← Eesti

1-20-9354/119

Obsah (9)§ 423§ 424§ 50§ 65§ 68§ 55§ 83§ 79§ 56

1-20-9354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2023.a Tallinn Kohtuasja number 1-20-9354 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Pave

§ 423lg 1, § 424 lg 2 järgi Harju Maakohtu 9.

veebruari 2023. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Mikhail Gerasimenko kaitsja Vahur Kivistik Prokurör Diana Helila Kohtuasi Süüdistatav Kaitsja Mikhail Gerasimenko, isikukood 37303210354, elukoht xxx; xxx; varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 20.02.2019 poolt

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 8 kuud, mis asendati 600 tunni ÜKT-ga katseajaga 2 aastat ja lisakaristusega

§ 50lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Katseaeg lõppes 19.02.

  1. Sooritamata on 404 ÜKT tundi Vandeadvokaat Vahur Kivistik RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  2. veebruari 2023 otsus kriminaalasjas nr 1-20-9354 muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu
  4. veebruari 2023 kohtuotsusega üldmenetluses mõisteti Mikhail Gerasimenko õigeks

§ 423lg 1 järgi Kr

MS § 301 alusel seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Mikhail Gerasimenko tunnistati süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 20.02.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 14 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 14 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana eelvangistuses viibimise aeg 05.11.2020 kuni 05.02.2021.a, s.o 3 kuud ja kandmata karistus on 1 aasta 7 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. 1.1

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Mikhail Gerasimenkolt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 1.2 Mikhail Gerasimenkole kuuluv mootorsõiduk Dodge Nitro registreerimismärgiga XXXXXX, mis on Harju Maakohtu 16.11.2020 määrusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend.

1.3 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv. 2. Mikhail Gerasimenkot süüdistati mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o pani toime

§ 423lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.1 Mikhail Gerasimenkot süüdistatakse selles, et tema, olles 20.02.2019 Harju maakohtu poolt

itatud

§ 424

lg 2 alusel, uuesti juhtis tahtlikult 09.10.2020 kella 11.54 ajal Tallinnas Gonsiori 10 asuva maja juures mootorsõidukit Dodge Nitro registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (narkojoove – metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA), tramadoolist, diasepaamist, nordasepaamist, temasepaamist, alprasolaamist, pregabaliinist, tetrahüdrokannabinooli metaboliidist THC-COOH). Sellise tegevusega rikkus Mikhail Gerasimenko: liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/, korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/, korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega pani Mikhail Gerasimenko korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Mikhail Gerasimenkot kaitsja Vahur Kivistik. 2

(12)Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 09.02.2023 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-9354, millega mõisteti Mikhail Gerasimenko süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud ja

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 20.02.2019.

a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 14 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 14 päeva vangistust. Teha asjas uus otsus ja mõista Mikhail Gerasimenko õigeks talle esitatud süüdistuses. Välja mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonkaebuse menetlusega seonduvad menetluskulud. Alternatiivselt vabastada Mikhail Gerasimenko karistuse kandmisest

§ 79alusel 20.02.2019.

kohtuotsusega määratud karistuse kandmisest. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohtu lahendi üks olulisematest vigadest, mis ilmselt tingis ka kaitsja arvates ebaõige lahendi tegemise, on aine leiu püsimise uriinis võrdsustamine joobeseisundi püsimisega. Kaitsja on seisukohal, et ekspertiisiga on tuvastatud objektiivselt kõik need ained, mis on arstide pool talle määratud ja mida Mikhail Gerasimenko peab igapäevaselt tarvitama, ekspert MT, samuti dr BG on andud ütlused selle kohta, kui kaua mingi aine inimese uriinis püsib. Seejuures on eriti oluline, et kohus on ekslikult asunud seisukohale, et hommikune ravimite tarvitamine ei olegi antud juhul oluline, sest ravimite toime ekspert MT ütlustest tulenevalt kestab mitu päeva. Kaitsja rõhutab etteruttavalt, et kohus on teinud väga olulise vea samastades aine leiu püsimise uriinis joobeseisundi püsimisega ning omistades ekspert Tle ebaõige mõttekäigu. Uriinist leitud aine jääk ei tähenda automaatselt joovet. Kohus on tähelepanuta jätnud kaitsja poolt kohtuvaidluse teesides rõhutatu, et eksperdi ütlusi tuleb vaadata tervikuna. Apellant juhib tähelepanu, et sellises kombinatsioonis ning õhtul ja hommikul ravimite tarvitamist tõendatud ei ole, ka ristküsitlusel ei esitanud prokurör Mikhail Gerasimenkole sellekohaseid küsimusi. Järelikult, kuna sellises kombinatsioonis ainete tarvitamine õhtul ja hommikul enne politsei poolt kinnipidamist pole tõendatud, ei saa ekspert MT ütlustest lähtuvalt lugeda tõendatuks ka joovet ning Mikhail Gerasimenko tuleb õigeks mõista. 3.2 Maakohus on teinud vea terviseseisundi protokolli ja hinnangu joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta hindamisel. Maakohus on kõik kahtlused tõlgendanud Mikhail Gerasimenko kahjuks ning kuigi kohus möönab, et Wismari haiglas koostatud dokument on puudustega, ei pea kohus puudusi sellisteks, mis tingiksid tõendi kõrvalejätmise. Kaitsja kohtu seisukohaga ei nõustu. Kohtule on süüdistuse tõendina esitatud arstkohtutoksikoloogiaekspert MT poolt 26.10.2020 koostatud akt. Aktis kirjeldatu põhineb omakorda Wismari Haigla AS-s koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollil nr 612/19. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu, et protokoll on koostatud puudulikult ja osa lahtreid on täitmata. Nii on täitmata lahtrid 11 (vegetatiivsed reaktsioonid-näo punetus, silmade sisekestade punetus, higistamine; 13 (pulss); 14 (hingamisseisund) ; 17 täitmata osaliselt, täpsemalt osades sõrme-nina katse ja kand-varvas kõnd sirgjoonel; 19 (iiveldus). Arvestades protokolli täitmise puudusi, mis kaitsja arvates viitab üheselt ja selgelt suurele lohakusele, ei saa pidada usaldusväärseks ka kogu ülejäänud protokolli. Sellele viitab ka lahter 18, kus on märgitud blanketil trükitud tekstina loetelu värin sõrmedes, laugudes, keeles järgi sõna „ja“. Kaitsja arvates ei saa lahtrist 18 teha aga ühest järeldust, et Mikhail Gerasimenkol esinesid tõepoolest kõik kolm loetletud värinat nii sõrmedes, laugudes kui keeles. Esiteks tulenevalt eelnevalt viidatud arsti lohakusest dokumendi vormistamisel/ osalisel mittevormistamisel, teiseks seetõttu, et läbivaatust teostanud arst ei ole märkinud näiteks alla joonides või sõnaliselt, et esinesid kõik kolm värinat ning kolmandaks, kui isikul oleks keel värisenud, siis üldiselt teadaolevalt pidanuks see põhjustama artikuleerimisraskusi. Ometigi on artikulatsioon 3

(12)protokolli järgi selge. On tõenäoline, et Mikhail Gerasimenkol esines eelkõige sõrmede värin, mis aga on seletatav tema üldise tervisliku seisundiga ning on stressiolukorras pidevalt esinev. Ehkki kohus on sidesõnast „ja“ järeldanud jaatust lahtrite 16 ja 18 osas, kaitsja sellega ei nõustu. Arvestades, et isiku süüdimõistmist ei saa rajada oletusele, mida läbivaatust teostanud arst silmas pidas vormi täitmisel sidesõna kasutades, tuleb lahtrites 16 ja 18 olev teave tõendite hulgast kõrvale jätta ning nende põhjal ei saa teha mingeid järeldusi. 3.3 Kaitsjal pole põhjust kahelda Mikhail Gerasimenko kohtus 28.05.2021 antud ütlustes, et kui teda pandi Wismari haiglas Rombergi asendi tasakaalu testi tegema, ta teavitas meedikut oma takistavatest haigustest. Mikhail Gerasimenko oluliste terviseandmete kajastamata jätmist tuleb samuti lugeda protokolli väga oluliseks puuduseks, sest see takistab eksperdil objektiivse arvamuse andmist. Samuti ei saa oluliste haiguste terviseandmete (fibromüalgia, depressioon, avariist saadud kahjustused, mille tagajärjel üks jalg teisest lühem) ning degeneratiivne lülisamba haigus protokolli mittekandmisel, arvestades samas ka protokolli muid kirjeldatavaid puudusi, pidada protokolli usaldusväärseks dokumendiks. Ebausaldusväärse ja puuduliku dokumendi põhjal ei saa ekspert anda korrektset arvamust isikul joobeseisundi esinemise kohta. Seega lahtrid 9 (kaebused tervise suhtes) ja 22 (anamneesis neuroloogilisi või psüühilisi haigusi), kajastavad Gerasimenko seisundit ebaõigesti, teisisõnu, ei kajasta tema asjas olulist tähtsust omavaid haigusi. Kaitsja on sunnitud püstitama küsimused ka protokolli lahter 7 - Teadvus (orienteerumine oma isikus, ajas, kohas, situatsioonis) kohta ja lahtrite 20 (neuroloogiline leid) ning 21 (kliiniline leid) osas. Lahtrisse 7 on arst kirjutanud vastuseks teadvusel. Kaitsja märgib, et ka 7. lahtri täitmisel on arst ilmutanud lohakust, sest üldiselt teadaolevalt ei tähenda teadvusel olek veel täielikku orienteerumist ajas, kohas või situatsioonis. Termini teadvusel vastand on teatavasti termin teadvuseta. Samas, kuna meedik ei ole protokolli täites teinud mingeid etteheiteid Mikhail Gerasimenko adekvaatsuse osas ning märkinud tema artikulatsiooni korrektseks, tuleb nimetatud asjaolud tõlgendada Mikhail Gerasimenko kasuks koos tõdemusega, et protokoll ei vasta elementaarsetetele nõuetele. Kaitsja ei pea võimalikuks, et arst ei märganud läbivaadatava füüsilisi tõsiseid probleeme. Nii peaks arstile olema p 17 kand-varvas kõnd sirgjoonel ning Rombergi asendi katsetel nähtav ja arusaadav, et Mikhail Gerasimenkol on üks jalg teisest 3 cm lühem ning tekkima küsimus selle põhjustest. Nii oleks arst pidanud igal juhul jõudma küsimuseni, millest on viidatud puue tekkinud ning arst oleks nii kindlasti jõudnud ka lülisamba diskide degeneratiivse haiguse ning fibromüalgia juurde. Seda ka juhul, kui Mikhail Gerasimenko oleks ise oma haiguste kohta andmed avaldamata jätnud, mida kaitsja ei pea eluliselt usutavaks. Ometigi on arst märkinud lahtritesse 20 ja 21 vastuseks N, mille tähendust võib jällegi oletada, kuid ei ole märkinud mingit kliinilist leidu, millest saaks välja lugeda, et isikul on arsti silmale nähtavalt üks jalg teisest lühem. 3.4 Sotsiaalministri määruse nr 38 kohaselt 26.juunist 2014 Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja kord kohaselt on seisundi tuvastamise protokolli vormil toodud väljad loetletud eelviidatud korras ja nende täitmine on kohustuslik, v.a vererõhu puhul. Kaitsja arvates, tulenevalt ka järgnevalt analüüsitud ekspert MT ja dr BG ütlustest, on eriti oluline isikul esinevate haiguste arvestamine ja kajastamine, sest hilisem Kohtuekspertiisi Instituudi hinnang koostatakse pelgalt terviseseisundi kirjeldamise protokolli ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja põhjal. Kaitsja on seisukohal, et seisundi tuvastamise protokolli koostamisel käesolevas asjas on jämedalt eiratud vaadeldava sotsiaalministri määruse nõudeid kui ka üldiselt dokumendi vormistamisel tavaks olevaid nõudeid, seda nii vormi kui eriti sisu osas. Kaitsja teeb etteheite ka protokolli tõlkimata jätmise kohta, teatavasti ei valda Mikhail Gerasimenko eesti keelt. Kaitsja tõdeb, et protokollis puuduvad viited tõlgi osalemise või 4
(12)protokolli tõlkimise kohta. Pole kontrollitav, kas ja kuidas arst isikust aru sai, samuti, et Mikhail Gerasimenko oleks aru saanud protokolli sisust. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et kõnealune terviseseisundi kirjeldamise 09.10.2020 protokoll on sedavõrd puudulik ja ebausaldusväärne, et oleks tulnud maakohtu poolt tõendite hulgast kõrvale jätta. 3.5 Maakohus on teinud vea ekspert MT ütluste hindamisel. Ekspert T ütlusi kokku võttes peab kaitsja vajalikuks rõhutada:
  1. a)ekspert kinnitas, et haigustest teabe puudumine võib viia ka eksperdi ebaõigele järeldusele;
  2. b)nimetatud möönduse tegi ekspert pärast seda, kui ta sai kaitsja küsimuste kaudu teavitatud Gerasimenko haigustest;
  3. c)siiski märkis ekspert, et ravimite lyrica, tramadol ja diasepaam tarvitamise kinnitamine, annab tugeva aluse hinnata, et esineb ikkagi joove (07.06.2021 kohtuistungi protokoll lk 4). Kaitsja on seisukohal, et kokkuvõtlikult ekspert möönis, et Gerasimenko haiguste arvestamata jätmise tõttu ei pruugi joobe tuvastamise protokoll olla isikul leitud väliste tunnuste osas piisavalt usaldusväärne ning asus kohtuistungil tuginema ainult või vähemalt eelkõige Gerasimenko uriinist leitud viidetele ravimitele. Samas väärib viitamist ka eksperdi vastus kohtu küsimusele: Kui (ravimeid-kaitsja täiendus) sellises kombinatsioonis ja kui tarvitatakse nii hommikul kui õhtul, siis mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud (protokoll lk 5). Kriminaalasjas pole andmeid, et Gerasimenko oleks sellises kombinatsioonis tarvitanud ravimeid hommikul enne rooli istumist. Nähtuvalt Wismari haigla protokollist on Gerasimenko jaatanud küll lyrica, tramadoli ja diasepaami tarvitamist viimase 24 tunni jooksul, aga puuduvad andmed, et ta oleks neid tarvitanud samal hommikul, samavõrd võis ta neid manustada eelmisel õhtul. Gerasimenkolt pole ka ristküsitlusel küsitud, kas üldse ja milliseid ravimeid ta tarvitas hommikul enne rooli istumist. 3.6 Maakohtus on teinud vea ka dr BG ütluste hindamisel. Kokkuvõtlikult asus dr BG seisukohale, et tema küll ei julgeks antud olukorras rääkida joobeseisundist, sama hästi võib rääkida inimese erutusest, mis kindlasti tekib antud olukorras. Seega oli tunnistajana üle kuulatud dr BG seisukohal, et:
  4. a)joobe tuvastamiseks ei piisa ainuüksi ainete leiust uriinist, selgitades, et uriinis võib aineid leida pikka aega pärast tarvitamist;
  5. b)joobe tuvastamisel tuleb arvestada konkreetse isiku tervislikku seisundit, tervislik seisund võib väga tugevalt petta. Tavalised joobe tunnused võivad ilmneda haiguse tõttu.;
  6. c)olemasolevate andmete põhjal, st joobe tuvastamise protokolli põhjal, samuti arvestades uriinist leitud ainete jääke, oli dr BG seisukoht, et tema küll ei julgeks antud olukorras rääkida joobeseisundist. Kaitsja arvates väärib ka siin kordamist, et dr BG näol on tegu väga tunnustatud arstiga, kes on ühtlasi XXX president ning on aastaid praktiseerinud ka joobe tuvastamist Läänemaa haiglas valvearstina. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et eeltoodud asjaoludel on tõendamata Mikhail Gerasimenkole inkrimineeritud kuritegu - joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine ja Mikhail Gerasimenko tuleb täielikult õigeks mõista 3.7 Mikhail Gerasimenko ütluste kohaselt oli ta ostnud ja ära suitsetanud kanepisigareti Aia tänava poest 3 päeva enne läbivaatust Wismari haiglas. Süüdistatava veendumusel sai MDMA sattuda tema organismi ainult koos kanepisigaretiga, sest müüja soovitas kanepipurule lisada ühte ainet, millega Gerasimenko päri oli. Mikhail Gerasimenko kinnitas ütlusi andes, et avaldas Wismari haiglas läbivaatust toimetanud meedikule kõik oma haiguste kohta : „jah, küsiti ja ma rääkisin kõik ära“ ning põhjendas muuhulgas, miks ta ei saa teatud teste läbida. Samuti selgitas Mikhail Gerasimenko, et tal stressis olles värisevad käed ja ta ei saa seda peatada ning nii ka sel hetkel, kui ta Wismarisse viidi. Mikhail Gerasimenko selgitused, et ta oli valu tõttu magamata ja seetõttu ta mingi hetk kaotas sõites fookuse ja tema sõidustiil võis pälvida kaasliiklejate tähelepanu, tuleb lugeda usaldusväärseks. Samuti on oluline 5
(12)Gerasimenko enda hinnang, et päeval kui ta kinni peeti, oli ta kaine, kanepi koos MDMA-ga tarvitamisest oli möödunud 3 päeva. Mikhail Gerasimenkolt ei küsitud ristküsitlusel, kas ta oli samal hommikul võtnud psühhotroopseid ravimeid. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et eeltoodud asjaoludel on tõendamata Mikhail Gerasimenkole inkrimineeritud kuritegu - joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine ja Mikhail Gerasimenko tuleb täielikult õigeks mõista. 3.8 Kaitsja on seisukohal, et Mikhail Gerasimenko vabastamine karistuse kandmisest

§ 79

alusel on võimalik, sest maakohus on üheselt tuvastanud, et Mikhail Gerasimenko on parandamatult raske haige. Dr. BG on 24.05.2021 kohtuistungil öelnud, et fibromüalgia on ravitav, kuid mitte väljaravitav. Teisisõnu tegemist on parandamatu haigusega. Maakohus on ka ise möönnud, et psühhiaater PV on arvamuses nimetanud, et Mikhail Gerasimenko vaimne seisund võib vanglakaristuse kandmisel oluliselt halveneda ja haiguslikud muutused olla pöördumatud ja ohtlikud. Kaitsja on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et 22.07.2022 isiku kohtuarstliku ekspertiisi läbiviijad ja dr BG on erinevatel arvamustel Mikhail Gerasimenko tervise osas, leiab kaitsja, et puuduvad asjaolud, mis välistaks süüdistatava karistusest vabastamise raviarsti dr BG arvamuse alusel. Nii on dr G oma 07.06.2022 vastuses kaitsja järelepärimisele võtnud selge seisukoha, et Gerasimenko seisund ei võimalda vanglakaristuse kandmist. 22.03.2018 asus Riigikohus lahendis nr 1-16-10503 seisukohale, et:„ /…/ Seadusandja on jätnud kohtule KrMS § 199 lg 1 p-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluse kohaldamiseks avara kaalutlusruumi. Nagu ka käesolevas asjas pidas viidatud Riigikohtu lahendi kaasuses ekspertide enamus võimalikuks kriminaalmenetlust jätkata erinevalt ühe arsti arvamusest. Lähtudes eeltoodust on kaitsja seisukohal, et Mikhail Gerasimenko puhul esinevad alused tema vabastamiseks vähemalt põhikaristusest. Isikul on diagnoositud raske kuluga parandamatu haigus fibromüalgia, mis ei ole väljaravitav ning millega kaasneb nullilähedane stressitaluvus. Samuti kaasnevad haigusega pidevad väga tugevad valud, samuti pidevad depressioonihood. Dr BG on viidanud ka võimalikule suitsiidi riskile vanglakaristuse kandmisel ning asjaolule, et isiku juba niigi väga halb tervislik (lisaks eeltoodule ka kaksteistsõrmiksoole haavand ja epilepsia) seisund halveneb karistust kandes veelgi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 4. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsioonis toodu juurde. Prokurör ei toetanud apellatsiooni ja taotles jätta apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 5. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide ja esitatud apellatsiooni väidetega ja kuulanud ära kohtumenetluse pooled, asub alljärgnevale seisukohale. 5.1 Kolleegium võtab kõigepealt seisukoha tõendi lubatavuse ja usaldusvääruse osas, kuna apellatsioonis toodu kohaselt on maakohus tuginenud kohtuotsuse tegemisel tõendile, mis ei ole lubatav ja usaldusväärne. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele. Maakohus on võtnud otsuses seisukoha kaitsja poolt vaidlustatud tõendi ehk Wismari haigla narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud 6

(12)terviseseisundi kirjeldamise protokolli (edaspidi protokoll) osas ning maakohus on otsuses sellele küsimusele ammendavalt ja põhistatult vastanud ning ringkonnakohus nõustub sellega (II kd, tl 90 pöördel-91). Seega kogutud tõendit ei saa apellatsioonis toodud põhjendusel lubamatuks pidada. 5.2 Kolleegium märgib, et kaitsja ei märkinud maakohtu istungil tõendite vastuvõtmisel ja avaldamisel, et protokollis teatud lahtrite täitmata jätmine tooks kaasa tõendi lubamatust. Kohtuvaidluste käigus märkis kaitsja, et nimetatud tõend ei ole usaldusväärne ja on eksitav, mitte lubamatu. Kaitsja ei ole tõendi lubatavuse hindamisel arvestanud sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi lubamatuks tunnistamist. Kohtupraktika kohaselt on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (vt nt nr RKKKo nr 3-1-1-52-09 p 11.1). Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et protokolli mõningad puudused ei ole sedavõrd olulised rikkumised, mis seaks kahtluse alla kogu protokollis märgitu. Maakohtuga tuleb nõustuda, et kõnealune puudus ei muuda tõendit lubamatuks ning kirjeldatud minetus on hinnatav veana, mis ei mõjuta otseselt protokolli usaldusväärsust. Protokollis lahtrite 11, 13, 14, 17 osaline, 19 kohta märke tegemata jätmise näol on tegemist üksnes vormilise puudusega, mis ei ole käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ega mõjuta protokollis ja selle alusel hinnangut isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta kajastatud teabe seaduslikkust. On üheselt arusaadav, et kui neid andmeid kirjas ei ole, siis neid asjaolusid ei esinenud ning neid ei ole ka hinnangu koostamisel arvesse võetud. Hinnangu andmisel on kasutatud andmeid, mis on protokollis märgitud. Arstkohtutoksikoloogiaekspert MT selgitas, millistest andmetest lähtus hinnangu koostamisel. Hinnangu andmisel isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta on kasutatud protokolli andmeid, mis kirjeldavad just joovet (II kd, tl 128). 5.3 Maakohus on ammendavalt vastanud ka kaitsja tõstatud küsimusele, et kui protokolli p 18 on jäetud midagi alla joonimata, siis võib sellest aru saada, et süüdistataval esineski värin sõrmedes, laugudes kui ka keeles. Sellist maakohtu seisukohta kinnitab ka arstkohtutoksikoloogiaekspert MT koostatud hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, sest neid andmeid on hinnangu andmisel kasutatud (kd tõendid, tl 32). Puuduvad andmed, et hinnangu andmisel oleks arst-kohtutoksikoloogiaekspert MTil selles osas midagi arusaamatuks jäänud. Selge on see, et puuduste korral ei oleks sellistele andmetele hinnangu andmisel tuginetud. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et protokolli lahtrid 9 ja 22 ei kajasta Gerasimonko seisundit ebaõigesti, kuna seal on märge „ei“, siis saab teha ühese järelduse, et süüdistatav ise ei avaldanud vastavaid andmeid. Andmete avaldamata jätmine on etteheidetav süüdistatavale, mitte arstile, kes teostas läbivaatust ja koostas protokolli. Tähele tuleb panna seda, et nimetatud lahtrid ei ole jäänud täitmata, vaid isikul endal kaebusi ei olnud. Arst-kohtutoksikoloogiaekspert MT ei ole kinnitanud, et süüdistatav jättes oma haigustest teavitamata, mõjutas see hinnangu lõppjäreldust, seda ei ole väitnud ka tunnistaja dr BG. Ka ei ole MT möönnud, et ta võis hinnangu andmisel eksida. Vastupidi, MT on selgitanud, et põhimõtteliselt on selline asi võimalik, kuid isik on ise teavitanud arsti, milliseid ravimeid on tarvitanud 24 tunni jooksul ning mingeid kaebusi ei olnud, siis see annab tugeva aluse hinnata, et esineb ikkagi joove (I kd, tl 129 pöördel). 5.4 Arusaamatuks jääb kaitsja etteheide, et arst oleks pidanud märkama, et süüdistataval on üks jalg teisest 3 cm lühem, sest katsetel kand-varvas kõnd ja Rombergi asendil peaks see 7
(12)olema nähtav. Rombergi asendi kohta on maakohus ammendavalt vastanud (II kd, tl 90), millega kolleegium üheselt nõustub. Tasakaalu ja koordinatsiooni kand-varvas kõnd sirgjoonel kontrolli osas tuleb kolleegiumil märkida, et kuna p 17 ei ole protokollis täidetud, siis saab üheselt asuda seisukohale, et sellist tasakaalu ja koordinatsiooni kontrolli ei teostatud. Seega sellised kaitsja väited jäävad tagajärjetuks. Väärib märkimist, et KorS § 41 lg 14 alusel antud sotsiaalministri
  1. juuni
  2. a määruse nr 38 § 3 lg 2 p 14 ei näe ette, milliste ja mitme testi alusel tuleb tuvastada tasakaalu- ja koordinatsioonihäirete olemasolu isikul. 5.5 Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et protokollis sõna „ja“ kasutamine tähendab jaatust, mitte sidesõna (II kd, tl 90 pöördel). Selliselt on sõna „ja“ mõistnud ja käsitlenud arstkohtutoksikoloogiaekspert MT hinnangu koostamisel. Hinnangust ei nähtu, et selles osas oleks jäänud midagi arusaamatuks või selgusetuks. Selle sõna erineva tõlgenduse korral oleks kindlasti hinnangu andja seda ka ära märkinud või ei oleks märgitud andmeid arvesse võtnud, kuid see on olnud arst-kohtutoksikoloogiaekspert MT-le üheselt arusaadav. Kolleegium asub seisukohale, et kaitsja sellised püüdlused sõna „ja“ tõlgendada ja viited ÕS-le on puhas demagoogia, mis ei too kaasa tõendi lubamatuks tunnistamist. 5.6 Kolleegiumil tuleb märkida, et maakohtus oli süüdistataval ja kaitsjal võimalus esitada MT-le küsimusi andmete kohta, mis olid aluseks hinnangu andmisel. Kaitsjal ja süüdistataval oli võimalus küsida, kuidas käsitles hinnangu andja protokollis märgitud sõna „ja“ tähendust ning kas protokollis märkimata lahtrid mõjutasid kokkuvõttes hinnangu andmist. Kolleegium asub seisukohale, et jättes nimetatud küsimused esitamata ei ole süüdistatav ega kaitsja soovinud saada vastuseid tõstatatud küsimustele. Selliste küsimuste esitamine oli ilmselgelt vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Kolleegiumil tuleb märkida, et enda õiguste kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele ning selliseid kaitsja esitatud argumente peab kolleegium otsituks. Käsiloleval juhul ei olnud võimatu MT ütluste põhjal välja selgitada kaitseversiooni paikapidavust ning hinnata esitatud süüdistusversiooni. 5.7 Kolleegium hindab ka rikutud normi eesmärki ja seda, kas sellist tõendit poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Kolleegium märgib, et võimalike kahtluste tekkimise vältimiseks tuleks menetlusdokumente täita nõuetekohaselt, kuna see võimaldab hilisema menetluse raames kontrollida, kas tehtud toiming on tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel usaldusväärselt kasutatav. Kolleegium asub seisukohale, et protokollis lahtrite 11, 13, 14, 17 osaline, 19 märkimata jätmine ei mõjutanud hiljem hinnangu andmist isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta, kuna neid andmeid hinnangu andmiseks ei kasutatud. Ka ei ole apellatsioonis apellant väitnud, et protokolli sisu oleks mingil muul moel tahtlikult moonutatud. 5.8 Kolleegium asub seisukohal, et läbivaatuse teostaja, kes koostas ka protokolli on fikseerinud protokollis kõik vajaliku, mistõttu ei ole alust kahtluseks, et selliseid andmeid ei oleks saadud, kui kõik lahtrid oleks märgitud. Ka süüdistatav ei ole läbivaatuse käigus ega ka vahetult peale seda protokolli seaduslikkust või sellega seonduvat kahtluse alla seadnud. Vastuseks kaitsja väitele, et protokolli ei tõlgitud, kuid süüdistatav ei valda eesti keelt, mistõttu pole kontrollitav, kas ja kuidas arst isikust aru sai või isik protokollist aru sai, tuleb taas nõustuda maakohtuga, et mingeid rikkumisi ei ole. Protokollist nähtuvalt on süüdistatav täitnud arsti korraldusi ja vastanud küsimustele. Süüdistatav on avaldanud, millised ravimeid on ta tarvitanud 24 tunni jooksul ning nende andmete tõele vastavust ei vaidlusta ka kaitsja. Seega võib väita, et süüdistatav on suhelnud arstiga keeles, millest ta aru sai. Nõustuda saab 8
(12)maakohtuga ka selles, et kuna mingeid märkusi ega pretensioone protokollis märgitud ei ole, siis puudub alus asuda seisukohale, et süüdistataval jäi läbivaatusel toimunu arusaamatuks. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et selle menetlustoiminguga ei rikutud tõendite kogumise korda oluliselt ning selle toiminguga saadud tõend ei ole lubamatu ning kolleegium peab kõnealust tõendit ka usaldusväärseks, mistõttu saab nimetatud tõendile tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemisel tugineda. 5.9 Lisaks tuleb kolleegiumil märkida, et vastavalt kohtupraktikale (vt nr RKKKo nr 3-1-129-05) ei ole välistatud kohtumenetluses ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Ka on kohtupraktikas leitud, et (vt RKKKo nr 3-1-1-47-08), et menetlusdokumendi sisu tegelikkusele vastavuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks on lubatav vajadusel täiendav menetleja ülekuulamine tunnistajana. Seega oli nii süüdistataval kui ka tema kaitsjal võimalus taotleda protokolli koostanud isiku (arsti) ülekuulamist kohtuistungil, et esitada protokollis märgitu kohta küsimusi ja kontrollida protokolli sisu vastavust tegelikkusele ning tõusetunud küsimustele vastused saada, kuid ilmselgelt oleks see taas vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Kolleegium märkis juba eelnevalt, et maakohtus enda õiguste kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele. 6. Nõustuda tuleb kaitsjaga selles, et uriinist leitud aine jääk ei tähenda automaatselt joovet. Maakohus on küll ekslikult samastanud ravimite püsimise uriinis ravimite toimega organismis (II kd, tl 91), kuid see eksimus ei tingi maakohtu otsuse tühistamist, sest maakohtu lõppjäreldus joobe esinemise kohta on õige. Kaitsja viitab MT ütlustele, mille kohaselt kui sellises kombinatsioonis ravimeid ja kui tarvitatakse nii hommikul kui ka õhtul, siis mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud ning teeb järelduse, et tõendatud peaks olema fakt, et süüdistatav tarbis ravimeid nii õhtul kui ka hommikul. Kuna kaitsja arvates sellises kombinatsioonis ravimite tarvitamine õhtul ja hommikul ei ole tõendatud, siis ei saa MT ütlustest lähtuvalt lugeda tõendatuks ka joovet. Kolleegium sellise kaitsja seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et prokurör ei ole esitanud süüdistatavale ristküsitluse käigus küsimust, kas süüdistatav tarvitas sellises kombinatsioonis, s.o hommikul ja õhtul ravimeid, ei tähenda automaatselt seda, et süüdistatav tuleks temale esitatud süüdistuses õigeksmõista. Kriminaalasjas ei ole esitatud ega uuritud ühtegi tõendit, millest tõsikindlalt tuleneks, et süüdistatav sellises kombinatsioonis ravimeid ei tarvitanud, siis ei saa ka apellant ise tõsikindlalt sellele väitele toetuda, kuna kaitsja arvamus ei ole tõendiks. Seega on tegemist pelgalt kaitsja oletusega, et süüdistatav ei tarvitanud ravimeid õhtul ja hommikul. Jättes sellise versiooni kinnitamiseks süüdistatavale küsimused esitamata, ei saa ka apellant sellisele väitele tõsikindlalt toetuda. 6.1 Kaitsja jätab tähelepanuta selle, et on ise lugenud üheselt tõendatuks, et ekspertiisiga on tuvastatud objektiivselt kõik need ravimid, mis on arstide poolt süüdistatavale määratud ja mida süüdistatav peab igapäevaselt tarvitama. Seda kinnitab kaitsja enda poolt esitatud kokkuvõte patsiendi haigusest ja ravist (I kd, tl 14), millest nähtub, et tramadoli tuleb võtta 4 korda päevas, pregabaliini 2 korda päevas, alprozalaami 2 korda päevas. Ravimite tarvitamist aastate jooksul igapäevaselt ja mitu korda päevas tõendab ka ekspertiisiaktis toodu (I kd, tl 68 pöördel-69 pöördel). Lisaks on esitatud õiend süüdistatavale väljakirjutatud ravimitest, millest nähtub, et ravimid on välja ostetud (tõendid, tl 39-43). Seega puudub vaidlus selles, et süüdistatav tarbib igapäevaselt ja mitu korda päevas joobeseisundi tuvastamise saatekirjas märgitud aineid (vt tõendid, tl 29). MT on selgitanud, et kõik need ained koos võetuna 9
(12)tekitavad joovet (I kd, tl 129) ning avaldanud arvamust, et sellises erinevas koguses uriinis leitud ained annavad aluse arvata, et tegemist on ravimite või narkootiliste ainete sõltlasega. Kolleegium ei saa jätta märkimata, et ekspertiisiakti kohaselt on süüdistataval psühhotroopsest ravimist sõltuvus (I kd, tl 70) ning tal on kujunenud rahustite ja opioidse valuvaigisti tarvitamisega füüsiline sõltuvus (II kd, tl 16 pöördel). See kõik annab aluse asuda seisukohale, et ravimisõltlasena tarvitab süüdistatav ravimeid ettenähtud korras, st nii õhtul kui ka hommikul. Oluline on see, et MT arvestas hinnangu andmisel süüdistatava poolt märgitut, milliseid ravimeid on ta tarvitanud viimase 24 tunni jooksul ja arvestas uuriinist tuvastatud aineid, jõudis üheselt järeldusele, et esineb joove. Järelikult puudub tegelikkuses igasugune vajadus tuvastada mitu korda neid ravimeid tarvitatakse 24 tunni jooksul, oluline on ajavahemik. Maakohtuga saab nõustuda, et kuna süüdistataval tuvastati uriinist aine alprazolami (Xanax) ning see on lühitoimeline ja püsib organismis kuni 8 tundi, siis pidi süüdistatav ravimit võtma hommikul, kuigi seda ta Wismari Haiglas arstile ei maininud. See annab aluse asuda seisukohale, et süüdistatav on püüdnud pisendada tegelikkuses tarbitud ravimite ja ainete hulka. 6.2 Süüdistatav on väitnud, et kanepit ostis Aia tänava Vene Kunstigalerii vastas asuvast kauplusest „Cannabis“ ning MDMA võidi kaupluses puistata kanepisuitsu sisse. Kolleegium asub seisukohale, et sellised süüdistatava ütlused on ennast õigustavad ning ei ole eluliselt usutavad. On üldteada asjaolu, et sellistes kauplustes müüdava kanepi THC jääb alla 0,3% ehk tegemist on tööstusliku kanepiga ning ainel CBD ei ole psühhotroopset mõju ehk sellistes poodidest ostetud kanep ei tekita joovet. Ei ole eluliselt usutav, et legaalset kaupa müüv pood segaks kanepit MDMA-ga. Sellised süüdistatava ütlused on paljasõnalised. Tegemist on aktiivse kaitseväitega, mida peab isik ise tõendama. Seega on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Asjaolu, et MT ei välistanud, et MDMA-d võib puistata kanepi sisse, ei kinnita seda, et seda ka tehti. MT selgitas ka seda, et tema praktikas ei ole olnud juhtumeid, kus manustatakse suitsuga mõlemat ainet, MDMA ei ole üldiselt pulbrina suitsetatav. Kui seda pannakase kanepisuitsule lisaks, siis joobetunnused lähevad tugevamaks (I kd, tl 129). Seejuures ei esitanud süüdistatav ega kaitsja arstkohtutoksikoloogiaekspert MT-le küsimust, kas kanep, mille THC sisaldus jääb alla 0,3% on üldse võimalik tuvastada uriinist ja kui jah, siis mitu päeva püsib tööstuslik kanep uriinis. Arst-kohtutoksikoloogiaekspert MT andis selgitusi kanepi kohta üldiselt ehk kanepi kohta, mille THC sisaldus on üle 0,3% ja tekitab joovet. 6.3 Kolleegium asub seisukohale, et ka tunnistaja dr BG ütlused ei tõenda seda, et süüdistataval joovet ei esinenud. Kaitsja viitab küll tunnistaja ütlustele, kuid jätab tähelepanuta ütlused osas, mis kinnitavad, et patsient, kes tarvitab pregabalini ja antidepressante võib suure tõenäosusega Rombergi testi läbida, kuid võib ka mitte (I kd, tl 99). Seega ei kinnita tunnistaja ütlused üheselt, et süüdistatav ei oleks suutnud tulenevalt oma haigusest testi läbida ka juhul, kui välistada joove. Ka MT kinnitas, et kui on ravimitega kompenseeritud, siis saab testi teha (I kd, tl 129). Seega puuduvad tõsikindlad tõendid, et Rombergi testi ei läbinud süüdistatav tulenevalt haigusest, mitte joobest. Kaitsja jätab tähelepanuta tunnistaja ütlused ka osas, mis selgitavad, et kui on valusündroom, siis ei pruugi inimene sirgelt seista (I kd, tl 99). Sellest võib järeldada, et valusündroomi puudumisel ei ole probleeme sirgelt seista. Süüdistataval mingeid kaebusi testi tegemisel ei olnud (tõendid, tl 30), sh valu. Ka ei kinnita tunnistaja dr BG tõsikindlat, et süüdistatav joobes ei olnud, vaid asus seisukohale, et ta ei julgeks antud olukorras rääkida joobeseisundist, kuid teda ei olnud hetkel kohal ja inimest ei näinud (tõendid, tl 99). Kokkuvõtvalt tuleb kolleegiumil märkida, et apellatsioonis toodud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva otsuse tegemiseks. 10
(12)7. Kaitsja asub seisukohale, et süüdistatava süü tõendatuse korral tuleb süüdistatav vabastada karistuse kandmisel

§ 79alusel.

Kolleegium sellise kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kaitsja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 1-16-10503, kuid jätab üheselt tähelepanuta, et antud asjas ei ole tuvastatud asjaolud sarnased, vaid erinevad. Viidatud lahendis oli üheselt tuvastatud, et tegemist on parandamatult haigestunud isikuga ning õiguslik küsimus oli selles, kas rasked haigused takistavad isikul kriminaalmenetluses osalemast ja süüdimõistmisel karistust kanda. 7.1 KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 6 kohaselt saab kriminaalasja kohtulikul arutamisel kriminaalmenetluse lõpetada, kui kohus tuvastab, et süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ta ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega süüdimõistmise korral karistust kandma. Nõustuda tuleb kaitsjaga selles, et kohtupraktika kohaselt küsimus, kas süüdistatav saab KrMS § 199 lg 1 p 6 tähenduses kriminaalmenetlusest osa võtta ja karistust kanda, on õigusliku sisuga ning sellele on pädev vastama kohus (vt RKKKm nr 1-16-10503, p 41). Samas jätab kaitsja tähelepanuta, et enne tuleb otsustada küsimus, kas süüdistatav on parandamatult haigestunud ja alles seejärel saab kohus vastata küsimusele, kas süüdistatavat saab karistuse kandmisest vabastada. 7.2 Maakohtuga tuleb nõustuda, et arstide pädevuses on otsustada, kas haigus on raske ja parandamatu. Kohtupraktika kohaselt on ekspert KrMS § 199 lg 1 p-s 6 märgitud asjaolude tuvastamiseks määratud kohtuarstliku ekspertiisi raames pädev hindama ekspertiisialuse terviseseisundit ehk seda, kas isik on parandamatult haigestunud, ning kirjeldama, kuidas see haigus võib mõjutada kriminaalmenetluses osalemist ja/või karistuse kandmist (vt RKKKm nr 1-16-10503, p 42). Kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et süüdistatav oleks parandamatult raskelt haigestunud. Kaitsja väide, et maakohus on tuvastanud, et süüdistatav on parandamatult raske haige, ei vasta tõele. Maakohus märkis sõnaselgelt, et kohus võib vabastada üksnes parandamatult rasket haigust põdeva isiku, kelleks Mikhail Gerasimenko ei ole. Kaitsja jätab tähelepanuta, et maakohus määras süüdistatava tervisliku seisundi kindlakstegemiseks kaks ekspertiisi ning kokku on tehtud lausa neli ekspertiisi, et selgitada välja süüdistatava tervislik seisund. Kuus eksperti on asunud üheselt arvamusele, et süüdistatav ei ole parandamatult raske haige. Maakohtuga tuleb nõustuda ka selles, et süüdistatava raviarst BG ei ole samuti sedastanud, et süüdistatav oleks parandamatult rasket haigust põdev isik, tegemist on kroonilise haigusega. Seega süüdistatava parandamatu haigestumise üle mingit vaidlust ei saa olla. Süüdistatava raviarst on märkinud, et fibromüalgia ei ole väljaravitav, kuid on ravitav haigus, siis on täiesti asjakohatu teha sellest järeldus, et tegemist on parandamatu haigusega ehk sünonüümisõnastiku kohaselt ravimatu haigusega. Kaitsja sellised seisukohad on ainetud. 7.3 Maakohus ei tuvastanud süüdistataval parandamatult rasket haigust, siis puudus maakohtul ka vajadus analüüsida küsimust, kas süüdistatav saab karistust kanda, on maakohus seda siiski teinud. Kohtuarstliku komisjonekspertiisi (akt nr 22E-AOK0006) ekspertide arvamuse kohaselt ei ole objektiivset alust arvata, et vanglakaristuse kandmine võiks Mikhail Gerasimenko füüsilist tervist halvendada või kujutada ohtu tema elule. Erinevad piirangud (sh vanglas karistuse kandmine) on haigustunnustega isikutele raskemini talutavad, samas ei saa välistada, et vanglakaristusega kaasnev kindel päevarežiim võib antud juhul ravitulemusi positiivselt mõjutada. Arvamuses on üheselt leitud, et kui Mikhail Gerasimenkole on tagatud eriarstide poolt määratud ravi ning vajadusel arstlik kontroll, puudub alus arvata, et tema füüsiline tervis võiks vanglakaristuse kandmisel oluliselt halveneda. Eksperdid on selgelt 11

(12)kirjeldanud süüdistatava terviseseisundit ning mingeid terviseseisundist lähtuvaid suuri riske, mis võivad kaasneda vangistuse kandmisel eksperdid ei sedastanud. Asjaolu, et ühe eksperdi arvamuse kohaselt (akt 7.1-3/372) võib reaalne vangistus oluliselt halvendada süüdistatava vaimset seisundit, mis võib komplitseerida edasist ravivõimalust, ei too iseenesest kaasa suurt riski või ohtu elule. Kolleegium tõdeb kokkuvõtlikult, et süüdistatav ei ole parandamatult haigestunud ning tal ei esine takistusi karistust kanda ning tema terviseseisundit silmas pidades ei ole suurt riski, et vangistuse kandmine võiks põhjustada süüdistataval tõsise terviserikke või surma. 7.4 Väärib märkimist, et tervishoid vanglas on riikliku tervishoiusüsteemi osa ning vangistuses viibides on isikule vajadusel tagatud kvalifitseeritud arstiabi. Vastavalt VangS § 52 lg 2 kohaselt jälgitakse kinnipeetavate terviseseisundit, ravitakse neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunatakse ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vangistusseaduse § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavatele ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Seega ei saa kahjustatud Mikhail Gerasimenko põhiseaduslik õigus tervise kaitsele ning vangistuse kandmise ajal tagatakse Mikhail Gerasimenkole vajadusel kvalifitseeritud arstiabi ning tema elu ja tervis ei ole ohus. 8. Mõistetud karistust pole eraldi apellatsioonis vaidlustatud.

§ 424lg 2 sanktsioon näeb ette kuni viieaastase vangistuse.

Maakohus on Mikhail Gerasimenkot karistanud

§ 424lg 2 järgi vangistusega 9 kuud, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale.

Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat karistust kooskõlas

§ 56

sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Kaitsja mingeid argumente

§ 65

lg 2 osas ei esita, kuid ka liitkaristuse mõistmisel kolleegium mingeid rikkumisi ei tuvastanud.

  1. Apellatsioonis ei ole ka lisakaristuse määra osas mingeid argumente esitatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus ei ole lisakaristuse määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud lisakaristuse määra valiku aluseks olevaid asjaolusid.
  2. Apellatsioonis ei ole ka konfiskeerimist puudutavas osas mingeid argumente esitatud, kuid ka siin peab ringkonnakohus vajalikus märkida, et ka konfiskeerimise kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud.
  3. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Mikhail Gerasimenko kaitsja Vahur Kivistik esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada süüdistatavale 2838 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse muutmata ja kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.