KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-569 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveam

) § 25 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 23lg 1 p 1, p 2, p 3 sätestatud alus.

Xi jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks, kuna Xi reisidokumendi taotlemine on pooleli. Samuti esineb endiselt põgenemisoht, sest X on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. X on kuuel korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest. Samuti puudub Xil reisidokument ning X ei soovi lahkuda Eesti Vabariigist (Eesti). Seega ei täida X kaasaaitamiskohustust, mis seisneb selles, et ta keeldub igasugusest koostööst enda dokumenteerimiseks. Ei ole usutav, et vabaduses viibides asuks X PPAga koostööle enda dokumenteerimiseks. X viibib alates 15.03.2023 PPA kinnipidamiskeskuses. X sõnul ei soovi ta Venemaa Föderatsiooni (Venemaa) minna, sest Venemaaga ei seo teda miski. X soovib seadustada enda Eestis viibimise ja esitas 22.03.2023 Tartu Halduskohtule avalduse pikaajalise elaniku elamisloa taastamiseks. Antud olukord näitab Xi soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Isik ei olnud nõus end dokumenteerima ega PPA-ga koostööd tegema. Sellega ei täida X kaasaaitamiskohustust ja takistab enda väljasaatmist. PPA varasemas praktikas seoses Venemaa Föderatsiooni kodanikele dokumentide hankimisega näitab, et isiku dokumenteerimine võtab isiku koostööga aega umbes pool aastat. Venemaale isiku tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamine on aeganõudvam ja võib võtta aega üle pooleteise aasta tulenevalt Venemaa ametivõimude tegevusest. Seda ajakulu saaks vältida, kui X ise dokumenti taotleks. Kuna ta seda ei tee, ei täida ta kaasaaitamiskohustust. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Xi varasem käitumine on näidanud, et ta ei austa ega järgi Eesti seadusi. Kuna X ei ole nõus lahkuma Eestist ja tema soov on vältida väljasaatmist, hakkab ta vabaduses viibides ennast varjama PPA eest ning ei täida järelevalvemeetmeid. Samuti puudub Xil reisidokument. Pole eluliselt usutav, et vabaduses viibides asuks X ennast dokumenteerima ja lahkuks enda kodakondsusjärgsesse riiki. Xi kinnipidamine kaalub üles tema õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Xi perekonda kuulub onu Y. Emaga suhet ei ole, kuna ta elab Venemaal. X on vallaline ja tal ei ole ülalpeetavaid lapsi. Seega väljasaatmist välistavaid asjaolusid Xi suhtes ei esine, kuna tal puuduvad Eestis väärtuslikud peresuhted. Kinnipidamiskeskuses on Xile tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes.

1. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud.
2. X selgitas kohtuistungil, et on otsustanud lahkuda Venemaale ja olla seal kuni saab läbi Schengenisse saabumise 4-aastane sisenemiskeeld ja tulla seejärel uuesti Eestisse. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 5.

§ 25

lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates, kui esinevad käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud põhimõtted.

§ 23

lg 1 p-de 1-3 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht; välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Xi puhul kohalduvad kõik nimetatud alused. 6.

§ 25

lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates. Praeguse aja seisuga ei ole X kinnipidamiskeskuses viibinud üle 18 kuu. 7.

§ 68

p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Sama paragrahvi p 6 kohaselt on põgenemisoht ka juhul, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Oluline on hinnata, kas isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal saab järeldada, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud. Kinnipidamiseks peab põgenemisoht olema ka piisavalt suur. See tähendab, et isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal peab olema võimalik järeldada piisavalt suurt põgenemissoovi, sh tahet hoida kõrvale väljasaatmismenetlusest (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 14; 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 12). X kinnitas, et tema ei soovi lahkuda 2