Kriminaalasi nr 1-19-4099 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 22. mai 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn 1 Kriminaalasi G.H süüdistuses

§ 423

sätteid kohaldades järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse Süüdistatav G.H, IK XXX; sünniaeg:

1. märts
2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX ; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada G.H

§ 423vangistust. 1 järgi ja karistuseks mõista kuus

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.–22. mai 2019. a, s.o kaks

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust G.H-le Tartu Maakohtu 24. juuli 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5566 mõistetud karistuse, s.o kolme

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendada G.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kuuskümmend kaheksa

§ 69lg 3 alusel ära teha ühe

§ 75lg 1 sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata G.H Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vangla KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada viis

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt,

1. mail
2. a kella 19.34 paiku Tartu maakonnas Elva vallas Ulila alevikus Suveaia tee 4 juures mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. G.H rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisaks oli G.H juhtimise hetkel alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,58 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus G.H liiklusseaduse § 69 lg 3 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla 0,10 mg või rohkem alkoholi. Sellega pani G.H toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma juhtumisõiguseta, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale G.H-le karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.–

1. mai
2. a, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust G.H-le Tartu Maakohtu 24.

juuli 2018. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendada mõistetav vangistus 268 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.H kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 30 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates ning kohustada G.H tasuma igakuiselt 36,25 eurot. G.H ei XXX, tema sissetulekud tulevad XXX (kuus XXX eurot), tal on maksta kohtutäituri juures võlad ning seetõttu ei ole tal majanduslikult võimalik kriminaalmenetluse kulusid ühe kuu jooksul ära tasuda. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.H tuleb süüdi tunnistada

§ 423 kokkuleppele.

1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisel kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.H menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum