1-21-3727/150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-3727 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus, millega Aap Vels (ik 39104185232) vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus.
7. Jätta Aap Vels tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
8. Prokuratuuri määruskaebus rahuldada.
9. Määrata Advokaadibüroole Sven Sillar Aap Velsile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 (sada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 eurot 60 senti.
10. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik
11. Viru Maakohtu
12. aprilli
13. a otsusega tunnistati Aap Vels süüdi karistusseadustiku (KarS) § 183 lg 2 p 2 ning § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 64 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti
14. veebruar 2021 ja karistuse kandmise aja lõpuks
15. august
18. veebruaril
19. esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aap Velsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla Aap Velsi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
20. Viru Maakohus leidis
21. märtsi
22. a määruses, et Aap Velsi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada koos elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 3.
23. Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. 3.
24. Aap Velsil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, käitumist vangistuses viibides ja vabastamisega kaasnevaid tagajärgi, on tema ennetähtaegne vabanemine õigustatud. Karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Aap Velsi käitumine vanglas näitab, et ta on asunud paranemise teele, väärtustab hariduse omandamist, töö tegemist ja soovib pühenduda perekonnale. Tema käitumine vanglas on olnud hea: tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on jätkanud hariduse omandamist. Üldiselt on vangla iseloomustus üdini positiivne. 3.
25. Ka tema vabanemisjärgsed elutingimused on suhteliselt head. Tal on olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Vabanemise järel asub ta elama ema juurde – aadressile XXX. Elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Vabanemisjärgseks töökohaks on A&O Holding OÜ. Aap Velsi abikaasa ootab last. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab Aap Velsile võimaluse tõestada enda asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Sellele aitab kaasa ka elektroonilisele valvele allutamine, mida kinnipeetav on ise kohtult täiendava garantiina palunud. Määruskaebus
26. Viru Maakohtu
27. märtsi
28. a määruse peale esitas määruskaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt, kes palub ringkonnakohtul maakohtu määrus tühistada ja jätta Aap Vels vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokuratuuri hinnangul ei ole maakohus võtnud arvesse mitut olulist asjaolu, mis omab tähtsust Aap Velsi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Määruskaebuses on lühidalt märgitud järgmist. 4.
29. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise risk võib realiseeruda, kui Aap Vels jätkab riskiva ja impulsiivse eluviisiga, kuritarvitab alkoholi ega õpi lahendama konflikte sobival viisil. Samuti siis, kui ta jätkab kriminaalse tutvusringkonnaga suhtlemist. 4.
30. Viru Vangla hinnangul viitavad Aap Velsi korduvad kuriteod tema riskivale ning hoolimatule elustiilile. Ta lahendab konflikte vägivallaga. Samuti esineb tema puhul alkoholi kuritarvitamise risk. Kuigi Aap Vels väidab, justkui ei tarvitanud ta peaaegu üldse alkoholi, pani ta kaks kehalise väärkohtlemise episoodi toime ühise alkoholitarvitamise käigus. 4.
31. Aap Vels vajab psühhiaatrilise haigestumise ravi ja jälgimist. Süüdimõistetu tunnistab, et keskkonnamuutused põhjustavad tema jaoks kohanemisraskusi. Ennetähtaegsel vabanemisel satub ta aga kontrollimatusse keskkonda, kus tal on võimalik jätkata riskivat elustiili ning panna toime uusi kuritegusid. 4.
32. Aap Velsi tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kuritegelike hoiakutega on ka tema isa U.V. , kes kannab vangistust Viru Vanglas. Kuigi Aap Vels väidab, et nüüdseks 2 puuduvad tal igasugused suhted oma isaga ning kriminaalse taustaga suhtlusringkonnaga, võib ta need taastada. Kuna iseloomustusest ei nähtu, et Aap Velsil oleks suhtlusringkonnas teisi seaduskuulekaid inimesi peale oma perekonna, võib ta sõprussuhete loomiseks ja suhtlusvajaduse rahuldamiseks pöörduda tagasi oma kuritegeliku tutvusringkonna poole. 4.
34. veebruari 2023 seisuga on Aap Velsil tasumata nõudeid 51490,50 euro ulatuses. Vaatamata asjaolule, et ennetähtaegse vabanemise korral on Aap Velsile tagatud tööga hõivatus ning sellele, et lähedased on lubanud teda rahaliselt toetada, võivad majanduslikud raskused ajendada teda kuritegelikku eluviisi jätkama. 4.
35. Aap Vels ei tunnistanud kohtuliku arutamise kestel etteheidetud kuritegude toimepanemist. Ka Tartu Ringkonnakohtu
36. augustil 2022 toimunud suulisel apellatsioonikohtu istungil ei tunnistanud Aap Vels oma süüd ning asus samale seisukohale ka kassatsioonikaebuses. Menetlus ringkonnakohtus
37. Tartu Ringkonnakohtu
38. märtsi
39. a määrusega võeti prokuratuuri määruskaebus menetlusse. Apellatsioonikohus andis määruskaebemenetluse pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti kuni
40. aprillini
43. aprillil 2023 laekus ringkonnakohtule Aap Velsi kirjalik seisukoht, milles ta esitas oma selgitused ning vastuväited prokuratuuri argumentidele. Kokkuvõetult kirjutas ta nii. Vangla pole suutnud talle tänaseni tagada vajaminevat ravi ehk psühhoteraapiat. Väär on väide, et vabanedes satub ta kontrollimatusse keskkonda, kuna ta läheb elama oma lähedaste juurde. Vabanedes saab ta lõpuks vajaminevat ravi. Aap Vels juhib tähelepanu, et ta on juba ammu lõpetanud suhted kriminaalsete inimestega. Muu hulgas ei ole ta üle 7 aasta suhelnud U.V. iga, kellega on ka kõik perekonnaliikmed suhtlemise lõpetanud. U.V. oli üks põhjustest, miks ta vanglasse sattus. Süüdimõistetu selgitab, et on tasunud võlgasid ning vabanedes asub tööle, teda aitavad ka lähedased. Süüdimõistetut karistati teise astme kuritegude eest, ta ei ole saanud mingit kuritegelikku tulu. Tunnistab sooritatud kuritegusid ning on nendest järeldused teinud. Soovib edaspidise elu pühendada oma perele.
45. aprillil 2023 esitas süüdimõistetu kaitsja Sven Sillari prokuratuuri kaebusele kirjalikud vastuväited. Kaitsja märgib, et ringkonnakohus ei saa maakohtu otsustust kergekäeliselt tühistada, kuna seda võis kujundada seegi, kuidas Aap Vels kohtuistungil käitus. Määruskaebuses pole välja toodud ühtki asjaolu, mida maakohus poleks teadnud või mida kohtumääruses pole käsitletud. On absurdne õigustada isiku vangistust läbi haiguse ja haiguse ravi. Sisuliselt püüab prokurör praegusel juhul looritada vangis viibimise vajadust justkui sundraviga. Tegelikult aga Aap Vels vanglas vajalikku ravi ei saa – seda võimaldatakse talle ainult vabaduses. Aap Vels tunnistab oma süüd. Kriminaalset subkultuuri ta ei toeta. Ta on vangistuses esmakordselt. Ta teab elektroonilisele valvele allutamise tingimusi, mida ta ei ole kunagi varasemalt rikkunud. Ringkonnakohtu seisukoht
46. Ringkonnakohus, vaadanud läbi digitaalse toimiku materjalid, esitatud määruskaebuse ja süüdimõistetu ning tema kaitsja kirjalikud seisukohad, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. 3
47. Vaidlustatud kohtumääruses on õigesti selgitatud, et ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 4 alusel arvestama nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku kui käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vaidlust pole selles, et Aap Velsi puhul esineb mitmeid tema vabastamist toetavaid asjaolusid, nagu hea käitumine vanglas, hariduse omandamine ning vabanemisjärgse garanteeritud töökoha olemasolu. Samas, nagu maakohus välja tõi, tuleb asjaolusid hinnata kogumis ning lõplik otsustus langetada kaalumise tulemusena, hinnates vabastamise poolt ja selle vastu rääkivaid argumente – käesolevalt seda, kas eelmainitud positiivsed asjaolud kaaluvad üles vabastamise vastu rääkivad argumendid. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on siinkohal teinud kaalutlusvea, jättes sisuliselt arvestamata Aap Velsi elukäigu ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Seetõttu on maakohus irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise mõttest, mis on paratamatult toonud kaasa põhjendamatu otsustuse ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes. Sellest hoolimata on ringkonnakohtul tulenevalt KrMS § 340 lg-st 1 võimalik see rikkumine kõrvaldada, arvestades kõiki asjaolusid ning teha uus lahend, millega jätab Aap Velsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
48. Kohtukolleegiumi hinnangul räägib Aap Velsi vabastamise vastu peaasjalikult tema varasem elukäik. Hoolimata nooremapoolsest elueast, on teda kahel korral erinevate kuritegude eest kriminaalkorras karistatud. Harju Maakohtu
49. märtsi
50. a otsusega tunnistati ta süüdi korduvas kehalise väärkohtlemises, inimkaubanduses, varguses, kelmustes, väljapressimistes ning kuritegelikku ühendusse kuulumises. Sellega seonduvalt viibis ta pikemat aega eelvangistuses –
51. juulist 2013 kuni
52. augustini 2013 ning perioodil
53. aprillist 2015 kuni
54. septembrini
55. Alates
56. septembrist 2019 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni
57. märtsil 2020 viibis ta küll vabaduses, kuid oli allutatud elektroonilisele valvele. Seega on ta kinnipidamisasutuses olnud juba varemgi, st enne praegust vangistust. Harju Maakohus luges tol korral Aap Velsile karistust mõistes kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning arvestas karistuse eelvangistuse viibitud ajaga kantuks, põhjendades seda tol korral muu hulgas Aap Velsi noore eluea ning positiivsete muutustega tema väärtushinnangutes. Sel viisil andis esimese astme kohus Aap Velsile võimaluse elus uus lehekülg pöörata. Niisuguse võimaluse lasi süüdimõistetu üsna pea käest: juba
58. aprillil 2020 sooritas ta uue kuriteo. On tähelepanuväärne, et kuriteosündmust lahutas viimasest kohtuotsusest vaevu poolteist kuud. Ühtlasi ei jäänud see tema ainukeseks kuriteoks – käesoleva kriminaalasja raames karistas Viru Maakohus Aap Velsi korduva kehalise väärkohtlemise ning narkootikumide väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Eeltoodu kõneleb üheselt, et varasem kinnipidamisasutuses viibimine on osutunud viljatuks. Ehkki Aap Vels väidab, nagu suudaks ta uute kuritegude toimepanemisest hoiduda, ei kinnita seda tema kriminaalne lähiminevik.
59. Aap Velsi poolt toime pandud kuriteod kinnitavad, et ta on impulsiivne ning kipub käituma hetkelise emotsiooni ajel, mõtlemata seejuures võimalikele tagajärgedele. Viru Maakohtu
60. aprilli
61. a otsusest nähtub, et Aap Vels on tuttavalt inimeselt võla väljanõudmiseks kasutanud vägivalda, lüües teda näkku. Tekkinud tüli lahendamiseks on ta samuti vägivalda kasutanud, visates tuttavat naisterahvast plekkpurgiga vastu pead. Väärib tähelepanu, et Aap Vels on võimeline pruukima sootuks ekstreemsematki vägivalda. Nii ründas ta tuttavat inimest selja tagant, lüües teda vastu pead, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali. Seejärel peksis ta teadvusetut kannatanut jalaga näkku ja vastu pead, tekitades maaslamajale hulgaliselt traumasid: löögid olid nii intensiivsed, et nende tagajärjel murdus kannatanu ninaluu, ta kaotas ühe ning vigastas mitut teist hammast. Tähelepanuväärne on seegi, et kirjeldatud rünnak toimus ootamatult ja provotseerimata: kannatanu sõnul ei osanud ta enne 4 kallaletungi aimatagi, et keegi järgneb talle. Eeltoodu kinnitab, et Aap Vels kipub käituma vägivaldselt, mistõttu peab tema retsidiivsusrisk olema väike. Võttes veel arvesse Aap Velsi laia kuritegelikku ampluaad – ta on lisaks vägivallakuritegudele toime pannud teisigi eriliigilisi kuritegusid – saab vaid järeldada, et tema elustiil on olnud läbivalt kriminaalne, mistõttu on alust karta uusi kuritegusid temalt tulevikuski.
62. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et Aap Velsist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk oleks praegusel juhul piisavalt maandatud. Ainuüksi sõnades väljendatud soovist muutuda ning lubadusest elada õiguskuulekalt, ei saa järeldada, et Aap Velsi puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus käesoleva vangistusega märkimisväärselt vähenenud. Kindlust ei tekita ka toetavate perekonnaliikmete ja garanteeritud töökoha olemasolu. Tuleb arvestada, et lähedased olid süüdimõistetul olemas varemgi, kuid nende olemasolu ja toetus ei suutnud tema õiguskuulekust tagada. Kuigi süüdimõistetu sõnul on isa talle negatiivset mõju avaldanud, ei hoidnud temaga mittesuhtleminegi Aap Velsi kuritegelikult teelt eemal – viimased kuriteod pani ta toime ajal, mil nad ei suhelnud. On küll positiivne, et süüdimõistetu on enda sõnul lõpetanud suhtlemise kriminaalsete tuttavatega, kuid oht kuritegelike sidemete taastekkimiseks on korduvkaristatute puhul suur. Võimalik läbikäimine kriminaalse kontingendiga suurendab paratamatult uute kuritegude asetleidmise riski veelgi.
63. Kaheldamatult on tunnustamisväärne Aap Velsi valmisolek asuda pärast vanglast vabanemist tööle. Teisalt ei saa jätta tähelepanuta, et tema varasem elukäik ilmestab üheselt, et ta on sissetulekut hankinud ka kuritegelikul teel. Töötamise registrist nähtuvalt ei ole Aap Velsil ametlikku töökohta olnud. Tõsi, alles hiljaaegu (
64. novembrist 2019 kuni
65. novembrini 2019) määrati Aap Velsile sajaprotsendine töövõimetus, mis tähendab, et puudulikku töökogemust ei saa talle ette heita. Samas ei ole kohtukolleegium kindel, kas Aap Vels suudab ametliku töökoha säilitada, kuivõrd tarvilikku tööharjumust pole tal tekkinud, seda isegi mitte kinnipidamisasutuses. Iseäranis murettekitavad on Aap Velsi ulatuslikud võlad – iseloomustuse andmetel on tal tasumata nõudeid üle 50 000 euro väärtuses. Paratamatult võivad kehvapoolne majandamise oskus ja tagasihoidlik töövõime osutuda komistuskiviks ning süüdimõistetu taas kuritegelikule teele viia.
66. Seonduvalt Aap Velsi tervisliku seisundiga märgib ringkonnakohus järgmist. Ennetähtaegse vabastamise menetluse raames tuleb süüdimõistetu vabastada mitte terviseprobleemide ilmnemisel (või nende olemasolul), vaid juhul, kui on põhjust arvata, et ta ei pane enam toime kuritegusid. Seetõttu jääb tähelepanuta Aap Velsi argument, justkui tuleks ta vangistusest vabastada muu hulgas sellepärast, et vangla talle vajaminevat ravi (psühhoteraapiat) ei paku. Kaheldamatult ei kujuta Aap Velsil diagnoositud terviseprobleemid iseseisvat alust tema vabastamata jätmiseks. Küll aga saab ja tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluse raames hinnata, millised tagajärgi võib süüdlase ennetähtaegne vabastamine endaga kaasa tuua. Niisiis on prokuratuur igati õigustatult juhtinud tähelepanu, et Aap Velsi vabanemine kontrollimatusse keskkonda võib tulenevalt tema kohanemisraskustest kätkeda endas ohtu, et süüdimõistetu naaseb riskeeriva ja kriminaalse elustiili juurde.
67. Aap Velsi ennetähtaegset vabastamist ei õigusta seegi, et teda saaks allutada käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Tema korduvad kriminaalkaristused, ning varasem kinnipidamisasutuses viibimine ei võimalda oodata selliselt kontrollilt niisugust mõju, mis uued potentsiaalsed kuriteod ära hoiaks. Kuna Aap Vels asus uusi kuritegusid sooritama üsna pea pärast kinnipidamisasutusest vabanemist, ei nähtu käesolevalgi ajal asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda teistsugust asjade käiku kui kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. 5
68. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja §-st 390 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
69. märtsi
70. a määruse ja jätab Aap Velsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
71. Vandeadvokaat Sven Sillar esitas ringkonnakohtule taotluse määruskaebemenetluses tekkinud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et prokuröri määruskaebuse analüüsimisele ja sellele kirjaliku vastuse koostamiseks kulus tal 90 minutit. Toimingute eest soovib ta saada tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus rahuldab prokuratuuri määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse, jääb menetluskulu summas 129,60 eurot KrMS § 187 lg 1 kohaselt Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas Maarika Kuusk 6 Tiit Lõhmus