RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-5187 Määruse kuupäev Tartu, 1. juuni 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu Kohtuasi Miku Masi

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates hagiavalduse kohtule esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta kõik enda menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus Tartu linnas Veeriku linnaosas

1. mail
2. a liiklusavarii (liiklusavarii), mille tulemusena sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduk Porsche Cayenne, registreerimismärk 098DBS, esmane registreerimine
3. jaanuar
4. a (sõiduk). Liiklusavarii põhjustati sõidukiga, mille vastutuskindlustusandjaks oli kostja. Sõiduki volitatud kasutajaks oli 2-21-5187

asalu OÜ. Hageja esitas kostjale sõiduki taastusremondi maksumuse tõendamiseks Entar Auto OÜ

1. mail
2. a koostatud kalkulatsiooni, mille kohaselt on sõiduki taastusremondi maksumus ilma käibemaksuta 4997,75 eurot. Kostja võttis sõiduki taastusremondi maksumuse tõendamiseks pakkumise oma koostööpartnerilt Assor Automobiil OÜ-lt. Assor Automobiil OÜ
3. mail
4. a koostatud kalkulatsiooni (Assor Automobiil OÜ kalkulatsioon) kohaselt on sõiduki taastusremondi maksumus ilma käibemaksuta 2966,76 eurot. Assor Automobiil OÜ kalkulatsioonist nähtub, et sõiduki taastusremondi käigus ei asendata kõiki kahjustada saanud sõiduki detaile, vaid üritatakse neid parandada, sh keevitada ja liimida. Kostja väljastas
5. mail
6. a kahjujuhtumi nr SL20-00925 kohta garantiikirja, millega nõustus hüvitama sõiduki taastusremondi maksumuse Assor Automobiil OÜ kalkulatsiooni alusel kuni summani 2966,76 eurot ilma käibemaksuta. Hageja saatis
7. mail
8. a kostjale nõudekirja, milles selgitas, et Assor Automobiil OÜ kalkulatsiooni alusel makstava hüvitise eest ei ole võimalik taastada sõiduki kindlustusjuhtumieelset olukorda. Sellest kalkulatsioonist nähtuvalt ei asendata sõiduki katkiseid detaile (esi kaitseraud, kaitseraua kate, vasak logar, õhusuunajad, esitule pesur, esitiib, vasak esituli, esimene udutuli, esitiiva liist) uue või kasutatud terve detailiga, vaid hakatakse osa detaile parandama, sh liimima. Ühtlasi juhtis hageja nõudekirjas tähelepanu sellele, et kindlustusandjate puhul on tavaks, et kuni viie aasta vanuste sõidukite puhul asendatakse nende kahjustatud detailid uutega, mitte ei hakata neid keevitama, liimima vms. Sellise taastusremondiga kaotaks sõiduk tootja antud keregarantii. Samas rõhutas hageja, et ta ei ole nõudnud kostjalt kahjustatud detaili uue detailiga asendamise kulu hüvitamist, vaid ta on nõudnud vähemalt samaväärse detaili asendamise kulu hüvitamist. Kostja saatis
9. mail
10. a hageja
11. mail
12. a saadetud nõudekirjale vastuse, milles leidis, et ta ei pea kahjustatud sõiduki osasid vahetama uute varuosade vastu. Hageja tellis sõiduki kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise remonttööd Entar Auto OÜ-lt. Remonttööde kohta esitati hagejale
13. juulil
14. a arve nr 8246, mille suurus oli ilma käibemaksuta 4676,05 eurot. Arvestades sõiduki vanust, on põhjendatud ja mõistlik võtta kahju suuruse aluseks Entar Auto OÜ kalkulatsioon. Hageja tasus Entar Auto OÜ arve kahes osas, millest esimese osamakse tegi hageja
15. juulil
16. a ja teise
17. oktoobril
18. a. Sõiduki volitatud kasutaja

asalu OÜ saatis

1. augustil
2. a kostjale Entar Auto OÜ arve 4676,05 eurot (ilma käibemaksuta) ning palus hüvitada ka vahesumma. Vahesummaks on ilma käibemaksuta 1709,29 eurot. Vahesumma on summa, mille võrra on Entar Auto OÜ arve suurem kostja garanteeritud 2966,76 eurost (4676,05 2966,76 = 1709,29). Kostja teatas, et jääb oma varasema seisukoha juurde ning loeb põhjendatuks Assor Automobiil OÜ koostatud kalkulatsiooni, mille kohaselt oleks kõnealust sõidukit saanud remontida odavamalt. Hageja palus kostjalt välja mõista sõiduki taastamisega tekkinud kahju 1709,29 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 352,5 eurot.
3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt on hageja nõue tõendamata. Hageja peab tõendama, et Assor Automobiil OÜ kalkulatsioon ei ole sobiv nende töömeetodite või varuosade tõttu, mida Assor Automobiil OÜ soovinuks sõiduki remondiks kasutada, kuivõrd kasutatavate varuosadega ei tagata sõiduki liiklusõnnetuse eelset olukorda või töövõtted ei ole tehnilistel põhjustel lubatavad ning asetavad hageja sõiduki halvemasse seisukorda, kui see oli enne liiklusõnnetust. Kõrgema hinnaga kalkulatsiooni esitamine ei tõenda väidet, et Assor Automobiil OÜ kalkulatsioon ei ole sobiv, mis annaks võimaluse hüvitise suuruse määramisel mitte lähtuda Assor Automobiil OÜ kalkulatsioonist. Hageja väitis, et Assor Automobiil OÜ oleks tehtavatel töödel keevitanud sõiduki keret ja liiminud purunenud keredetaile. Need hageja väited on tõendamata. Assor Automobiil OÜ on kostjale saadetud e-kirjas selgitanud põhjuseid, miks tema kalkulatsioon erineb konkurentide kalkulatsioonidest. 2

§ 127

lg-st 5 ning

§ 139lg-st 1.

Sõiduki garantiitingimustel ei ole kahju hüvitamise põhimõtete kohaldamise mõttes tähendust. Seadusest tuleneva põhimõtte kohaselt tuleb sõiduki kahjustumisel maksta mõistlikud kulud sõiduki taastamiseks. Kindlustusandja seadusest tuleneva kohustuse ulatus ei saa sõltuda kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustest. Kolmandate isikute lepingulised kohustused või lepingust tulenevad õigused ei kandu kindlustusandja seadusest tulenevale täitmise kohustusele üle. Kui kahjustatud isik on huvitatud temale müügi- või garantiilepinguga antud hüvede jätkumisest, tuleb tal endal leida rahalised vahendid, mis võimaldaksid täita temale kasulikke lepingutingimusi. Kahju põhjustanud juhile ei ole liiklusõnnetuse toimumisel ettenähtav, kas kahjustunud sõiduki suhtes on sõlmitud mingisugused lepingud, mis mõjutavad kahju suurust, mistõttu selline kahju hüvitamine on

§ 127

lg-te 2 ja 3 alusel välistatud (selline kahju tekkimine ei ole kahju põhjustajale ettenähtav). Sõiduki vanus ei ole samuti kahju suuruse arvestamisel oluliseks kriteeriumiks.

§ 127

lg 1 kohaselt ei tohi kahjustatud sõiduki remontimisel kasutada halvemas seisukorras varuosi, mis olid sõidukil enne kahjustumist. Ei vaielda selle üle, et sõiduk oli liiklusõnnetuse toimumise hetkeks olnud neli aastat kasutuses. Vabatahtlikult sõlmitud sõidukikindlustuse lepingute tüüptingimustes on üldjuhul kirjas, et alla viie aasta vanused sõidukid remonditakse margiesinduses. Seadus ei keela leppida kindlustuslepingutes kokku, et sõiduki remontimisel kasutatakse ainult a-kategooria varuosi või sõiduk taastatakse ainult margiesinduses. Kuivõrd sellised tingimused on seadusega võrreldes soodsamad, siis tuleb tasuda ka vastavas suuruses kindlustusmakse. Vabatahtlikus sõidukikindlustuses väljakujunenud praktika ei kandu üle kohustuslikus vastutuskindlustuses kehtivatele põhimõtetele ja praktikale. Samuti ei muuda praktika ega tava seaduses toodud põhimõtteid. Muuhulgas ei tohi unustada seda, et remonttööde tegija vastutab seaduse alusel remonttööde kvaliteedi eest. Pealesunnitud alusetu rikastumise olukord on seaduse mõttes aktsepteeritav ainult juhul, kui teistmoodi ei ole võimalik sõidukit remontida. Praegusel juhul puuduvad tõendid selle kohta, et sõidukit ei ole võimalik remontida teistmoodi. 3

§ 1057

alusel, mis sätestab, et mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Maakohus viitas õiguskirjandusele, milles on leitud, et LKindlS § 26 lg 2 esimene lause näeb ette kannatanu õiguse valida talle sobiv remondiettevõtja. Kuna LKindlS § 26 lg 2 kolmanda lause kohaselt piirdub kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks, siis ei ole kannatanu remondiettevõtja valikul siiski ilmselt päris vaba. Samast põhimõttest lähtub ka

§ 132lg 3 esimene lause.

See tähendab mh seda, et näiteks varuosade hankimisel võib arvestada kahjustatud sõiduki kulumit ja amortisatsiooni. Nii ei tule näiteks kümme aastat vanale sõidukile paigaldada uusi varuosasid, kui hankida on võimalik ka kahjustatud varuosadega samaväärselt kulunud osi. Uute varuosade paigaldamine amortiseerunud varuosade asemel viib kannatanu rikastumiseni (

§ 127lg 5).

Samas ei tuleks seda rikastumist arvestada juhul, kui kasutatud varuosade turul kahjustatud varuosadega samaväärseid varuosi saada ei ole, mistõttu tuleb siiski paigaldada sõidukile uued varuosad. Maakohus leidis, et tulenevalt

§ 127

lg-st 1 peab kahjustatud sõiduk olema võimalikult sarnases olukorras, nagu see oli enne

1. märtsil
2. a toimunud liiklusõnnetust. Kui kahjustatud eset on võimalik tehnilistel ja majanduslikel põhjustel remontida, siis tuleb lähtuda remondisummast (

§ 132lg 3).

Seega ei pea kahjustatud sõiduki osasid automaatselt vahetama uute varuosade vastu. Enne seda tuleb kaaluda, kas kahjustunud sõiduki detaile saab ohutult parandada. Kui selgub, et kahjustatud sõiduki osad tuleb siiski tehnilistel või majanduslikel põhjustel välja vahetada, tuleb lähtuda

§ 127

lg-st 1 ja

§ 127lg-st 5.

Kasutatud sõiduki puhul tuleb lähtuda esmajärjekorras sellest, kas kahjustatud sõiduki osade asendamiseks on võimalik leida samasuguse kulumise astmega varuosi. Sellisel juhul tuleb kahju suuruse kindlakstegemisel võtta alusetu rikastumise vältimiseks arvesse kasutatud varuosade vahetamise maksumus. Kui kulumisastmelt samaväärseid varuosi ei saa tehnilistel (eelkõige ohutuse tõttu) põhjustel kasutada, tuleb need asendada uutega. Hageja ei ole konkreetselt välja toonud, millised väidetavad katkised detailid Assor Automobiil OÜ kalkulatsiooni järgi parandatakse, sh keevitatakse ja liimitakse. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et Assor Automobiil OÜ kalkulatsioon ei ole sobiv nende töömeetodite või varuosade tõttu, mida Assor Automobiil OÜ soovinuks sõiduki remontimisel kasutada. Tõendatud ei ole ka hageja väide, et Assor Automobiil OÜ oleks tehtavatel töödel keevitanud sõiduki keret ja liiminud purunenud keredetaile. Assor Automobiil OÜ selgitas, miks tema kalkulatsioon oli konkurentidest odavam. Seega ei ole hageja tõendanud, et Assor Automobiil OÜ remonditööde korral oleks kadunud sõiduki keregarantii. Hageja kohtule esitatud Porsche esinduse Auto100 AS-i vastusest ei nähtu, et hageja oleks esitanud neile Assor Automobiil OÜ kalkulatsiooni, mille alusel on Auto100 AS leidnud, et Assor Automobiil OÜ tehtavad tööd ei vasta Porsche tootjatehase nõuetele. Samuti ei ole esitatud tõendit, et Entar Auto OÜ-s tehtavad tööd vastavad Porsche tootjatehase nõuetele. Kostja esitatud tõendite põhjal luges maakohus tõendatuks, et Assor Automobiil OÜ remontida plaanitud detailid ei ole sõiduki kere turvaelemendid ning seega ei saa sõiduki remondi käigus kannatada sõiduki turvalisus. Maakohus nõustus kostjaga, et sõidukite vanusel ega garantiitingimustel ei ole kahju hüvitamise põhimõtete kohaldamise mõttes tähendust. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et hageja ei täitnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1,

§ 127

lg-st 1 ja

§ 132lg-st 3 tulenevat tõendamiskoormist ega esitanud Assor Automobiil OÜ kalkulatsiooni ümberlükkamiseks vajalikke tõendeid, mis tõendaksid, et Assor 4

§ 132

lg 3 järgi ei tehta vahet kahju hüvitamisel kohustusliku ja vabatahtliku kindlustuse puhul, mistõttu oleks maakohus pidanud arvestama kostja varasema praktikaga, mille kohaselt asendatakse kuni viieaastase sõiduki puhul defektne detail uue detailiga. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus keeldus
2. oktoobri
3. a määrusega hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning jättis apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kohaldanud maakohus ebaõigesti materiaalõigust, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt valesti tõendeid. Ka ei ole kohus jaganud vääralt tõendamiskoormist. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud väiteid, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus leidis õigesti, et hagi oli tõendamata. Kahju hüvitamist reguleerib

§ 132

lg 3, mille esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja soovis asja parandamise kulude hüvitamist. Asja kahjustamise korral tuleb kahjuhüvitise kindlaksmääramisel lähtuda eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (vt RKTKo 25.02.2009 3-2-1-121-08, p 15, 5

§ 132

lg 3 räägib mõistlikest kuludest, siis leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et Assor Automobiil OÜ kalkulatsioon ei ole sobiv nende töömeetodite või varuosade tõttu, mida Assor Automobiil OÜ soovinuks remontimisel kasutada. Puudub alus arvata, et remontija teeks oma tööd ebakvaliteetselt või ei suudaks remonttööde eesmärki saavutada. Hageja tõendada oli asjaolu, et hüvitatav summa ei võimaldanud viia sõidukit seisu, milles see oli enne kindlustusjuhtumit. Puuduvad tõendid, mille alusel väita, et kostja kalkulatsioon oli tehnilistel või muudel põhjustel ebasobiv. Praegusel juhul ei tõendanud hageja, et talle kehtisid sõiduki remontimisel tavapärasest paremad kindlustustingimused (nt kasutada tuli ainult a-kategooria või b-kategooria varuosi või sõiduk tuli taastada ainult konkreetses esinduses, nt margiesinduses). Hageja sõiduki vanusel ja hinnal ei olnud kostja kohustuse täitmisel tähtsust. Seega puudub kindlustusandjal kohustus hageja esitatud hinnapakkumise alusel kahju hüvitada. Maakohus leidis õigesti, et kindlustusandja seadusest tuleneva kohustuse ulatus ei saa sõltuda kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustest. Kolmandate isikute lepingulised kohustused või lepingust tulenevad õigused ei kandu kindlustusandja seadusest tuleneva kohustuse täitmisele üle. Seega ei mõjuta Porsche garantiinõuded ja margiesinduse nõuded sõiduki parandamisele kostja kui kindlustusandja kohustusi. Hagejal on õigus remontida kahjustatud sõiduk endale sobivas remondiettevõttes, kuid hinnavahe tuleb kahjustatud isikul tasuda endal. Kui kahjustatud isik on huvitatud temale müügi- või garantiilepinguga antud hüvede jätkumisest, tuleb tal endal leida rahalised vahendid, mis võimaldaksid täita temale kasulikke lepingutingimusi. Hageja ei arvestanud, et erinevad kindlustusliigid võivadki katta kahju erinevas ulatuses. Ringkonnakohus nõustus maakohtu ja kostja seisukohaga, et kahju põhjustanud juhile ei ole liiklusõnnetuse toimumisel ettenähtav, kas kahjustunud sõiduki suhtes on sõlmitud mingisugused lepingud, mis mõjutavad kahju suurust. Seetõttu on sisuliselt õige maakohtu järeldus, et vabatahtlikus sõidukikindlustuses väljakujunenud praktika ei kandu automaatselt üle kohustuslikus vastutuskindlustuses kehtivatele põhimõtetele ja praktikale. Maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas 2. novembril 2022. a ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus, millega ringkonnakohus keeldus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Hageja palub saata asi ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja seisukohal, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ja on selgelt rikutud menetlusnormi ja on selgelt valesti hinnatud tõendeid ning need rikkumised mõjutasid oluliselt lahendit. Hageja hinnangul jagas maakohus tõendamiskoormise valesti. Rikkumiste tulemusena jõudis maakohus lahendini, mille kohaselt ei pea kindlustusandja hüvitama hagejale sõiduki kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise kulusid. Kohtud eksisid, leides, et sõiduki detailide parandamine (alumiiniumi keevitamine, detailide liimimine) on sama sõiduki selliselt remontimisega, kus asendatakse kahjustatud detailid kasutatud või uute samaväärsete detailidega. Kohtud jätsid tähelepanuta asjaolu, et enne kindlustusjuhtumit ei olnud hageja sõidukil mitte keevitatud ja liimitud detailid, vaid loomulikult kulunud, kuid terved detailid. Kasutatud, aga terved detailid on katkiläinud ning seejärel kokku keevitatud või liimitud 6

§ 132

lg 3 tõlgendamise kohta selgitatud, et kahjustatud asja omanik ei pea valima kõige odavamat taastamise võimalust, kui see oleks selgelt madalama kvaliteediga või kui kahjustatud asjal on veel garantiiaeg ja parandamine on garantiitingimuste kohaselt lubatud ainult kindlas kohas. Vastupidi maakohtu seisukohale leiab hageja, et ta ei pidanud tõendama, et Entar Auto OÜ-s tehtavad tööd vastavad Porsche tootjatehase nõuetele, kuna Entar Auto OÜ pakkumise puhul oli tegemist detailide asendamise, mitte aga parandamisega. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta ka selle, et maakohus oli jätnud käsitlemata hageja viited internetis avaldatu kohta, mille kohaselt liigituvad passiivse turvalisuse alla ka esistange ja esitiib. Aktiivse turvalisuse alla liigituvad muuhulgas esituled. Maakohus tugines põhjendamatult Assor Automobiil OÜ selgitustele, mille kohaselt ei ole remontida plaanitud detailid sõiduki turvaelemendid. Hageja arvates rikkus maakohus sellega menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8), kuna jättis arvestamata hageja esitatud tõendiga. Maakohus ei põhjendanud ka seda, miks ta leiab, et turvalisusega seotud detailide remontimisel ei saa kannatada sõiduki turvalisus. Hageja märgib, et ka õiguskirjanduses ei räägita kahjustatud detailide parandamisest, vaid asendamisest, mistõttu on seadusandja mõte olnud pigem tagada kahjustatud detailide asendamine uutega. See on ka loogiline, sest vastasel korral tekib küsimus, kas parandatud detail vastab kehtivatele nõuetele näiteks turvalisuse aspektist. 7. Kostja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohus keeldus põhjendatult hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel rahuldada, ringkonnakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata samale ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 9. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata TsMS § 637 lg 21 alusel lihtmenetluse asjana, leides, et maakohus ei ole selgelt valesti kohaldanud materiaal- või 7

§ 1057

alusel.

§ 1057kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. LKindl

S § 26 lg 2 kohaselt on sõiduki kahjustamise korral kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti tegev remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi tegija koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kahjustatud isiku nõudmisel väljastab kindlustusandja taastusremondi tegijale garantiikirja taastusremondi maksumuse tasumise kohta kahjustatud isiku eest garantiikirjas sätestatud ulatuses ja tingimustel. LKindlS § 26 lg 1 järgi kohaldatakse asja kahjustamise või hävimise korral

§ 132lg-tes 1–3 sätestatut LKindl

S §-st 26 tulenevate erisustega.

§ 132

lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 11. Hageja leiab, et maakohus jagas valesti asjaolude tõendamise koormise, leides oma otsuses, et hageja ei ole tõendanud, et Assor Automobiil OÜ kalkulatsioon ei ole sobiv nende töömeetodite või varuosade tõttu, mida Assor Automobiil OÜ soovinuks sõiduki remontimisel kasutada. Kolleegium on

§ 132

lg 3 esimese lause kohaldamise kohta varem selgitanud, et asja kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva üldise tõendamiskoormise järgi kahjustatud isikul ning kahjuhüvitist maksma kohustatud isik peab esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (vt RKTKo 03.04.2013 3-2-1-19-13, p 13). Praeguses asjas on kostja liikluskindlustusandjana vaielnud vastu hageja kui kahjustatud isiku esitatud kalkulatsioonile ja esitanud enda kalkulatsiooni, mille kohaselt on sõiduki kordategemiseks vajalikud kulutused väiksemad, kui hageja esitatud kalkulatsioonis. 8

§ 127lg 1), s.o kindlustusjuhtumieelsesse olukorda (LKindl

S § 26 lg 2 kolmas lause). Selline tõendamiskoormis tuleneb muuhulgas LKindlS § 26 lg 2 esimesest lausest, mille kohaselt on kahjustatud isikul sõiduki kahjustamise korral õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti tegev remondiettevõtja. Kuigi kahjustatud isik ei tohi kuritarvitada enda LKindlS § 26 lg 2 esimesest lausest tulenevat õigust valida talle sobiv remondiettevõtja ja kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks, saab eeldada, et kahjustatud isik on valinud sellise remondiettevõtja, mille tehtavad remonttööd tagavad temale kuuluva sõiduki väärtuse taastamise võimalikult suurimas ulatuses. 13. Kolleegium märgib, et kuivõrd

§ 132

lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis muuhulgas võimaliku väärtuse vähenemise, sai hageja tugineda sellele, et sõiduki remondikulude puhul tuleb arvestada töödega, mis aitavad võimalikult suures ulatuses taastada sõiduauto kahjustada saamise eelset väärtust.

1. Arvestades eeltoodut, peab kostja tõendama, et Assor Automobiil OÜ kalkulatsioonist tulenevate remonttöödega sai sõiduauto kahjustada saamise eelset väärust taastada vähemalt samavõrra kui hageja esile toodud remonttöödega. Praegusel juhul tuleb kostjal mh tõendada, et sõiduauto purunenud detailide parandamine on sõiduauto kahjustada saamise eelse väärtuse taastamise jaoks vähemalt samaväärne nende asendamisega.
2. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asja lahendamisel valesti jaganud tõendamiskoormise, pannes hagejale kui kahjustatud isikule kohustuse tõendada, et kostja esitatud Assor Automobiil OÜ kalkulatsioon ei ole sobiv sõiduki parandamiseks vajalike kulude kindlakstegemiseks. Selline materiaalõiguse vale kohaldamine võis oluliselt mõjutada maakohtu otsust. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta

§ 139

lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise (vt RKTKo 13.12.2011 3-2-1-124-11, p 16). 17. Kolleegium selgitab, et kahjustatud isik ei pea

§ 132

lg 3 esimese lause alusel nõuet esitades siiski alati võtma aluseks kõige odavama remondivõimaluse, sest kahju hüvitamise eesmärgist (

§ 127

lg 1 ja § 132 lg 3 esimene lause) lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise (vt eespool p 13). Eeltoodu kehtib ka LKindlS § 26 kohaldamisel.

§ 127lg 1 ja § 132 lg 3 esimese lause ning LKindl

S § 26 lg 2 kolmanda lause mõttest tulenevalt peab sõiduki parandamise kulu tagama sellise remondi, mis säilitab ka sõidukil oleva tootja garantii. 18. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 9