) § 44 lg 1 alusel ka kaebeõiguse puudumist. Kuna eeltoodu selgus alles asja sisulisel käsitlemisel, siis on kohtul õigus otsustada, kas jätta kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata või rahuldamata. Kohus peab õigeks jätta kaebus rahuldamata. 6. Kohus leidis eespool, et asja lahendamisel tuleb lähtuda nii-öelda keskmise isiku arusaamadest ja vajadustest. Ka kaebaja on tuginenud sellele, et tingimused vanglas ei vastanud üldtunnustatud hügieeninõuetele. Kui kaebaja hinnangul esinevad tal terviseseisundist tingitud erivajadused, mille tõttu kaebaja ei saa viibida keskmisele isikule sobivates tingimustes, siis see nõue väljub praeguse vaidluse piiridest. Kaebajal tuleb sel juhul esitada vastustajale taotlus paigutada ta ümber tema erivajadustele vastavatesse tingimustesse, taotluse rahuldamata jätmise korral vaie ja kohustamiskaebus kohtule. Tuvastamiskaebus ei ole eelkirjeldatud olukorras kohane õiguskaitsevahend ning tuleks selle esitamise korral tagastada
lg 2 p 2 alusel, kuna tuvastamiskaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ehk kaebaja paigutamist tema erivajadustele vastavatesse oludesse. Kaebaja nõude muutmine praeguse kohtuasja raames ei ole võimalik, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Menetluskulud. Selgitused 7.
Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab
8.
lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (
Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.