1-16-8784/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8784 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus N.Z-ile Viru Maakohtu
3. oktoobri 2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu N.Z (isikukood XXX) ja süüdimõistetu N.Z-i kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk, määruskaebused RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.
6. Süüdimõistetu N.Z-i ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengki määruskaebused jätta rahuldamata.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister kaudu 113 (ükssada kolmteist) eurot 64 senti, sealhulgas käibemaks 18 (kaheksateist) eurot 94 senti, vandeadvokaadi abi Robert Sprengkile süüdimõistetu N.Z-ile määratud korras kaitse teostamise eest.
8. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu N.Z-i kanda. Süüdimõistetu N.Z tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Viru Maakohtu 11.10.2016 otsusega karistati N.Z KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistus 11.10.2016, s.o 1 päev, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.Z 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1, lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX . Katseaja algus 11.10.
10. Kohtuotsus jõustus 27.10.
12. 23.02.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb N.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
13. Viru Maakohtu 14.03.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus N.Z-ile Viru Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks ning pöörati karistuse ärakandmata osa 3 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 15.03.2017, st peale 13.03.2017 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud aresti ärakandmist. Lisaks vahistati 15.03.2017 N.Z käesolevas kriminaalasjas kuni kohtumääruse jõustumiseni. 3.
14. Maakohus leidis, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. 3.
15. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. N.Z ei taotlenud eelnevalt elukoha vahetamiseks luba ning asus elama üürikorterisse. Rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja pani samas katseajal toime ka uue kuriteo, juhtides 04.12.2016 mootorsõidukit joobeseisundis. Peale selle on N.Z katseajal kolmel korral karistatud väärteokorras NPALS § 15¹ lg 1 järgi, trahvid on tasumata. Peale selle oli N.Z kohustatud osalema sotsiaalprogrammis, kuid kuna ta puudus 2-l korral sotsiaalprogrammist, siis arvati ta sealt välja. Oma tegevusega on N.Z rikkunud ühte käitumiskontrolli nõuet ning mõlemat talle pandud kohustust. Samuti pani ta katseajal toime uue kuriteo. Maakohus leiab, et kriminaalhooldus N.Z-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Määruskaebused
16. Viru Maakohtu 14.03.2017 määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, karistus täitmisele pööramata jätmist ning vahistamise tühistamist. 4.
17. Kontrollnõude rikkumist elukoha vahetamise osas põhjendab kaitsja asjaoluga, et süüdimõistetu on ekslikult andnud kohtule vale aadressi ning süüdimõistetu ei ole kunagi vanaema juures elanud. Kuna kohtuotsuses märgitud aadress ei olnud juba kohtuotsuse tegemise ajal süüdimõistetu elukohaks, siis ta ei ole kontrollnõuet rikkunud tahtlikult. Kohus ei ole arvestanud süüdimõistetu põhjendusi. 4.
18. N.Z on ennast süüdi tunnistanud alkoholi mittetarvitamise nõuete rikkumises, kuid süüteos KarS § 424 järgi süüditunnistamine kuulub läbivaatamisele teises kriminaalasjas. Kaitsja väidab, et etteheidetud toimepandud rikkumiste osas süüdimõistetu võis ekslikult süü omaks võtta. Ütlustega 08.03.2017 joobe osas tuleb nõustuda. See joove oli aga väike ja selle eest karistuse täitmisel pööramine ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. 2 Maakohus ei ole arvestanud sotsiaalprogrammis mitteosalemise kohta antud selgitusi. Samuti ei saa N.Z-ile ette heita uue kuriteo toimepanemist enne, kui isiku kohta puudub süüdimõistev kohtuotsus.
19. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu, kes palub oma kaebuse läbi vaadata ja tuvastada, et ühe punkti rikkumine ei vääri karistuse täitmisele pööramist. Maakohus ei ole tuvastanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu. N.Z palub endale vastu tulla, kuna ta soovib narkootikumidest ja alkoholist vabaneda. Lisaks leiab süüdimõistetu, et teda võiks määrata rehabilitatsioonikeskusesse või ta on nõus ka jalavõruga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea neid vajalikuks üle korrata. Määruskaebused jäävad edutuks.
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et N.Z-i karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja pandud kohustusi ning määruskaebustes on välja toodud üksnes süüdimõistetu osas ennastõigustavaid väiteid. Väited ekslikult vale elukoha andmise kohta ei ole eluliselt usutavad, seega on tegemist teadlikult elukoha vahetamisega ilma kriminaalhooldusametnikult luba saamata. Süüdimõistetu oli teadlik talle määratud kohustustest ning mis kaasneb kohustuste täitmata jätmisega, olles allkirjastanud kriminaalhooldusaluse õiguste ning kohustuse deklaratsiooni 14.11.
22. Küll tuleb nõustuda kaitsjaga, et isiku süüd ei saa tõsikindlalt järeldada enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Küll on olemas aga 08.03.2017 N.Z-i poolne alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ning elukoha vahetamine ilma loata, milliste rikkumiste puhul kogumis ei ole võimalik rääkida käesoleval hetkel karistuse täitmisele pööramata jätmisest. Kriminaalhooldus ja selle ajaks määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt, mitte leida iga rikkumise jaoks ennastõigustavaid asjaolusid. Kui süüdimõistetu oligi sotsiaalprogrammi läbimise ajal haige, siis oleks tulnud tal sellest pädevaid isikuid teavitada. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, ei ole põhjendatud käesoleval juhul ei täiendavate lisakohustuste määramine ega katseaja pikendamine, sest kohtul puudub veendumus, et need mõjutaksid N.Z nõudeid ja kohustusi järgima.
23. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu N.Z-iga kohtumise eest 1 pooltunni ulatuses 20 eurot, määruskaebuse koostamise eest 4 pooltunni ulatuses 80 eurot ning tasu ka sõidukulude eest Narva-Jõhvi-Narva 98 km, summas 14,70 eurot. Kokku tasu 137,64 eurot, sh käibemaks 22,94 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud üksnes osaliselt ning kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Tasu taotlus on põhjendatud süüdimõistetuga kohtumise ja sõidukulude osas. Arvestades määruskaebuse mahtu, millest märkimisväärse osa moodustab maakohtu määruse põhjendused, on põhjendatud kaitsjatasutaotlus rahuldada 3 pooltunni ulatuses, s.o summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Kokku kuulub tasutaotlus rahuldamisele summas 113,64 eurot, sh käibemaks 18,94 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb N.Z hüvitada R. Sprengki kaitsjatasu 113,64 eurot.
24. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
25. märtsi 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 3 Mati Kartau