← Eesti

3-22-2581/30

Obsah (6)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-2581 Otsuse kuupäev 26. aprill 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla 14. oktoobri 2022. a käskkirja nr 6-2/53

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-22-2581 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vangla
  2. augusti
  3. a otsusega nr 6-5/193-2 paigutati kinnipeetav X Tartu Vangla kinnisest vanglast Tartu Vangla avavanglasse (dtl-d 80-81).
  4. Tartu Vangla
  5. septembri
  6. a otsusega nr 6-5/223-1 otsustati X ajutiselt distsiplinaarmenetluse ajaks paigutada avavanglast kinnisesse vanglasse (dtl-d 82-83).
  7. Tartu Vangla
  8. oktoobri
  9. a käskkirjaga nr 6-2/538 tunnistati X süüdi Tartu Vangla avavangla kodukorra p 20.13.1 nõuete süülises rikkumises ning määrati talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks, kusjuures täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kolm kuud. Kaebajale etteheidetav distsipliinirikkumine seisnes raviskeemist kõrvale kaldumises (dtl-d 58-62).
  10. Tartu Vangla paigutas
  11. oktoobri
  12. a otsusega nr 6-5/223-2 X lõplikult ümber karistuse kandmise jätkamiseks Tartu Vangla kinnisesse eluosakonda. Vangla selgitas, et arvestades kinnipeetava korduvalt vangistust reguleerivatest õigusaktides sätestatud normidest kõrvale kaldumist, puudub vanglal veendumus, et kinnipeetav suudab edaspidi avavangla tingimustest karistuse kandmist jätkates käituda õiguskuulekalt (dtl-d 52-53).
  13. X esitas
  14. novembril 2022 Tartu Vangla
  15. oktoobri
  16. a käskkirja nr 6-2/538 peale vaide nr 1-11/411-1 (dtl-d 56-57), mille Tartu Vangla jättis
  17. detsembri
  18. a vaideotsusega nr 1-11/411-2 rahuldamata (dtl-d 39-40).
  19. X esitas
  20. novembril 2022 Tartu Vangla
  21. oktoobri
  22. a otsuse nr 6-5/223-2 peale vaide nr 1-11/410-1 (dtl-d 54-55), mille Tartu Vangla jättis
  23. detsembri
  24. a vaideotsusega nr 1-11/410-2 rahuldamata (dtl-d 41-43).
  25. X ffesitas
  26. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla
  27. oktoobri
  28. a käskkirja nr 6-2/538 ja Tartu Vangla
  29. detsembri
  30. a vaideotsuse nr 1-11/411-2 ning Tartu Vangla
  31. oktoobri
  32. a otsuse nr 6-5/223-2 ja
  33. detsembri
  34. a vaideotsuse nr 1-11/410-2 tühistamiseks (dtl-d 38, 69).
  35. Tartu Halduskohus võttis
  36. jaanuari
  37. a määrusega X kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d 73-74).
  38. Tartu Vangla esitas
  39. veebruaril 2023 vastuse kaebusele (dtl-d 118-121).
  40. Kaebaja esitas
  41. märtsil 2023 täiendavad selgitused (dtl-d 131-138).
  42. Tartu Halduskohus rahuldas
  43. märtsi
  44. a määrusega X
  45. märtsi
  46. a kaebuse muutmise taotluse ning otsustas menetleda lisaks menetlusse võetud tühistamisnõudele ka kaebaja nõuet Tartu Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja tagasi avavanglasse (dtl-d 156157). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2 3-22-2581
  47. Kaebaja taotleb Tartu Vangla
  48. oktoobri
  49. a käskkirja nr 6-2/538 ja Tartu Vangla
  50. detsembri
  51. a vaideotsuse nr 1-11/411-2 ning Tartu Vangla
  52. oktoobri
  53. a otsuse nr 6-5/223-2 ja
  54. detsembri
  55. a vaideotsuse nr 1-11/410-2 tühistamist ning avavanglasse tagasi paigutamise kohustamiseks. Kaebaja põhjendused olid järgmised. 1) Kaebaja tarvitas ravimeid valvuri loal. Kui valvur väidab, et lubas võtta ainult vererõhu ravimi, siis oleks valvur pidanud kaebajale täpsemalt selgitama ja näitama, milline on vererõhu ravim. Kaebaja küsis luba hommikuste ravimite võtmiseks. 2) Kaebajale ei ole tutvustatud Tartu Vangla avavangla kodukorda, mistõttu eksis kaebaja teadmatusest. 3) Valvurid ega meditsiiniõde ei ole andnud kaebajale ravimikarpi kätte koos vastava suulise teavitamisega, kuidas käituda, vaid ravimikarp pandi laua peale.
  56. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõtvalt järgmist. 1) Kaebaja ravimipinalit täideti
  57. septembril
  58. Järgmisel päeval kontrollis valvur Andreas Orav muuhulgas ka kaebaja ravimipinalit ning tuvastas, et selles on ravimeid puudu.
  59. septembri
  60. a ettekandest (dtl 90) nähtuvalt oli kaebaja ravimipinalist päev peale selle täitmist puudu 4 Elontril tabletti, 1 Co-prenessa tablett, 1 Sirdaludi tablett ja 1 Gabagamma tablett. Kaebajal ei olnud kontrollimise hetkel puudu mitte ainult neljapäeva hommikused ravimid, vaid ravimit Elontril oli puudu ka teistelt päevadelt. 2) Olukorras, kus kaebaja on tarvitanud ravimipinalisse kindlal ajal manustamiseks ettenähtud ravimeid muul ajal, on see käsitletav ravimite tarvitamisena ilma arsti ettekirjutuseta. Võttes ravimeid arsti ettenähtud ajast erinevalt, on kaebaja toime pannud Tartu Vangla avavangla kodukorra p 20.13.1 rikkumise. 3) Kuivõrd ravimipinalid on antud kinnipeetavatele kambrisse, siis vastutab kinnipeetav ise tema kasutusse antud esemete eest. 4) Kuigi menetluse käigus on selgunud, et varasemalt (s.o enne
  61. septembrit 2022) on kaebaja küsinud valvurilt luba ravimi tagantjärele manustamiseks, siis ei ole see
  62. septembri
  63. a sündmuse osas rikkumist vabandav asjaolu. Isegi kui valvur on varasemalt sellise loa andnud, siis ei saa olla tegemist määramata ajaks antud loaga. Menetlusmaterjalidest nähtub, et kaebaja on varasemalt luba küsinud ainult ühe tableti (vererõhu ravimi) võtmiseks, kuid kaebaja oli ära tarvitanud kõik hommikused ravimid. Kaebaja varasem käitumine ja varasem raviskeemist kõrvalekaldumine annab alust kahelda tema selgituste usaldusväärsuses. 5) Kinnipeetava avavanglas paiknemine on selgelt seotud tema suutlikkusega käituda õiguskorda järgivalt. Kaebaja käitumine avavanglas viibimise ajal on selgelt näidanud, et kaebaja ei suuda käituda kehtivat korda järgides. Nii on kaebaja lühikese aja jooksul avavanglas viibimise ajal toime pannud kaks distsipliinirikkumist, mis on päädinud tema distsiplinaarkorras karistamisega. Kui esimesel korral piirduti kaebaja suhtes noomitusega, siis teistkordse rikkumise toimepanemine näitas, et kaebaja siiski jätkab rikkumiste toimepanemist. Kuna kaebaja jätkas avavanglas viibides rikkumiste toimepanemist, siis oli põhjendatud tema paigutamine tagasi kinnisesse vanglasse. 3 3-22-2581 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  64. Kohtu menetluses on kaebaja nõuded Tartu Vangla
  65. oktoobri
  66. a käskkirja nr 6-2/538 ja Tartu Vangla
  67. detsembri
  68. a vaideotsuse nr 1-11/411-2 ning Tartu Vangla
  69. oktoobri
  70. a otsuse nr 6-5/223-2 ja
  71. detsembri
  72. a vaideotsuse nr 1-11/410-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja tagasi avavanglasse.
  73. Vaidlusaluse
  74. oktoobri
  75. a käskkirjaga 6-2/538 karistas vangla kaebajat Tartu Vangla avavangla kodukorra p 20.13.1 rikkumise eest ning määras talle karistuseks kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise kolmekuulise katseajaga. Tartu Vangla
  76. oktoobri
  77. a otsusega nr 6-5/223-2 paigutati kaebaja lõplikult ümber karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse vangla eluosakonda. Vaidlusaluste vaideotsustega jäeti kaebaja vaided eelmainitud vangla käskkirja ja otsuse peale rahuldamata.
  78. Kohus on seisukohal, et X kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, lähtunud karistuse määramisel ja vangla kinnisesse eluosakonda paigutamise otsustamisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Kaebajale on menetluse käigus nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus ning menetluse käigus ei ole tehtud selliseid menetlusvigu, mis saanuksid mõjutada vaidlustatud käskkirja ja otsuse sisu.
  79. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine ja kinnisesse vanglasse paigutamine on kaalutlusotsustused. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamine

  1. oktoobril 2022
  2. Kohus saab Tartu Vangla
  3. oktoobri
  4. a käskkirja nr 6-2/538 peale esitatud kaebuse puhul hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
  5. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat selle eest, et
  6. septembril 2022 kaebaja ravimipinali kontrollimisel selgus, et sealt on puudu ravimid, mis oleksid pidanud
  7. septembri
  8. a seisuga veel ravimipinalis olema. Et kaebaja viibis
  9. septembril 2022 avavanglas, millest tulenevalt oli kaebaja ravimipinal kaebaja valduses, ning ravimite puudumise üle ei ole asjas vaidlust, on vaidlus ennekõike selles, kas kaebaja käitus süüliselt või mitte. 4 3-22-2581
  10. Vangistusseaduse (VangS) § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral, sättes ei ole täpsustatud süü vormi. Distsiplinaarkorras on karistatav seega nii tahtluse (õigusvastaste tagajärgede soovimine) kui ka hooletusega (vajaliku hoole järgimata jätmine) toime pandud süütegu. Seda on korduvalt selgitatud ka kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 11; Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-20-322, 3-18-1660, 3-17-2248).
  11. Tartu Vangla avavangla kodukorra p 20.13.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud tarvitada retseptiravimeid ilma arsti ettekirjutuseta, jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti poolt määratud ja/või muu vanglateenistuja poolt antud ravimid (kaasa arvatud käsimüügiravimid) ja omada ravimeid toas, välja arvatud meditsiiniosakonna poolt plastikust topsides väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid.
  12. Tartu Vangla on kohtule esitatud vastuses selgitanud avavangla kinnipeetavatele ravimite väljastamisega seonduvat. Nimelt on Tartu Vangla avavanglas ravimipinalid antud kinnipeetavatele tubadesse. Meditsiiniosakonna töötajad väljastavad avavangla kinnipeetavatele neile määratud ravimid nädala kaupa. Ravimid on jagatud ravimipinalisse vastavalt sellele, kuidas nende tarvitamine on arsti poolt ette nähtud (kas hommikul, lõunal, õhtul või vastu ööd). Kinnipeetaval on kohustus temale määratud raviplaanist kinni pidada ja tarvitada/manustada ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele. Ravimipinaleid täidetakse kord nädalas – neljapäeviti. Hommikuti, peale hommikuste ravimite manustamist, korjatakse kinnipeetavatelt ravimipinalid kokku ja edastatakse meditsiiniosakonnale. Meditsiiniosakonna õde täidab ravimipinalid ja tagastab need neljapäeva lõunaks avavangla ametnike kätte. Ravimipinali kättesaamisel jätkab kinnipeetav ravimite manustamist alates neljapäeva lõunast ja neljapäeva hommikused ravimid peavad jääma ravimikarpi kuni uue nädala neljapäeva hommikuni.
  13. Kaebaja põhjendas esitatud kaebuses, et kaebaja küsis luba hommikuste ravimite võtmiseks ning valvur andis kaebajale selleks loa. Kui kaebaja võis võtta üksnes vererõhu ravimi, siis oleks kaebaja sõnutsi pidanud valvur talle täpsemalt selgitama ja näitama, milline on vererõhu ravim. Kaebajale ei ole keegi selgitanud ravimite manustamise korda ega Tartu Vangla avavangla kodukorda. Lisaks selgitas kaebaja
  14. septembril 2022 distsiplinaarmenetluses antud selgitustes, et eelmisel nädalal võttis kaebaja valvuri loal neljapäevased hommikused ravimid lõuna ajal ning seepärast võttis kaebaja ka see nädal neljapäevased ravimid siis, kui ravimikarbid tagastati (dtl 96).
  15. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja siiski
  16. augustil 2022 tutvunud Tartu Vangla avavangla kodukorraga (dtl 146) ning kaebajat oli ka varasemalt
  17. septembri
  18. a käskkirjaga nr 6-2/455 karistatud distsiplinaarkorras selle eest, et kaebajal oli puudulik ravimipinal (dtl-d 111-114), pole kohtul alust kahelda selles, et kaebajale oli
  19. a septembrikuus teada Tartu Vangla avavangla kodukorra p-st 20.13.1 tulenev keeld tarvitada retseptiravimeid ilma arsti ettekirjutuseta.
  20. Kohus nõustub vanglaga selles, et olukorras, kus valvur on eelmisel nädalal kaebaja vastava küsimise peale andnud loa tarvitada neljapäevast ravimit muul ajal kui esialgselt ette nähtud, ei tähenda, et tegemist oleks määramata ajaks antud loaga. Juhul, kui kaebaja mõistis talle varasemalt antud luba ebaõigesti ning eeldas, et eelmisel nädalal antud luba kehtib ka järgmise nädala neljapäevase ravimi manustamise kohta, on kaebaja tegutsenud hooletult. Samas arvestades asjaolu, et
  21. septembri
  22. a seisuga puudusid lisaks neljapäevastele ravimitele kaebaja ravimipinalist ka osad ravimid, mis olid pandud teisipäeva ja pühapäeva hommikusse 5 3-22-2581 lahtrisse, mida mh kinnitavad kohtule esitatud jäädvustused ravimipinalist
  23. ja
  24. septembri
  25. a seisuga (dtl-d 92, 94), õe Kersti Kaili selgitused kaebaja raviskeemi kohta (dtl 110) kui ka meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli
  26. septembri
  27. a õiend (dtl 100) ning kaebaja kasutusse antud ravimipinali eest vastutab kaebaja, leiab kohus, et kaebaja on süüteo toime pannud tahtlikult. Olukorras, kus kaebaja on tarvitanud ravimipinalisse kindlal ajal manustamiseks ettenähtud ravimeid muul ajal, eelnevalt selleks vastavat luba omamata, on see käsitletav ravimite tarvitamisena ilma arsti ettekirjutuseta. Seega on kohtu hinnangul kaebaja tahtlikult toime pannud Tartu Vangla avavangla kodukorra p 20.13.1 rikkumise.
  28. Seejuures ei ole kohtule usutav, et kaebajat ei olnud teavitatud, kuidas talle antud ravimeid tuleb manustada. Kaebaja väite tõelevastavuse seab kahtluse kaebaja väide, mille kohaselt oli ta varasemalt küsinud valvurilt luba hommikuste ravimite võtmiseks tagantjärgi. Olukorras, kus kaebaja ei tea, milliseid ravimeid on tal õigus võtta, ei oleks kaebaja osanud valvurilt küsida ka päeval luba hommikuste ravimite manustamiseks. Lisaks pidi kaebaja Tartu Vangla avavangla kodukorraga tutvumise järgselt olema teadlik oma kohustusest järgida talle ette nähtud raviskeemi ning raviskeemi oli võimalik järgida ka ravimipinalil olevate tähistuste kaudu. Kui kaebaja jaoks oli talle antud raviskeem arusaamatu, oli tal võimalik küsida vastavaid selgitusi valvurilt või meditsiiniosakonnalt. Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt kaebaja seda aga ei teinud ei ole.
  29. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Vangla karistas kaebajat kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga põhjendades, et ravimiskeemist kõrvale kaldumine on tõsine rikkumine, kuid vangla võtab seejuures arvesse puuduolevate ravimite väiksemat kogust ja asjaolu, et kaebaja terviseseisundist tulenevalt võib pikema karistuse määra valik olla kaebaja jaoks liiga koormav. Lisaks tõi vastustaja esile põhjendused, miks ei ole asjakohased muude distsiplinaarkaristuste liikide määramised, ning võttis arvesse ka
  30. septembri
  31. a distsiplinaarkaristust, mis määrati samamoodi kaebajale raviskeemist kõrvale kaldumise eest, rikkumiste vahele jäänud aega ja varasemalt määratud karistuse liigi mõju kaebajale. Kohus nõustub, et kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine kolmekuulise katseajaga on süüteo toimepanemise asjaolusid arvestades põhjendatud.
  32. Muuhulgas ei esine käskkirjas selliseid menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja ning distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest (dtl 104), selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi ning antud võimalus asjakohaste dokumentidega tutvumiseks (dtl-d 88, 104), lisaks antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on ka teinud (dtl 96). Seega on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele.
  33. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla
  34. oktoobri
  35. a käskkiri nr 6-2/538 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja nõue Tartu Vangla
  36. detsembri
  37. a vaideotsuse nr 1-11/411-2 tühistamiseks. Tartu Vangla avavanglast vangla kinnisesse eluosakonda paigutamine
  38. oktoobril 2022 6 3-22-2581
  39. Kinnipeetava avavanglasse paigutamise aluseid reguleerib VangS § 20 lg 1, samuti VangS § 21 lg 2 alusel justiitsministri
  40. märtsi
  41. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (Täitmisplaan) §-d 17 ja
  42. Avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise alused on sätestatud VangS §-s
  43. Vangla tugines ümberpaigutamisel Täitmisplaani § 17 lg 2 p-le 1 ning VangS § 21 lg-le
  44. VangS § 21 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetav ei täida VangS või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 näeb ette, et avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber paigutatav kinnipeetaval ei või olla kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist.
  45. Kaebaja ümberpaigutamise tingis asjaolu, et kaebajal oli kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis olid määratud raviskeemist kõrvale kaldumise eest, ning vangla on kaotanud usalduse kaebaja vastu. Kuna kohtu hinnangul oli Tartu Vangla
  46. oktoobri
  47. a käskkiri nr 6-2/538 õiguspärane ning kohtuasja materjalidest ega kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlustanud Tartu Vangla
  48. septembri
  49. a käskkirja nr 6-2/445, siis kehtivad kaebaja suhtes distsiplinaarkaristused seoses raviskeemist kõrvale kaldumisega ja Tartu Vangla avavangla kodukorra p 20.13.1 rikkumisega.
  50. Kuna eeltoodust ilmneb, et kaebajale ei olnud määratud kehtivat distsiplinaarkaristust töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest, leiab kohus, et Tartu Vangla poolt Täitmisplaani § 17 lg 2 p-le 1 tuginemine ei olnud põhjendatud. Vaatamata sellele leiab kohus, et vastustaja tugines otsuse tegemisel õiguspäraselt VangS § 21 lg-le
  52. Nagu Tartu Vangla selgitas vaidlustatud otsuses, siis kaebajal oli lubatud usalduse põhiselt hoida ravimeid vangla poolt väljastatud ravimipinalites oma toas, et harjutada ise raviskeemist kinni pidamist ning valmistada end ette tavarežiimiga sarnaselt vabadusele. Ravimi esmakordsel määramisel selgitab meditsiinitöötaja kinnipeetavale, mis ravimiga on tegemist, milline on tema oodatav ravitoime, millised on võimalikud kõrvaltoimed ja kuidas ravimit võetakse. Kui kinnipeetav ei järgi raviskeemi, võib see kaasa tuua haiguse ägenemise, ravimi suhtes resistentsuse tekke ning raskemate haiguste puhul ka eluohtliku seisundi. Seega on kaebaja poolt ravimite väärkohtlemine vangla julgeolekule eriti ohtlik. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristustest nähtuvalt kaebaja siiski talle ette nähtud raviskeemi ei järginud ning pani kahel korral lühikese aja jooksul toime distsipliinirikkumisi. Eeltoodu ilmestab kaebaja suhtumist õiguskorda ning seab põhjendatult kahtluse alla kaebaja õiguskuuleka käitumise tulevikus. Samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist väheoluliste rikkumistega. Vangla on esile toonud, et vanglale teadaolevalt väärkoheldakse kinnipeetava ravimipinalist puudu olnud ravimeid Elontril ja Gabbagamma vanglas massiliselt amfetamiinilaadse joobe tekitamiseks erinevatel viisidel manustades. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ilmselgelt tegu olulise julgeolekuohuga. Arvestades, et kaebaja oli ka varasemalt kinnises vanglas distsiplinaarkorras süüdi tunnistatud raviskeemist kõrvale kaldumise eest (dtl-d 115-117), oleks ta pidanud vanglaga usaldussuhte hoidmiseks talle määratud raviskeemi eriti hoolsalt järgima. Kaebaja on 7 3-22-2581 aga vangla usaldust olulisel määral kuritarvitanud ning ta ei saa eeldada, et tal võimaldatakse jätkata karistuse kandmist leebemate järelevalvetingimustega avavanglas.
  53. Seega on vangla kohtu hinnangul lähtunud kaebaja kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise otsustamisel asjakohastest kaalutlustest ning Tartu Vangla
  54. oktoobri
  55. a otsuse nr 6-5/223-2 ja
  56. detsembri
  57. a vaideotsuse nr 1-11/410-2 tühistamiseks puuduvad alused. Ka ei esine otsuses menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud otsust õigusvastaseks. Vaidlustatud otsusest ilmneb, et kaebajale selgitati kinnisesse vanglasse paigutamise aluseid ning kaebaja selle peale vastuväiteid ei esitanud. Tühistamisnõuete rahuldamata jätmise tõttu kuulub rahuldamata jätmisele ka Tartu Vangla vastu esitatud kohustamisnõue.
  58. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 36.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole kohtule esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (

§ 109

lg 1 ls 4), jäävad kaebaja ja vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda. 37. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.