3-22-266/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2023; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-266 Haldusasi X kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.11.2021 otsuse nr 12.1-13/0272-2 tühistamise- ning ravimite väljastamise küsimuse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk (senine volikiri kehtis kuni 31.12.2022); RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 22.11.2021 otsus nr 12.1-13/0272-2; 2. Kohustada vastustajat kaebajale saadetud ravimite väljastamise küsimust uuesti läbi vaatama; 3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt menetluskuluna kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõiv summas 20 eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 27.04.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet koostas 22.11.2021 kauba riigi omandisse ülemineku ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 12.1-13/0272-2, millega jäeti X poolt 04.05.2021 esitatud taotlus kauba kättesaamise kohta rahuldamata ja otsustati kanda X nimele postisaadetisega nr EM243230911IN saabunud ravim („Velasof Sofosbuvir 400 mg & Velpatasvir 100 mg“ – 3 karpi, kokku 84 tabletti) riigi omandisse. 2. X esitas 02.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 22.11.2021 otsuse nr 12.113/0272-2 tühistamise ning uue otsustuse vastuvõtmise kohustamise nõudes. Kaebusest nähtuvalt esitati Maksu- ja Tolliameti 22.11.2021 otsuse nr 12.1-13/0272-2 peale ka vastav vaie, mis jäeti Maksu- ja Tolliameti 05.01.2022 vaideotsusega nr 6-1/5072-2 rahuldamata. 3. Tallinna Halduskohus võttis 07.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas oma seisukohad kaebusele 04.03.2022. 4. Tallinna Halduskohus määras 01.02.2023 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg. 5. X esitas 28.02.2023 vastustaja vastuse osas täiendava seisukoha. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 6. Kaebaja selgituste kohaselt palus kaebaja tuttav enda pikaaegsel sõbral saata postiteenuse vahendusel kaebajale lubatud koguses ravimeid. Saabunud ravimeid sisaldanud saadetise osas asus Maksu- ja Tolliamet seisukohale, et saadetis ei ole saadetud füüsilise isiku poolt vaid on saadetud ettevõtte poolt ning ei väljastanud kaebajale saadetist. Kaebaja on seisukohal, et ravimid on talle saatnud füüsiline isik, saatmine on toimunud seadustega kooskõlas ning saabunud ravimid tuleks talle väljastada. Saadetises sisalduvate ravimitega saab kaebaja alustada pidevalt süveneva terviseprobleemi (C-viirushepatiit) ravi ning tegemist on kallihinnaliste ravimitega. 7. Täiendavas 28.02.2023 seisukohas selgitab kaebaja, et saatmine sai alguse, kuna kaebaja tuttaval on omakorda tuttav Indias, kellel on ligipääs kaebajale vajalikele ravimitele ning kaebaja palus need endale edastada olles nõus seonduvad kulud hüvitama. Maksu- ja Tolliameti poolt kaebusele vastuseks esitatud tõenditest on nähtuv, et kaebaja tuttav (G.) ja saadetise saatja (P.) ning tema perekond on aastaid juba isiklikud sõbrad ning saadetise saatmiseks pöördus G. saadetise saatja (P.) poole. Selle pinnal nähtub ja võib eeldada, et saatmist paluti eraisikul. Saatja on selgitanud kirjavahetuses, et Indias on tavapärane äri ja elukoha paiknemine samal kinnistul. Kaebaja nõustub saatja väitega ning tõdeb, et ka Eestis on tavapärane, et eraisikute elukoha aadressidele on registreeritud ettevõtted, milles samad eraisikud on ka töötajatena või juhtorganite liikmetena tegevad, mis aga ei tähenda, et iga sellelt aadressilt väljuv kiri või saadetis, peaks seetõttu olema saadetud tingimata ettevõtte poolt. Kaebaja tasus ravimite saatmisega seonduvate kulude eest otse enda isiklikule tuttavale (G.). Vastustaja väljastatud 22.11.2021 otsus nr 12.113/0272-2 ei ole kooskõlas tegeliku olukorraga ning takistab kaebajal ravi alustamisega ning kaebaja nõuab jätkuvalt Maksu- ja Tolliameti 22.11.2021 otsuse nr 12.1-13/0272-2 täielikku tühistamist ning Maksu- ja Tolliameti kohustamist asjas uue otsuse tegemiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT 8. Vastustaja on seisukohal, et 22.11.2021 otsus nr 12.1-13/0272-2 on õiguspärane. Maksu- ja Tolliamet vaatas riikliku järelevalve teostamise raames läbi Eesti Post AS valduses olnud postisaadetise nr EM243230911IN, mis saabus Indiast Eestisse X nimele ning mille käigus tuvastati kauba (ravim „Velasof Sofosbuvir 400 mg & Velpatasvir 100 mg“ – 3 karpi, kokku 84 tabletti) toimetamisega seotud asjaolud. Saadetisel on märgitud saajana X, aadress xxxxxxxxx ja saatjana P., xxxxxxxxxx. 2 9. RavS § 33 lg 21 kohaselt on kaugmüügi korras tellitud ravimite kättetoimetamine lubatud ainult käesoleva seaduse § 31 lg-s 52 nimetatud õigusega apteegist ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tegevuskohta omavast vastava õigusega apteegist, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 lg-s 2 teises lauses sätestatud juhtudel. Ravimiameti hinnangul kuulub toode Velasof Sofosbuvir 400 mg & Velpatasvir 100 mg ravimite hulka. Ravimiamet märgib, kui saatja ei ole eraisik, siis kehtib ravimiseaduse § 33 lõige 21, mille kohaselt on kaugmüügi korras tellitud ravimite kättetoimetamine lubatud ainult Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsis tegevuskohta omavast vastava kaugmüügi õigusega apteegist, v.a anaboolsete steroidide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, täisvere ja verekomponentide, meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud rakkude ja kudede ning uudsete ravimite saatmine. 10. Vastustaja arvates ei ole tegemist eraisiku poolt edastatud ravimitega, vaid saatjaks on ettevõte, mis on asutatud 2014. aastal ning kus töötab Mr P. Saadetisel oli märgitud saatjaks ettevõtte Bull Pharmachem postiaadress ning nimetatud ettevõte müüb interneti vahendusel otsuses märgitud ravimit. Menetluse käigus on selgunud, et X ja Mr P. said kirja teel tuttavaks alles siis, kui MTA soovis kinnituskirja kauba toimetamise kohta. Seega kauba väljastamise hetkel ei olnud X ja Mr P omavahel tuttavad. Samuti selgus, et kauba väljastamise hetkeks ei olnud X tasunud kauba eest Mr P ega ettevõttele Bull Pharmachem. Kaebaja on kandnud üle 30.03.2021 G arvelduskontole 730 eurot, kes käesoleval juhul on olnud väidetavalt vahendaja rollis. Pangaülekande selgitusest ei selgu selle täpsemat sisu ega eesmärki. Saadetisel oli märgitud ettevõtte Bull Pharmachem postiaadress ning nimetatud ettevõte müüb interneti vahendusel vaidlusalust ravimit ja ravimi saatjaks oli P, kes ettevõttes töötab. 11. Bull Pharmachemi interneti saidilt ei nähtu saadetud ravimi hindu ilma sellekohase sooviavalduse tegemist. Küll aga on sarnase ravimi hinnad nähtavad Indiamart.com interneti lehel, kust selgub, et 28 tabletti Velasof - Velpatasvir 100 Mg & Sofosbuvir 400 Mg maksab 17,500 India ruupiat. Vastustaja tõdeb, et kaebajale saadetud ravimite hind võib eeltoodud ravimi hinnast kuigivõrd erineda, kuid ometi annab see aimu ravimi tegelikust hinnaklassist. Ravimite toimeainete kogused ja tablettide arv viidatud saidil ja kaebaja poolt tellitud ravimite puhul kattuvad. Vastustaja hinnangul ei ole üheselt selge, kas kaebaja poolt G tehtud rahaline ülekanne sisaldab tegelikult tasu ainult vaidlusaluse ravimi eest või sisaldab see tasu ka muude ravimite või teenuse osutamise eest. Küll aga viitab eeltoodu põhjendatud kahtlusele, kas G puhul on ikka tegemist heatahtliku abistajaga või pigem petisega, kes abivajajaid omakasu huvides ära kasutab. 12. Vastustaja hinnangul on käesoleval juhtumil tegemist varjatud kaugmüügiga, kus Indias tegutsev ettevõtte Bull Pharmachen on vahendajana tegutsenud G (kellele kaebaja kandis üle ravimite eest 730 eurot) tellimusel saatnud ravimid kaebajale. Asjaolu, et saadetise saatjaks oli märgitud ettevõtte Bull Pharmachen asemel ettevõtte asutaja ja kontaktisiku P nimi, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. KOHTU PÕHJENDUSED 13. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 22.11.2021 otsust nr 12.1-13/0272-2 ja taotletud selle tühistamist, samuti vastavate ravimite väljastamise küsimuse uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 määrusega menetlusse võetud. Vaidlustatud otsusega nr 12.1-13/0272-2 jäeti rahuldamata kaebaja 04.05.2021 taotlus kauba kättesaamise kohta. 14. Haldusasja materjalist nähtuvalt teostas Maksu- ja Tolliamet 04.05.2021 riikliku järelevalve raames kontrolli AS Eesti Post valduses olnud postisaadetise suhtes, mis oli lähetatud kaebajale Indiast, kusjuures saadetises oli ravim, mis võeti (esialgu) hoiule kavatsusega teha otsus kauba riigi omandisse ülemineku kohta, sest kaugmüügi korras väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda tellitud ravimite kättetoimetamisele 3 on seatud piirangud. Vaidlustatud haldusaktis viidatakse seonduvalt eelnimetatuga ravimiseaduse § 33 lõikele 21, mille kohaselt on kaugmüügi korras tellitud ravimite kättetoimetamine lubataud ainult sama seaduse § 31 lõikes 52 nimetatud õigusega apteegist ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Švetsis tegevuskohta omavast vastava õigusega apteegist, välja arvatud ravimiseaduse § 25 lõike 2 teises lauses sätestatud juhtudel. Selles, et väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda tellitud ravimite osas on üsna ranged piirangud, antud juhul vaidlust ei olegi. Küsimus on selles, et piirang ei ole absoluutne ning Ravimiameti loa alusel on võimalikud erandid. Ravimiseaduse § 17 lg 1 ja § 19 lg 5 alusel 18.02.2005 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 31 (edaspidi ka – sotsiaalministri määrus) paragrahvis 8 sisalduvad erandid isiklikuks tarbimiseks mõeldud ravimite suhtes. Nimetatud määruse § 8 lg 6 kohaselt võib ravimite saatmine välismaale või Eestisse toimuda (

1. ka)füüsilise isiku poolt füüsilisele isikule, kusjuures ravimite saatmisel võib ühes saadetises Ravimiameti loata olla kuni 5 sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud suurusega avamata jaemüügipakendit ning ravimid peavad olema tootja pakendis. 15. Vastustaja ongi erandi kohaldumise võimalikkust eeldanud, sest vastasel korral ei oleks olnud põhjust võimaldada kaebajal anda saadetises olnud kauba ja selle tellimise kohta selgitusi. Nähtuvalt haldusasja materjalist esitas kaebaja selgituse, mille kohaselt väljastas saadetise eraisik (füüsiline isik) ning seega peaks kõik olema Ravimiameti nõuetega kooskõlas. Vastustaja kaebaja selgitusega sellest, et ravimi saatis eraisik, ei nõustunud edastades kaebajale 01.06.2021 vastava e-kirja. 16. Vaidlustatud haldusakti lehekülgedelt 1-3 ilmneb kogu haldusmenetluse käik, mis on aset leidnud selgituste saamisele suunatud 04.05.2021 elektronposti teate edastamise järgselt kaebajale ja mis puudutab kirjavahetust, pangakontode ning krediitkaartide väljavõtete nõudmist, ravimite saatja kinnituskirja edastamist selle kohta, et tegemist ei olnud kaugmüügiga jne. Sisuliselt on see toimunud ajavahemikus 04.05.2021 kuni 18.10.2021 elektronkirja saamiseni kaebaja tuttavalt, kes oli tutvustanud kaebajat ravimi saatnud isikuga. Haldusakt koostati 22.11.2021. Samas võib asuda seiskohale, et kogu menetlus on olnud ajendatud lihtsalt sellest, et saadetise pakendi peale oli märgitud lisaks konkreetse isiku nimele veel ettevõtte postiaadress ja et see India ettevõte müüb ravimit ka interneti vahendusel. Seega võib pidada põhjendatuks esialgselt tekkida võivat küsimust, et kas tegemist oli siiski füüsilise isiku saadetisega või ettevõtte saadetisega, millele võis olla lisaks ettevõtte andmetele märgitud näiteks veel ka saadetise väljastamisega tegelenud töötaja nimi. Kaebaja vastas, et saadetise väljastas eraisik. Siinkohal tekib küsimus, et millel põhines vastustaja 01.06.2021 e-kirjas ja vaidlustatud haldusakti teise lehekülje esimeses lõigus esitatud seisukoht, et tegemist ei olnud eraisiku poolt edastatud ravimitega vaid saadetise saatjaks oli ettevõte, mis asutati aastal 2014 ja et saadetise edastanud isik töötab seal. Ettevõttes töötamine ei peaks välistama ravimi edastamist füüsilise isikuna. Vastustaja eelnevalt nimetatud seisukoht sellest, et tegemist ei olnud eraisiku poolt väljastatud ravimitega, on vastuolus ka haldusmenetluse edasise arenguga, sest vastasel korral ei oleks olnud vaja küsida pangakontode ja krediitkaartide väljavõtteid ning kauba kättesaamise taotluse oleks võinud lihtsa, kiire ja ebameeldivusi vältiva haldusmenetluse (HMS § 5 lg 2) läbiviimise põhimõttel koheselt rahuldamata jätta. Seega ei pidanud vastustaja tegelikult võimatuks, et kauba saatja oli siiski füüsiline isik. See nähtub veel ka tutvust vahendanud isikule saadetud 13.10.2021 ekirja küsimusest selle kohta, et miks saatja aadressina oli märgitud ettevõtte nimi kui saatja oli eraisik. Olenemata sellest, et vastustaja seda võimatuks ei pidanud, jäeti arvestamata kaebaja esitatud kinnituskiri selle kohta, et ravimite edastamise puhul ei olnud siiski tegemist kaugmüügiga ehk et need saatis eraisik. 17. Sotsiaalministri määruse nr 31 kaheksanda paragrahvi kuuenda lõike kohaselt võib ravimite saatmine välismaale või Eestisse toimuda (
2. ka)füüsilise isiku poolt füüsilisele isikule, kusjuures ravimite saatmisel võib ühes saadetises Ravimiameti loata olla kuni 5 sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud suurusega avamata jaemüügipakendit ning ravimid peavad olema tootja pakendis. Haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebajale edastatud saadetis ei oleks nendele tingimustele vastanud. Sellele ei ole osundatud. Kaebaja on esitanud ka kinnituskirja saadetise saatjalt, millest saab järeldada, et ravimi saatis nimelt füüsiline isik. Vastustaja ei ole seda ümber lükanud. Vastustajal on võimalik see ise India vastavalt ettevõttelt üle küsida kui ta 4 kaebaja esitatud kinnituskirja ei soovi arvestada. Vastustaja seisukoht näib olevat kokkuvõttes selline, et kaebajale tuttava G kaudu võis India farmaatsiafirma, olenemata saatmisega seonduvast asjaajamisest ja kuludest, pidada siiski kasumlikuks müüa vahendaja kaudu 3 karpi ravimeid ühele teatavale üksikisikule välismaal, kuid taoline seisukoht või võimalik arvamus oleks meelevaldne. Vastupidi, läbiviidud haldusmenetluse asjaolud viitavadki üsna selgelt, et ravimi võis saata vastutuleku korras nimelt füüsiline isik ning sellel, kus ta töötab, kas ta saatis ravimi tasuta või mitte, sisulist tähendust ei ole. Pangakontode väljavõtetest, mida vastustaja kaebajalt küsis, ei ole nähtunud, et ravimi eest oleks makstud farmaatsiaettevõttele, mille nimetus oli pakendil ja mille puhul oleks olnud võimalik järeldada, et ilmselt edastas ravimi siiski ettevõte, mitte füüsiline isik. Selles mõttes ei saa pangakontode väljavõtete nõudmist asjassepuutumatuks pidada. Vastustaja on pidanud vajalikuks esitada e-kirja teel hulgaliselt küsimusi veel ka kaebaja tuttavale G, kelle kontaktandmed kaebaja vastustajale viimase nõudmisel oli edastanud, kuid ka nendest vastustest ei järeldu, et G oleks vahendanud mingisuguse summa maksmist India farmaatsiaettevõttele. Seega ei selgu, millel põhineb vastustaja konstateering, et tegemist võis olla varjatud kaugmüügiga. Küsimusepüstitusi seonduvalt sellega kui kaua keegi kedagi tunneb, kuidas tutvuti, milline ametikoht oli isikul firmas või kui palju ravim maksis või mida tuttavale tehtud rahaülekanne täpselt sisaldas, sotsiaalministri määruse § 8 lg 6 tingimuste täidetavuse hindamise kontekstis tegelikult päris põhjendatuks pidada ei saakski, kuid see ei tähenda seda, et haldusakti nimelt seetõttu tühistama peaks. Haldusasja materjalist ei järeldu ka seda, et kaebaja telliks pidevalt erinevaid ravimeid või oleks osaline mingisuguses rahvusvahelises ravimitega kauplemise võrgustikus, samuti ei ole ühtegi viidet selle kohta, et vastav ravim ei võiks kaebaja enda jaoks vajalik olla. Seega ei ilmne haldusasja materjali pinnalt selliseid sisulisi aspekte, mis õigustaksid kauba väljastamata jätmist. Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 määruses, millega kaebus menetlusse võeti, oli märgitud, et käesoleva vaidluse juures tekib küsimus, et kas ravimite väljastamata jätmise peamine põhjus väljendus selles, et saadetisel oli füüsilise isiku asemel ravimiettevõtte postiaadress või oli kauba kättesaamise taotluse rahuldamata jätmisel veel muid sisulisi põhjuseid. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses ei ole sellele vastatud. 18. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada, sest vaidlustatud haldusakt ei ole haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud nõuetega täiel määral kooskõlas. Haldusakt on vastuoluline ning selles sisalduvad olulised kaalutlusvead. Haldusakti õigusvastaseks osutumise tõttu on vaja rahuldada ka kohustamisnõue kaebajale saadetud ravimite väljastamise küsimuse uuesti läbivaatamise suhtes. 19. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud menetluskulu vastustajalt välja mõista. Kaebaja on tasunud 20 euro suuruse riigilõivu. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 20 euro suurune summa. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 5