MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-723 Haldusasi X kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustele vene
§ 121
lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebuses taotleb kaebaja juurdepääsu Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. Tallinna Vangla 10.06.2021 vastusega nr 5-18/21/15111-2 vastati kaebaja märgukirjale, mis puudutas vene keelde seaduste ja määruste tõlkimist ning Euroopa kohtupraktikat (dtl 17). Sarnaselt on käsitletud ka Tallinna Vangla 30.07.2021 vastuses kahjunõudele nr 5-37/21/96-2 (dtl 21). Kaebaja algsest taotlusest nähtub, et kaebaja on taotlenud seaduseid vene keeles (dtl 14) ja Euroopa Kohtu praktikat vene keeles (dtl 15). Seega ei ole kaebaja esitanud vanglale kohustamisnõuet ega kahjunõuet seoses Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite kättesaadavusega. Euroopa Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus on erinevad institutsioonid. Nii on kaebajal järgimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb tagastada
§ 121lg 1 p 4 alusel.
- Ka kaebuse tõlgendamisel tuleks kaebus tagastada erinevatel alustel: - Kaebaja ei viibi enam vanglas, vaid vabanes seal juba
- aastal ning uuesti 14.04.
- Seega ei ole kaebusega võimalik kohustamisnõude osas saavutada kaebuse eesmärki ja kaebus tuleb
§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada.
- Kaebus oleks ükskõik, kas Euroopa Kohut või Euroopa Inimõiguste Kohut silmas pidades esitatud rahvusvahelise organisatsiooni vastu ja seega väljapool halduskohtu pädevust (
§ 41
(2)lg 3 ja § 121 lg 1 p 1). Eesti Vabariigi kohtule ei saa esitada kaebust kummagi nende kohtu peale. - Euroopa Liidu, sh Euroopa Kohtu ametlikuks keeleks ei ole vene keel. Euroopa Inimõiguste Kohtu ametlikeks keelteks on inglise ja prantsuse keel. Seega kumbki kohus ei taga oma kohtulahendite ametlikke tõlkeid vene keelde. Eesti Vabariigi riigikeeleks on eesti keel (PS § 6). Vanglale ei tulene mitte ühestki õigusaktist ega põhiseadusest kohustust tõlkida kaebajale neid lahendeid vene keelde, sh kui Euroopa Kohtul vene keelde tõlgitud lahendid ka puuduvad. Euroopa Inimõiguste Kohus viitab küll tõlgitud lahenditele, kuid on samas ka selgitanud, et ei vastuta edasiviidetes toodud sisu eest
- Lahendite tõlked vene keelde on kättesaadavad vene domeeninimedega veebilehtedel. Venemaa Föderatsioonis asuvad ja sealse mõju all olevad veebilehed võivad ilmselgelt ohustada kinnipeetavatele juurdepääsu võimaldamisel nii vangla julgeolekut kui ka väljaspoole vanglat jäävate isikute turvalisust (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsuse nr 3-18477 p-d 57, 64-66 ja 81), samuti Eesti julgeolekut. Seega on kaebuse eduväljavaated vähesed. Kaebaja õiguste riive on ka vähene, arvestades kaebaja viibimist vanglas
- aastal väga lühiajaliselt (natuke üle kahe kuu), vanglast vabanemist ning võimalust taotleda haldusmenetluses ja kohtumenetluses riigi õigusabi ning menetlusabi tõlkimiseks. Tõenäoliselt on kaebaja mõlema nõude osas ületanud ka oluliselt kaebetähtaega, liigikaudu 1,5 aasta võrra, mistõttu on kaebus menetluslikult eduväljavaadeteta. Seega tuleks kaebus tagastada alternatiivselt
§ 121lg 2 p 21 alusel.
- Kaebaja on ilmselgelt tarvitanud oma kaebeõigust (
§ 121lg 2 p 22).
Kaebajal asendati kohtuasjas nr 1-16-8662 27.02.2023 määrusega rahaline karistus vangistusega kestusega 2 kuud ja 4 päeva, algusega 10.02.
- Alates märtsikuu algusest on kaebaja esitanud maa- ja halduskohtule kokku 32 kaebust või avaldust. Avalduste sisud on abstraktsed ja seostamata kaebajaga (vt Tallinna Haldusohtu määrus nr 3-23-775 p 3). Isik allkirjastab läbivalt oma avaldusi väljendiga „kõigiga kööga“ või „lõpp kõigile“ ning taotleb kõigi asjade läbivaatamist ilma enda kohalolekuta. Avaldustes on ka läbiv solvav või mõnitav toon (nt 3-23-614 dtl 14, 3-23-652 kaebuse lisa; 3-23-710 kaebus). Käesoleval juhul on kaebaja sarnast väljendusviisi kasutanud menetlusabi taotluses (dtl 7). Kaebaja aktiveerumise ajast nähtub, et ta esitab kinnipidamisasutuses viibides massiliselt kaebuseid. Viimati, 08.07.2021, mil ta vanglast vabastati, esitas ta samal päeval 23 kaebust või määruskaebust ning kokku selle ajani poole aastaga 148 kaebust. Kaebuste sisu ja arv näitab seda, et need ei ole esitatud tegelike õiguste kaitse, vaid lihtsalt süsteemselt õiguskaitsesüsteemi kuritarvitamise eesmärgil.
- Kaebuse nõue Justiitsministeeriumi kohustamiseks tuleb tagastada
§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub sellise nõude esitamiseks kaebeõigus.
Kaebaja on hetkel vanglast vabanenud ning vanglasüsteemi reform või selle puudumine ei saa kaebaja õiguseid mõjutada. Ka puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda abstraktse sisuga vanglasüsteemi reformi läbiviimist. 5. Kohtumenetlus toimub eesti keeles (
§ 80lg 1).
Ka siis kui käsitleda kaebaja taotlust menetlusabi taotlusena, tuleks see jätta lahendite tõlkimise eesmärgil rahuldamata. Kohtuasja nr XXXXXX kohaselt vabanes kaebaja 14.04.2023 vanglast. Vabaduses viibides on tõenäoline, et kaebaja suudab ise soovi korral tagada määruse tõlkimise. Ka ei ole tema menetlusabi taotluse andmed kohese vabanemise korral asjakohased. Seega puudub menetlusabi andmiseks vajadus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 1 https://www.echr.coe.int/Pages/home.aspx?p=caselaw/HUDOC/translations 2
(2)