Obsah (6)

§ 472§ 444§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-137644 Ts

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused AS STV esitas 03.10.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. R.’i vastu 150,52 euro saamiseks. Kohus tegi 04.10.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 25.11.
4. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus on 25.11.
5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel xxxx – „tagastatud“, „muu põhjus“ ning xxxx – „Puudub vastus“. Harju Maakohus on AS STV hagiavalduse ning Harju Maakohtu 13.02.
6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 16.03.
7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressidel xxxx, xxxx ja xxxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressil xxxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja dokumente vastu võtnud, e-postiga aadressil xxxx edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning aadressidel xxxx ja xxxx dokumentide edastamisel tulid kohtule teavitused „The email account that you tried to reach does not exist“ ja „Recipient address rejected: Access denied“. Tähtsaadetisena edastatud dokumentide väljastusteade on tagastatud kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“. Rahvastikuregistris on kostja elukoha aadressiks märgitud alates 28.06.
8. a Ukraina. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 25.11.
9. a määruse kohaselt kinnitas xxxx korteriomanik 25.10.2022, et võlgnik ei ela juba üle aasta sellel aadressil. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 03.11.2022, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed isiku asukoha ja kontaktandmete kohta. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 28.02.
10. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 06.04.
11. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. 2

§ 174

lg 1 järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot (4 tunni eest, tunnihinnaga 120 eurot), millest maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot (1 tk), täiendavate alusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise, dokumentide kohtule esitamise kulu 460 eurot (3 tundi 50 minutit).

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Tulenevalt

§-st 484² on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud alusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise, dokumentide kohtule esitamise osas kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku 100 eurot, so maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel 35 eurot. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 210 eurot, so riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3