← Eesti

1-20-3285/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. mai 2023 Kohtuasja number 1-20-3285 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Eero Vidriku (isikukood 50006202749) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  2. märtsi 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Eero Vidriku kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Kersti Kohal Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. märtsi 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le määruskaebemenetluses Eero Vidrikule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 136,80 eurot, sealhulgas käibemaks 22,80 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eero Vidrikult Eesti Vabariigi kasuks välja 136,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Tartu Maakohtu
  8. juuli 2020 otsusega tunnistati Eero Vidrik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 ja § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda vangistust 10 kuu ja 20 päevani ning KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka E. Vidriku eelvangistuses viibitud aeg, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda vangistust E. Vidrikule Tartu Maakohtu
  9. juuni 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
  10. juulist 2020 ning karistusaeg lõppeb
  11. mail
  13. Tartu Vangla esitas
  14. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule materjalid E. Vidriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  15. Tartu Vangla ega prokuratuur E. Vidriku vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  16. Tartu Maakohus jättis
  17. märtsi 2023 määrusega E. Vidriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  18. Formaalsed eeldused E. Vidriku vabastamiseks on täidetud.
  19. On positiivne, et E. Vidrikul on vabaduses olemas kindel elukoht, vangistuse ajal on ta omandanud puidupingi operaatori ja plaatija eriala, on osalenud vangla majandustöödel, sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, sotsiaalprogrammide jätkutegevustes ning karjäärivaliku vestlustel. Samuti on positiivne, et E. Vidrik kahetseb toimepandud kuritegusid.
  20. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et E. Vidrikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning hoolimata sellest, et 2019.–
  21. aastani toimus tema suhtes erinevates kohtuastmetes kohtumenetlus talle esitatud süüdistuses esimese astme kuriteo toimepanemises KarS § 133 lg 2 p 7 järgi (inimkaubandus), jätkas E. Vidrik samal ajal aktiivselt uute kuritegude toimepanemist (mootorsõiduki juhtimine ja kehaline väärkohtlemine). See annab tunnistust, et E. Vidrikul on kalduvus agressiivsele ja impulsiivsele käitumisele ning ta ei mõtle oma käitumise tagajärgedele. Kuna E. Vidriku kuritegelik aktiivsus oli vahetult enne tema lõplikku süüdimõistmist äärmiselt kõrge ning ta pani toime eriliigilisi, nii esimese kui teise astme kuritegusid, ei saa ärakantud karistust pidada veel piisavaks. Tõsi, E. Vidrik kahetseb kuritegude toimepanemist. See annab lootust, et ta on asunud paranemise teele. Samas ei saa tähelepanuta jätta tema kuritegude asjaolusid. Nimelt pani E. Vidrik toime vägivaldse vabaduse võtmise grupis, sundides kannatanu tegelema prostitutsiooniga. Kannatanut hoiti niisuguses olukorras, st liikumisvabaduseta orjana mitmeid kuid. Lisaks pani E. Vidrik lühikese ajavahemiku vältel toime liikluskuritegusid (juhtis korduvalt purjuspäi ja juhtimisõiguseta mootorsõidukit) ja kehalisi väärkohtlemisi. Kuritegusid soodustas alkoholi kuritarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Pikaaegne alkoholitarvitamine on jätkuvalt riskiteguriks. Viru Vangla meditsiiniosakond on diagnoosinud E. Vidrikul alkoholisõltuvuse. Samuti on E. Vidrikul tihedad kokkupuuted narkootiliste ainetega: ta hakkas narkootikume tarvitama 16-aastaselt (amfetamiini, ecstasy, kanepit, metamfetamiini, kokaiini, GHB-d) ning
  22. klassis õppimise ajal oli ta juba narkosõltlane. E. Vidrikul on distsiplinaarkaristus (noomitus) võõra kõnekaardi kasutamise eest.
  23. Eeltoodust tulenevalt ei pruugi E. Vidrik olla võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning järgima nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi. Seetõttu ei saa teda ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
  24. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E. Vidriku kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman, paludes maakohtu määrus tühistada ja E. Vidrik ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kohus lähtus otsustuse tegemisel peamiselt E. Vidriku varasemast elukäigust ja keskendus enam negatiivsele prognoosile. Vangla iseloomustuses on 2

(4)märgitud, et E. Vidriku suhtes puudub risk ja ohtlikkus eluaseme, hariduse, töö ning majandusliku toimetuleku osas. E. Vidrikul on ennetähtaegse vabastamise korral olemas kindel elukoht, töö ja majanduslik toimetulek, mis tagavad tema õiguskuuleka käitumise. Põhjendamatult nägi maakohus riskikohana E. Vidriku pikaaegset alkoholitarvitamist ega võtnud arvesse, et kinnipeetav on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, sh „Eluviisitreeningu“. Vangistuses on E. Vidrik esimest korda ja alles nüüd sai ta sotsiaalprogrammides omandada õiguskuulekat käitumist tagavad teadmised, mis tal varasemalt puudusid. Ta on motiveeritud jätkama kainet ja tervislikku elustiili. Vabanedes läheks E. Vidrik MTÜ Samaaria Misjoni tugiteenusele. Pärnu turvakodu võimaldab talle majutust, töökogemust ja rehabilitatsiooniprogrammides osalemist. Selle asutuse poolt pakutakse ka psühholoogilist tuge ning E. Vidrik saab osaleda täiendavas alkoholisõltuvusest vabanemise programmis. Seega on tal vabanedes olemas esmased toimetulekutingimused. Ennetähtaegne vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine on tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus E. Vidrikut vabastamata jättes kaalutlusviga.
  3. E. Vidriku suhtes esineb tõesti mitmeid positiivsed asjaolusid: kindel elukoht, võimalus osaleda rehabilitatsiooniprogrammis, vangistuses töötamine ja eriala omandamine ning sotsiaalprogrammides ja kuriteoriske maandavates vestlustes osalemine. Määruskaebuses viitab kaitsja sellele, et E. Vidrikul on vabaduses olemas ka töökoht. Kohtule esitatud materjalidest ega E. Vidriku poolt maakohtu istungil avaldatust seda aga ei nähtu. Niisiis ei saa töökoha olemasoluga arvestada. Positiivne on seegi, et E. Vidrik kahetseb oma varasemat käitumist ja soovib vähemalt enda väitel oma elu muuta. Siiski ei saa jätta arvestamata, et E. Vidrikul on kaks kriminaalkaristust ning muu hulgas on teda karistatud raske esimese astme kuriteo eest. Nimelt pani E. Vidrik koos venna, õe ja viimase elukaaslasega toime inimkaubanduse. Nad allutasid ühe noore neiu pideva füüsilise ja vaimse vägivallaga enda tahtele ning sundisid teda täitma vastumeelseid kohustusi, sh tegelema prostitutsiooniga. Kannatanul puudus ligikaudu kolme kuu vältel õigus otsustada oma keha puutumatuse, liikumis-, suhtlemis-, varalise ja seksuaalse vabaduse üle ehk sisuliselt oli ta ori. E. Vidriku roll seisnes kannatanu peaaegu igapäevases peksmises. Samuti osales ta kannatanu alandamises ja tema liikumis- ning suhtlemisvabaduse piiramises. Selline kuritegu ei ole juhuslik ning näitab E. Vidriku hoolimatut suhtumist teiste inimeste õigustesse, samuti tema võimalikku kalduvust vägivallale. Kui maakohus E. Vidriku
  4. aasta juunis selle kuriteo toimepanemises süüdi tunnistas ja mõistis talle karistuseks vangistuse, ei mõjutanud see E. Vidrikut oma käitumist muutma –
  5. aasta novembris pani ta toime uue vägivallakuriteo. See kinnitab, et vägivaldne käitumine ongi E. Vidrikule omane. Seetõttu on põhjust karta E. Vidrikult vägivallaga seonduvate kuritegude toimepanemist ka edaspidi. Et sellised kuriteod võivad olla potentsiaalselt raskete tagajärgedega, siis tähendab see, et E. Vidriku uue kuriteo toimepanemise tõenäosus peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema väga väike. Paraku sellist kindlust ringkonnakohtul ei ole.
  6. Vangistuses on E. Vidrik küll analüüsinud oma kuritegusid ja tegelenud oma kuriteoriskide maandamisega, kuid see ei pruugi olla piisav. Nimelt on E. Vidrik ise viidanud sellele, et tema kuritegelikku käitumist on soodustanud teiste isikute mõju ja alkoholi tarvitamine. Alkoholijoobes on ta pannud lisaks vägivallaga seonduvatele kuritegudele toime ka liikluskuriteod. Niisiis tuleb alkoholi tarvitamist pidada tema puhul oluliseks riskiteguriks. Tõepoolest on ta selle probleemiga vanglas tegelenud ning soovib oma sõnul tegeleda ka vabaduses. Samas ei saa jätta tähelepanuta, 3
(4)et tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Sõltlase puhul on tagasilanguse risk suur. Ka teeb muret see, et
  1. aastal sõltuvuskäitumisega tegeleva sotsiaalprogrammi jätkutegevuste käigus ei mäletanud E. Vidrik suures mahus varem läbitud sotsiaalprogrammis käsitletut ning tõi eesmärgina välja üksnes alkoholi tarvitamise vähendamise (tarvitada kord kuus ja omada enesevalitsust tarvitatava koguse üle). See tekitab kahtluse, kas E. Vidrik on valmis alkoholist täielikult loobuma.
  2. Samuti ei saa välistada, et uusi kuritegusid võib soodustada teiste isikute negatiivne mõju. Näiteks on E. Vidrik ise seostanud inimkaubandust sellega, et ta oli oma õe mõju all ning üht kehalist väärkohtlemist oma venna seltskonnaga. Vangla iseloomustuse kohaselt on E. Vidrik jätkanud oma õe ja vennaga tihedalt suhtlemist.
  3. Kuigi käitumiskontroll võiks aidata mõningal määral E. Vidriku uue kuriteo riske maandada, ei saa olla kindel, et ta käitumiskontrolli nõudeid järgiks. Esiteks ei saa arvestamata jätta, et E. Vidrikut on vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Seega ei pruugi ta kontrollile alluda. Teiseks nähtub vangla iseloomustusest, et E. Vidrikule on varem määratud üldkasuliku töö tegemise kohustus, kuid ta rikkus seda kohustust ega võtnud seda enda sõnul tõsiselt ega uskunud, et töö tegemata jätmisel midagi juhtub. Samamoodi võib minna ka käitumiskontrolli nõuetega. Alkoholi puutuvalt võiks tulla kõne alla selle mõnuaine tarvitamise keelamine, kuid seda keeldu ei pruugi E. Vidrik alkoholisõltlasena järgida suuta.
  4. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  5. märtsi 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  6. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 30 minutit ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele 65 minutit. Selle eest soovib ta tasu kokku 136,80 eurot, sealhulgas käibemaks 22,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu E. Vidrikult riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.