Obsah (12)

§ 230§ 405§ 633§ 657§ 654§ 652§ 238§ 5§ 457§ 171§ 175§177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-2

§ 230

lõikest 1 tulenevalt vaidluse korral tõendama, et kostja rikkus lepingut või selle lisa, sh et kostja võttis lepingu või selle lisa alusel krediidi kasutusele. Hageja pidi tõendama, et kostja võttis krediidi kasutusele ja summa, mille ulatuses kostja võttis krediidi kasutusele. Hageja selgitas nõude kujunemist

1. augusti 2021 menetlusdokumendis. Hageja märkis, et kostja võttis
2. maist 2019 kuni
3. märtsini 2020 kasutusele krediiti kokku 3215 eurot 80 senti ja maksis alates
4. juunist 2019 kuni
5. juulini 2020 krediiti tagasi kokku 1318 eurot 35 senti. Hageja esitas kostja poolt krediidi kasutusele võtmise tõendamiseks .pdf faili „Transactions for XXXXXXXXXX“. Faili avamisel (File, Properties, Description) nähtub, et selle autor on Carlo Kask, see loodi
6. augustil 2021, seda muudeti
7. augustil
8. 3 Dokumendi andmete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks ESTO AS-i süsteemi väljavõttega. Dokumendist „Transactions for XXXXXXXXXX“ ei ole aru saada, kelle kontole on krediidikonto põhiosa väljamaksed tehtud. Dokumendis „Transactions for XXXXXXXXXX“ on viimases tulbas numbrid. Arvestades numbrite kuju ja muutumise sagedust, ei ole ilmselt tegemist kostja pangakonto numbritega. Dokumendis „Transactions for XXXXXXXXXX“ esitatud andmete põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et kostja võttis krediidi kasutusele ja millises ulatuses kostja seda tegi. Teine hageja esitatud tõend, millest võiks nähtuda kostja poolt krediidi kasutusele võtmine, on fail „XXXXXXXXXX outstanding“. Faili avamisel (File, Properties, Description) nähtub, et selle autor on Carlo Kask, see loodi
9. augustil 2021, seda muudeti
10. augustil
11. Dokumendi andmete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks ESTO AS-i süsteemi väljavõttega. Sellest dokumendist ei ole samuti aru saada, kelle kontole on krediidikonto põhiosa väljamaksed tehtud. Selle dokumendi põhjal ei saa samuti lugeda tõendatuks, et kostja võttis krediidi kasutusele ja millises ulatuses kostja seda tegi. Hageja ei esitanud kostja poolt krediidi kasutusele võtmise kohta muid tõendeid. Kostja väidetest ja kostja pangakonto väljavõttest saab järeldada, et kostja ikkagi võttis krediidi mingis summas kasutusele, sest kostja on teinud ESTO AS-le ülekandeid. Kostja väidetest ja kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tegi ESTO AS-le makseid kokku 288 eurot. Hageja väitel sai kostja krediiti 3215 eurot 80 senti ja maksis sellest tagasi 1318 eurot 35 senti. Ainuüksi kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvate tagasimaksete (kogusummas 288 eurot) alusel ei saa tuvastada kogu summat, mille ulatuses kostja krediidi kasutusele võttis ja tagastamata jättis. Kostja esitas kohtule ka poolte kohtuvälise kirjavahetuse. Selles kajastuvad üksnes hageja väited krediidi kasutusele võtmise kohta. Hageja väited ainuüksi ei ole aga piisavad selleks, et tõendada summat, mille ulatuses kostja krediidi kasutusele võttis ja tagastamata jättis. Kuna hageja ei tõendanud lepingu ega selle lisa rikkumist, ei saa hageja nõuda kostjalt lepingu, selle lisa ja VÕS § 108 lg 1 alusel krediidi tagastamist ega intressi maksmist. Hageja ei tõendanud lepingu ega selle lisa rikkumist, seetõttu ei ole tõendatud ka VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused. Kuna lepingu ega selle lisa ülesütlemise eeldused ei ole tõendatud, ei saa hageja nõuda kostjalt VÕS § 195 lg 5 alusel krediidi tagastamist. Hageja ei tõendanud, et kostja on kohustusi rikkunud ja ta ei saa nõuda kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel võla sissenõudmise kulude hüvitamist ega VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumist. Isegi juhul, kui hageja oleks kostjapoolse kohustuste rikkumise tõendanud, ei oleks hageja nõuete rahuldamine tervikuna põhjendatud, kuna ESTO AS rikkus kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei saa tugineda sellele, et tegemist on lihtmenetlusega ning ta ei pea nõude tõendamiseks tõendeid esitama. Hagejal oli võimalik esitada kohtule tõendeid, sh konto väljavõtteid kostjale laenu ülekandmise kohta. Hageja ei teinud seda, kuigi kostja seda järjepidevalt nõudis. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks 656,74 eurot, viivised 4 31,22 eurot ning menetluskulud. Apellatsioonkaebusele on lisatud uued tõendid (makskorraldused
13. juuni 2019 kuni
14. märts 2020). Maakohus jättis olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded, sealhulgas jättis välja selgitamata hageja nõude kujunemise. Olukorras, kus hageja juhtis tähelepanu, et krediidilepinguga suurendati kostja varasemast krediidilepingust tulenevaid kohustusi ja vastustaja vaidles kohustuste olemasolule vastu, oleks maakohus pidanud antud vaieldavale asjaolule viitama, et hageja oleks saanud selgelt nõude kujunemise aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt selgitada ja esitada neid kinnitavad tõendid. Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Hageja ei vaidlusta, et ta rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja palub mõista kostjalt välja ainult põhivõlg ja viivis. Hageja on tõendanud lisatud maksekorraldusetega, et tegi kostjale ülekandeid kokku summas 2890,97 eurot (lisad 1-24, uued tõendid). Kostja on tasunud hagejale kokku 2234,23 eurot, mille saab hageja arvestada põhiosa katteks ja kostjal tuleks tagastada põhiosana hagejale 656,74 eurot.
15. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja hinnangul on apellatsioonkaebus võetud ebaõigesti menetlusse. Tegemist on

§ 405

lg 1 tähenduses lihtmenetluse asjaga ja maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks. Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Kostja juhtis nii kohtueelselt, maksekäsu kiirmenetluses kui maakohtu menetluses korduvalt hageja tähelepanu nõude ebaselgusele ning palus esitada dokumente, mis tõendaks nõuet. Hageja soovimatust nõude kujunemist täiendavalt selgitada kinnitab 25. novembri 2021 istungil hageja öeldu: „tegemist on lihtmenetlusega, me ei hakka ülemääraselt dokumente vormistama ja küsima pangalt mingeid kinnitusi“. Kuigi nõudele vaieldi vastu, esitas hageja hagi, lisamata sellele ühtegi alusdokumenti ega arvutuskäiku selle kohta, kui palju oli ESTO AS kostjale laenu väljastanud. Kostja vaidleb vastu uute tõendite vastuvõtmisele. Hageja ei ole

§ 633lõike 5 kohaselt põhjendanud, miks ei saanud neid varem esitada.

Hageja on kohtule esitanud valeandmeid. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses märkis hageja, et on andnud laenu 3215,80 eurot, apellatsioonkaebuses aga 2890,97 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, tutvunud toimikuga ja poolte seisukohtadega, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata

§ 654lõike 6 alusel.

8.

§ 652

lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel.

§ 652

lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise 5 rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt

§ 652lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja/või tõendi esitamise lubatavust põhjendama.

Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab

§ 652lg 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut.

Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.

§ 238lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid.

Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta ei saanud ringkonnakohtule esitatud tõendeid esitada maakohtu menetluses. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kelle tegevusalaks on laenu andmine. Hagejat esindab menetluses õigusteadmistega esindaja, kellele pidi olema teada üldine tõendamiskoormis (

230 lg 1), sealjuures ka see, et hageja peab tõendama enda nõude suurust ja laenu andmist. Maakohtus vaidles kostja hageja nõudele vastu ja juhtis tähelepanu tõendite puudumisele, kuid vaatamata sellele ei pidanud hageja vajalikuks tõendeid esitada. Ringkonnakohus märgib, et hageja on võrreldes varasemaga apellatsioonimenetluses enda nõuet oluliselt vähendanud, mis viitab asjaolule, et hageja võib olla sihikult jätnud maakohtu menetluses nõude suurust puudutavad tõendid esitamata. Asja materjalidest nähtub, et hageja tegi kostjale kohtumenetluse väliselt kompromissi ettepaneku tasuda 4 873,05 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkis hageja nõude suuruseks 2 645,85 eurot, hagimenetluses aga 1986,03 eurot ja apellatsioonkaebuses on nõude suurus 687 eurot. Algselt oluliselt suurema nõude esitamine nii kohtueelselt kui ka kohtus võib praegusel juhul tähendada vähemalt hea usu põhimõtte vastast käitumist (TsÜS § 138 lg 1 ja 2). Kohtueelses kompromissis märgitud nõude suurus viitab teadlikule ebaõigete andmete esitamisele. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse uute tõendite juurdevõtmiseks rahuldamata

§ 652lg 4 alusel.

9. Ringkonnakohus ei soostu hageja väidetega, et maakohus rikkus oluliselt eelmenetluse sätteid, kuna ei selgitanud välja hageja nõuet.

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg 2).

Eelviidatud sätted väljendavad tsiviilkohtumenetluse võistlevust ja dispositiivsust, mis tähendab, et pool määrab ise nõude ja põhjendused ning valib, millega ta enda nõuet tõendab. See tähendab ka muuhulgas seda, et ebaselge või tõendamata nõude esitamisel tuleb jätta hagi rahuldamata ning kohus ei pea õigusteadmistega esindajat abistama ega hagejalt tõendeid koguma. Hageja väited on omased hagita menetlusele (

§ 457jj), mitte hagimenetlusele.

10. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 175

lg 1 alusel määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtu menetluses koos käibemaksuga 1056,00 eurot. Nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal maakohtu otsusega tutvumisele 1 tund, apellatsioonkaebuse ja lisadega tutvumisele 2 tundi, vastuse koostamisele 3 tundi, täiendavate seisukohtade esitamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele 2 tundi, kokku 8 tundi. 6 Hageja esitas kostja menetluskulude suurusele vastuväite. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu ülepaisutatud. Apellatsioonkaebuses vaidlustati maakohtu lahend väidetavate menetlusnormide rikkumise tõttu ning taotleti uute tõendite asja juurde võtmist. Ringkonnakohus ei pea kaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud ajakulu täies ulatuses põhjendatuks. Menetlusdokument „täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri“ sisaldab varasemalt avaldatu kordust ja kulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et õigusteadmistega esindaja, arvestades tema teadmisi ja esindusõiguse täitmiseks vajalikke kutseoskusi, vajalik ja vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluv õigusabi kulu on 6 tundi, seega loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 792 eurot sh käibemaks. Lisaks peab hageja tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ 7