lg 2 järgi Kaevatav menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 18.01.2023 otsus väärteoasjas nr 2840,22,001394 Kevin-Karlos Pähni karistamises liiklusseaduse (
) § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskond (asukoht: Pargi tn 1, Viljandi; e-post: louna@politsei.ee) Menetlusalune isik Kevin-Karlos Pähn (isikukood: 39907176010; elukoht: xxxxxx xx-x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxx.xxx) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 2, kohus otsustas: 1. Rahuldada Kevin-Karlos Pähni kaebus. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18. jaanuari 2023.a. otsus väärteoasjas nr 2840,22,001394, millega Kevin-Karlos Pähni karistati
lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, osaliselt, s.o karistuse liigi osas. 3. Teha uus otsus, millega Kevin-Karlos Pähni karistada
Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS). Viitenumber rahatrahvi tasumisel on
) § 224 lg 2 järgi. Õigusrikkumise kirjelduse kohaselt Kevin-Karlos Pähn 24.12.2022 kell 21.22 juhtis mootorsõidukit BMW 318IS registreerimismärgiga xxx xxx Viljnadi linnas, xxxxxxxx xx x isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,43 mg/l +/- 0,05 mg/l. Kohtuvälise menetleja - Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18.01.2023.a. otsusega väärteoasjas nr 2840,22,001394 on menetlusalust isikut Kevin-Karlos Pähni karistatud
Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad.
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatvas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Isikul tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,43 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,38 mg liitri kohta. Tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi täiskasvanud inimene aru saama, et ta ei ole kaineks saanud. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoluga, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik 2 seisund lubab sõidukit juhtida. Menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhiluba omava isikuga, kes omab mootorsõidukijuhina liikluses osalemisel veel vähest sõidukogemust. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib liiklusreeglitest kinnipidamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isik ei veendu enne sõitma alustamist, kas tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida ning ei järgi liiklusreegleid, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ja selline isik tuleb liiklusest kõrvaldada. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Seega on eelnimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid, seega peaks menetlusalune isik teadma ka seda, et nende nõuete rikkumise eest võidakse teda karistada liiklusseaduse sätete kohaselt, mis rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmise näol võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Esmase juhiloa saajalt eeldatakse juhtimisõiguse saamiseks vajaliku koolituse läbimist ja ilmselgelt peaks sellisel juhil õpitu värskelt meeles olema. Esmane juhiluba väljastataksegi selleks, et algaja juht tõestaks enda sobivust juhina liikluses ja õiguskuulekas käitumine ongi eelduseks, et esmase juhiloa tähtaja möödumisel saaks juht juhiloa. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid ajaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega ehk esinevad kehtivad samalaadsed rikkumised, samuti on arvestanud sellega, et puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhiluba omava juhiga. Kohtuväline menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda liikluskäitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimustel järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuste eesmärkide täideviimiseks ära võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige eripreventiivse iseloomuga ning on suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. 2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Menetlusalune isik Kevin-Karlos Pähn on esitanud Tartu Maakohtule 06.02.2023 kaebuse PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 18.01.2023.a. otsusele käesolevas väärteoasjas (KoTo, tl 1-3p, 9-16). Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osas. Ta siiralt kahetseb oma tegu ja palub kohtul jätta talle juhtimisõigus alles. Ilma juhtimisõiguseta ta kaotab töö, mis talle väga meeldib ja toob leiva lauale. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja 18.01.2023.a. väärteootsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista menetlusalusele isikule muu karistus. Kaebusele lisatud töölepingust ja tööandja seadusliku esindaja kirjast nähtub, et Kevin-Karlos Pähn töötab ettevõttes xxxxxxxxxx xx alates 08.02.2023. Tema tööülesannete täitmiseks – kauba, materjalide ning tööliste veoks on oluline, et tal oleks kehtiv juhiluba. Kahjuks vastasel juhul tuleb tööandjal Kevin-Karlos Pähniga tööleping lõpetada. Esitatud töölepingu kohaselt töötab Kevin-Karlos Pähn xxxxxxxxx xx -s ehitusala töötajana (tl 11-12, tõlge tl 19-20). Kaebuse esitaja avaldas nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata (tl 13). 3 3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebusele Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl 25-27) leiab, et olles tutvunud väärteotoimikuga ning kogutud tõenditega, on isikule inkrimineeritud väärtegu kaebaja poolt toime pandud ning tõendatud toimikus olevate väärteomaterjalidega. Kohtuväline menetleja määras 18.01.2023 otsusega väärteoasjas menetlusalusele isikule liiklusseadus (edaspidi
) § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et väärteoasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et Kevin-Karlos Pähn juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 milligrammi. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0014, mis omas kehtivat taatlust ja mõõtmist teostas vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik.
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,43 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,38 mg liitri kohta. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik täiskasvanud inimesena aru saama, et ta pole piisavalt kaine, et mootorsõidukit juhtida. Menetlusalune isik on väärteomenetluse käigus andnud järgmised ütlused: „0lin joonud tüdrukuga pokaali veini ja kõhud läksid tühjaks. Seega mõtlesin, et see promilli välja ei anna ja läksin süüa tooma." Kohtuvälise menetleja hinnangul näitab see ilmekalt, et menetlusalune isik teadis, et tal võib veel organismis alkoholi olla, kuid siiski võttis ta teadlikult riski ja asus sellises seisundis mootorsõidukit juhtima.
lg 2 p 1 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhiluba omava isikuga, kes omab mootorsõidukijuhina liikluses osalemisel veel vähest sõidukogemust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isik ei veendu enne sõidu alustamist, kas tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida ning ei järgi liiklusreegleid, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ja selline isik tuleb juhtimiselt kõrvaldada. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Menetlusalune isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid, seega peaks menetlusalune isik teadma ka seda, et nõuete rikkumise eest võidakse teda karistada liiklusseaduse sätete kohaselt, mis rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmise näol võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Esmase juhiloa saajalt eeldatakse juhtimisõiguse saamiseks vajaliku koolituse läbimist ja ilmselgelt peaks sellisel juhil õpitu värskelt meeles olema. Esmane juhiluba väljastataksegi selleks, et algaja juht tõestaks enda sobivust juhina liikluses ja õiguskuulekas käitumine ongi eelduseks, et esmase juhiloa tähtaja möödumisel saaks juht juhiloa. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ja teatud tingimustel järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täitmiseks ära võtta. Juhtimisõiguse ära võtmine on eelkõige eripreventiivse iseloomuga ning suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Liiklusnorme eirates võttis Kevin-Karlos Pähn endale teadlikult riski, et normirikkumisele järgneb vastutus ning seda vastutust peab Kevin-Karlos Pähn täiskasvanud inimesena ka kandma. Liiklusseadus § 224 lg 2 sätestab - mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et kaebuse esitajale Kevin-Karlos Pähnile 18.01.2023 koostatud otsus on õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse muutmiseks. 4 4. Kohtu põhjendused väärteo koosseisu, õigusvastasust ja süüd puudutavates asjaoludes 4.1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik taotleb kirjalikku menetlust (tl 13). Ka kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele palunud asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. 4.2. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga esitatud kaebusele ning uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et Kevin-Karlos Pähni kaebus on põhjendatud rahuldada. 4.3. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas Kevin-Karlos Pähn rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas
lg 3 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava
4.4. Liiklusseaduse (
) § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Väärteotoimiku tl 1 olevast väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuväline menetleja Kevin-Karlos Pähnile heitnud väärteorikkumisena ette, et ta 24.12.2022 kell 21.22 juhtis mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xxx xxx Viljandi linnas, xxxxxxx xx x isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,43 mg/l +/- 0,05 mg/l. Eelmärgituga rikkus Kevin-Karlos Pähn
Väärtegu on kvalifitseeritud
4.
kell 21.23 liiklusest kõrvaldada kuni aluse äralangemiseni. Menetlusaluse isik Kevin-Karlos Pähn on väärteoprotokollis 24.12.2022.a. andnud ütlused: „Olin joonud tüdrukuga pokaali veini ja kõhud läksid tühjaks. Seega mõtlesin, et see promilli välja ei anna ja läksin süüa tooma.“ Ülaltoodud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud Kevin-Karlos Pähni poolt väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,38 mg/l. Nimetatud tegevusega rikkus ta
lg 3 sätestatud nõuet, mis tähendab, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholi lubatud piirmäära ületavas seisundis.
lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohus on seisukohal, et Kevin-Karlos Pähn rikkudes
lg 3 sätestatud nõuet on täitnud
4.6. Kohus leiab, et arvestades alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus, pani ta süüteo
Kohus leiab, et arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku Kevin-Karlos Pähni väljahingatavas õhus – 0,38 mg/l, milline märgatavalt ületab eelmärgitud sättes kajastatud alammäära (alkoholisisaldus 0,25 mg/l kohta väljahingavas õhus), oli võimalik menetlusalusel isikul oma seisundit tunnetada ning ta pidi teadma alkoholi mõju inimorganismile ja keeldu sellise mõju all liikluses sõidukijuhina osaleda. 4.
lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 5.3. Töölepingust (tl 3, tl 19) nähtub, et Kevin-Karlos Pähn töötab alates 08.02.2023.a. äriühingus xxxxxxxxx xx ehitusala töötajana. Väärteoasja materjalides leiduva karistusregistri registriteate kohaselt menetlusalune isik varem väärteokorras karistatud ei ole (VT, tl 12). Isik on varasemalt karistatud kriminaalkorras, kuid tegemist ei ole liiklussüüteoga.
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul sõltub isiku süü suurus tema väljahingatavas õhus või veres mõõdetud alkoholipiirmäära ületamise määrast ehk mõõtetulemusest. KevinKarlos Pähnil tuvastatud alkoholijoobe määraks oli vähemalt 0,38 mg/l, seega oli tema joove
lg 2 kohaselt alla keskmist määra, mistõttu on põhjendatud Kevin-Karlos Pähni süüd hinnata keskmisest väiksemaks. Kohus ei tuvastanud Kevin-Karlos Pähni tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlikku kahetsust, mida menetlusalune isik on avaldanud kohtule esitatud kaebuses. Neid Kevin-Karlos Pähni süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süü on alla keskmise. 5.4. KarS § 481 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud väärteo eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks. Juhtimisõiguse äravõtmist ei või kohaldada üheaegselt põhi- ja lisakaristusena. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-6-17 p 16 on sedastatud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Käesolevalt tuleb silmas pidada, et Kevin-Karlos Pähni puhul on tegemist esmakordse rikkujaga, mis seab kahtluse alla sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise vajalikkuse. Kohus võtab arvesse kaebuses esitatud asjaolud, et karistusliigina
lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks seab menetlusaluse isiku Kevin-Karlos Pähni tööalaselt keerulisse olukorda. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-18-17 punktis 13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb hinnata ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine isikule mõjub. Toimikulehel 15 olevalt xxxxxxxxx xx juhatuse liikme I.M tõendist nähtub, et Kevin-Karlos Pähn töötab eelmärgitud ettevõttes alates 08.02.2023. Tema ülesannete täitmiseks – kauba, materjalide ning tööliste veoks on oluline, et tal oleks kehtiv juhiluba. Vastasel korral tuleb tööandjal et Kevin-Karlos Pähniga tööleping lõpetada. Seega juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab menetlusalune isik oma senise töö ning sissetuleku. Kohus märgib, et eelmärgitud asjaolud väärivad arvesse võtmist ja kohtu hinnangul Kevin-Karlos Pähnilt juhtimisõiguse äravõtmine karistusliigina eeltoodud asjaoludel ei ole piisavalt põhjendatud. Lisaks on oluline, et isikul kehtivad väärteokaristused puuduvad, isik on koheselt sündmuskohal oma süüd tunnistanud ning esitatud kaebuses oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, samuti arvestades isiku vajadust sõidukit kasutada tööülesannete täitmisel, on kohtu 7 hinnangul põhjendatud kohaldada karistusliigina antud juhul rahatrahvi. Arvestades asjaolu, et tegemist on esmakordse rikkumisega, avaldab kohtu hinnangul Kevin-Karlos Pähnile piisavat preventiivset mõju karistusliigina ka rahatrahvi kohaldamine. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Sanktsiooni keskmine määr
Arvestades süü suurust, mis jääb alla keskmise on põhjendatud Kevin-Karlos Pähnile kohaldada rahatrahvi süü suurust arvesse võttes s.o alla keskmist määra. Seega eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada menetlusaluse isiku kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18. jaanuari 2023.a. otsus väärteoasjas nr 2840,22,001394, millega Kevin-Karlos Pähni karistati
lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, osaliselt, s.o karistuse liigi osas. Teha uus otsus, millega Kevin-Karlos Pähni karistada
6. Kohtu seisukoht menetluskuludes Vastavalt VTMS §-le 38 menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Menetluskulude hüvitamist ja väljamõistmist võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega. Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks tõlkekulud 10,92 eurot vastavalt tõlkebüroo Pangloss OÜ arvele 15.03.2023, seoses Kevin-Karlos Pähni poolt kohtule esitatud soomekeelse töölepingu tõlkimisega eesti keelde. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleva kohtuotsusega leidis tuvastamist, et menetlusalune isik Kevin-Karlos Pähn on talle etteheidetava väärteo toimepannud ning kohus otsustas eeltoodust tulenevalt isikut karistada rahatrahviga, mistõttu viidatud sätte kohaselt on põhjendatud menetluskulu 10,92 eurot Kevin-Karlos Pähnilt riigi kasuks välja nõuda. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.