← Eesti

2-23-6447/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-6447 Tsiviilasi Jane Kaerajoo

) § 1921 p 4). Osakapitali suurendamise otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (

§ 173lg-d 1–4).

Osanikele saadetud otsuse eelnõus tuleb märkida kõik kohustuslikud osakapitali suurendamise tingimused, mille kohta osanik saab tähtaja jooksul seisukoha esitada (

§ 173lg 2).

Kui eelnõus ei ole märgitud osakapitali suurendamise otsuse kohustuslikke tingimusi, ei saa osanikud võtta seisukohta osakapitali suurendamise otsuse kohta. Kuna avaldusele lisatud dokumendid ei vasta seadusele, siis ei saa kannet teha. MÄÄRUSKAEBUS

  1. Avaldaja esitas
  2. aprillil 2023 määruskaebuse. Avaldaja lisas määruskaebusele täiendatud hääletusprotokolli, kuhu on lisatud osade eest tasumise aeg ja koht, lisaks täiendus, et osade eest tasuti rahaliste sissemaksetega.
  3. Kohtunikuabi edastas
  4. aprillil 2023 määruskaebuse Tartu Maakohtule. Registripidaja hinnangul ei anna määruskaebus alust kandemääruse tühistamiseks. Määruskaebusest ja selle lisadest leiab kinnitust, et osanikud ei ole võtnud vastu

§-s 192¹ sätestatud andmetega osakapitali suurendamise otsust. Otsuse eelnõu ei sisaldanud osakapitali suurendamise otsuse kohustuslikke tingimusi (osa eest tasumise aeg ja kord), mistõttu ei saanud osanikud anda nõuetekohaselt häält osakapitali suurendamise otsustamiseks. Lisaks nähtub määruskaebusest, et sissemaksed osakapitali suurendamiseks on tehtud enne osakapitali suurendamise otsuse tegemist ehk enne osakapitali suurendamise tingimuste ja korra otsustamist.

  1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-te 4–6 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtunikuabi määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
  3. Ringkonnakohus märgib esmalt, et
  4. aprillil 2023 esitatud dokument on puudustega määruskaebus, st puudub määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus selle kohta, millises ulatuses määruskaebuse esitaja kohtunikuabi määrust vaidlustab ning missugust lahendit ta soovib (TsMS § 662 lg 3). Vaatamata eeltoodule peab ringkonnakohus võimalikuks määruskaebuse lahendada, kuna ringkonnakohtu hinnangul on asja materjalide 2 põhjal tuvastatav, et avaldaja taotleb kohtunikuabi
  5. aprilli
  6. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kandeavaldus rahuldada.
  7. Avaldaja on registriosakonnale esitanud avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks ning on avaldusele lisanud
  8. aprilli
  9. a hääletusprotokolli ja e-kirjad hääletustulemuste kohta. Kohtunikuabi leidis õigesti, et osakapitali suurendamise kannet ei saa teha, kuna kandeavalduse aluseks olev osakapitali suurendamise otsus ei vasta seaduse nõuetele. Osakapitali suurendamise otsus (

§ 1921

) on osaühingu tahteavaldus ehk ettepanek teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu sellega nõustumine on aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping (vt nt Riigikohtu 10. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-10, p 14). Märkimislepinguga võtab osa omandav isik kohustuse tasuda sissemakse.

§ 1921

kohaselt märgitakse osakapitali suurendamise otsuses muu hulgas: 1) uute osade arv ja nimiväärtused, samuti osakapitali suurendamise ulatus; 11) uute osade märkimise õigust omavad isikud ja märkimise õiguse kasutamise tähtaeg; 2) kui suurendatakse osade nimiväärtust, siis olemasolevate osade uued nimiväärtused; 3) uute osadega seotud õiguste erisused; 4) osa eest tasumise aeg ja koht; samuti kas ja millises ulatuses tasutakse osade eest rahalise või mitterahalise sissemaksega, mitterahalise sissemakse korral ka selle ese; 5) kui osad lastakse välja ülekursiga, siis ülekursi suurus; 6) fondiemissiooni korral viide aluseks olevale bilansile ja omakapitali kirjetele, mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse. Praeguses asjas esitatud osakapitali suurendamise otsus ei sisalda

§ 1921p-s 4 toodud andmeid, mh osa eest tasumise aega ega kohta.

Samuti ei ole selles märgitud, kas ja millises ulatuses tasutakse osade eest rahalise sissemaksega. Seega ei vasta otsus seaduse nõuetele. Avaldaja on esitanud koos määruskaebusega väljavõtted rahaliste sissemaksete tasumise kohta, millest nähtub, et sissemaksed osakapitali suurendamiseks on tehtud

  1. juunist 2022 kuni
  2. augustini 2022 ehk enne osakapitali suurendamise otsuse tegemist. Kui raha on sisse makstud enne osakapitali suurendamise otsuse tegemist, siis ei saa osakapitali suurendada rahaliste sissemaksetega, vaid osanikel on võimalik otsustada osakapitali suurendamine mitterahaliste sissemaksetega nii, et osanike nõuded osaühingu vastu loetakse mitterahalisteks sissemakseteks ja need tasaarvestatakse osa eest tasumisele kuuluva summaga. Sellise tasaarvestuse tingimused sätestab

§ 1941

. Kokkuvõttes järeldub eeltoodust, et kohtunikuabi jättis kandeavalduse äriregistri seaduse § 41 lg 1 alusel õigesti rahuldamata, sest avaldusele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. 9. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna menetluses osales üksnes avaldaja, siis ei ole hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi Margit Vutt 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.