt 1800 euro ulatuses (arvestades hageja poolt esiletoodud summasid perioodil
  2. märts kuni jaanuar
  3. a). Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea. 11
(12)
  1. Kostja on ka viidanud, et hageja ema majanduslik olukord on oluliselt parem võrreldes hagis esitatuga, kuid kostja ei ole selgitanud, kuidas mõjutab see tema elatise tasumise kohustust. Kohus leiab, et kostja väide on irrelevantne.
  2. Hageja esitas hagiavalduse 23.10.2022 ja soovib elatise väljamõistmist alates 23.10.2022 kuni täisealiseks saamiseni. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise: a. alates 23.10.2022 – 31.12.2022 summas 582,84 eurot (pool lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest, millest on lahutatud pool 50% lapsetoetusest)); b. alates 01.01.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 572,84 eurot (pool lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest, millest on lahutatud pool 50% lapsetoetusest)).
  3. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
  4. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  7. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.