KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- mai 2023 Kohtuasja number 4-23-1012 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Mikhail Kartezhnikovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
- detsembri 2022 otsusele väärteoasjas nr 2403,22,000751 Vaidlustatud kohtumäärus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- märtsi 2023 määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Määruskaebuse esitaja Mikhail Kartezhnikov. Sündinud
- veebruaril 1989; Venemaa Föderatsiooni kodanik; elukoht XXX Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- märtsi 2023 määrus muutmata ja Mikhail Kartezhnikovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kohtuväline menetleja). PÕHIOSA Menetluse käik
- Politsei- ja Piirivalveameti
- detsembri 2022 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2403,22,000751 karistati Mikhail Kartezhnikovi välismaalaste seaduse § 298 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut summas 1200 eurot.
- märtsil 2023 esitas M. Kartezhnikov Viru Maakohtule kaebuse, paludes eelnimetatud väärteootsus tühistada. M. Kartezhnikov palub oma kaebuse vastu võtta, kuigi kaebetähtaega on rikutud. Temast mitteolenevatel põhjustel saadeti väärteootsus talle
- märtsil 2023 ja otsusega tutvus ta
- märtsil
- Otsus on eestikeelne ja seda ei tõlgitud vene keelde. Tema eesti keelt ei valda ja seega läks tal aega otsuse tõlkimisega. Tema elukohas ei ole eesti keele tõlke. Ka ei selgitatud talle tema õigusi ja kohustusi ning otsuses on kirjas, et seda saab vaidlustada Viru Maakohtus, kuid kohtu kontaktandmeid toodud ei ole.
- Viru Maakohus jättis
- märtsi 2023 määrusega M. Kartezhnikovi kaebuse läbi vaatamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg-tes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ning tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. VTMS § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus maakohtule kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Riigikohus on märkinud, et VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-99-10, p 16). Samuti on Riigikohus märkinud, et tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Praegu nähtub vaidlustatavast otsusest, et selle peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli
- jaanuar
- Seega ei ole esitatud kaebus tähtaegne. Kuna M. Kartezhnikov ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist, tuleb tema kaebus jätta VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ning talle tagastada.
- Maakohtu määruse peale esitas M. Kartezhnikov määruskaebuse, milles palub vaadata oma kaebus läbi ja taastada kaebetingimused, tühistada maakohtu määrus ning tema poolt vaidlustatud väärteootsus või kui see ei ole võimalik, siis saata asi uueks arutamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. M. Kartezhnikov räägib vene keelt ega valda eesti keelt. Lähtuvalt keeleseadusest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, Eesti Vabariigi põhiseadusest ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 10 on tal õigus saada teavet keeles, mida ta valdab. Talle ei ole aga selgitatud arusaadavas keeles tema õigusi ja kohustusi, sh väärteootsuse peale edasikaebamise korda.
- märtsil 2023 sai ta e-kirja eestikeelsete failidega. Venekeelset tõlget talle ei pakutud. Tõlkimine on talle võimatu või vähemalt ebamõistlikult keeruline, kuna ta elab Moskvast 1000 km ja Peterburist 1500 km kaugusel ning sellistel äärealadel ei ole eesti keelt oskavaid spetsialiste. Isegi Peterburis ja Moskvas ei pruugi olla nõutava eesti keele oskusega spetsialiste, kuna juriidiliste dokumentide tõlkimine nõuab erioskusi. Pärast paaripäevast tõlkimist suutis ta vaevu aru saada sellest, et Eesti piirivalve süüdistab teda mingis teos ning ta saab esitada selle peale 15 päeva jooksul kaebuse.
- märtsil 2023 saatiski ta Viru Maakohtule kaebuse, milles palus muu hulgas taastada kaebetähtaeg.
- märtsil 2023 sai ta kohtust vastuse, millest nähtuvalt pidanuks ta kaebuse esitama enne seda, kui üldse vaidlustatava otsuse kätte sai. Sellise seisukohaga ei saa nõustuda, kuna enne otsuse kättesaamist ei teadnud ta selle sisust ega saanud ette valmistada ka oma kaitset. KrMS § 10 lg 2 ütleb, et kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Sama sätte lõikest 5 lähtuvalt tõlgitakse sellisele kahtlustatavale või süüdistataval, kes ei valda eesti keelt, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast. Lähtuvalt selle paragrahvi
- lõikest tuleb dokumendid tõlkida mõistliku aja jooksul nii, et see ei halvenda kaitseõiguse teostamist ning
- lõike kohaselt arvestatakse tõlgitud menetlusdokumendi peale kaebamisel kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. Kuna M. Kartezhnikovile ei ole väärteootsust üldse tõlgitud, ei saa juba eeltoodut arvestades tema kaebetähtaeg möödunud olla ning kohus pidanuks tema kaebuse läbi vaatama. 2
(4)Ringkonnakohtu seisukoht
- Õige on maakohtu seisukoht, et M. Kartezhnikovi kaebus ei olnud tähtaegne: selle esitamise viimane päev oli
- jaanuar 2023, kuid M. Kartezhnikov esitas kaebuse
- märtsil
- Tähtsust ei oma see, et vaidlustatav väärteootsus saadeti M. Kartezhnikovile alles
- märtsil 2023, kuna otsus oli talle kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
- detsembrist 2022 ning sellest ajast hakkas vastavalt VTMS § 114 lg-le 4 kulgema ka 15-päevane kaebetähtaeg. Ka ei ole mingisugust põhjust arvata, et M. Kartezhnikov ei osanud väärteootsust oodata ega teadnud ajast, mil see otsus on talle kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seda põhjusel, et enne otsuse tegemist (
- novembril 2022) vormistati M. Kartezhnikovile etteheidetava rikkumise kohta väärteoprotokoll, kuhu oli märgitud muu hulgas väärteootsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tegemise aeg ning nähtuvalt väärteoprotokollist loeti see M. Kartezhnikovile vene keeles ka ette ja ta sai väärteoprotokollist koopia. Muu hulgas on väärteoprotokollis loetletud (ka vene keeles) menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, sh õigus esitada kohtuvälise menetleja lahendi peale kaebus, ning on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend jõustub 15 päeva möödumisel lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Seega on alusetu M. Kartezhnikovi etteheide, et talle ei ole arusaadavas keeles tema õigusi ja kohustusi selgitatud.
- Seisukohta, et M. Kartezhnikovi kaebus ei olnud tähtaegne, ei väära ka asjaolu, et ta ei valda eesti keelt ja temale arusaadavasse keelde väärteootsust ei tõlgitud. Nimelt on ringkonnakohus seisukohal, et seadus ei kohustagi kohtuvälist menetlejat väärteootsust menetlusalusele isikule tõlkima ning seetõttu ei saa otsuse tõlkimata jätmine mõjutada ka kaebetähtaega. Kuigi määruskaebuses viitab M. Kartezhnikov mitmetele erinevatele seadustele ja nende seadust sätetele, ei tulene ringkonnakohtu arvates neist ühestki väärteootsuse tõlkimise kohustust. Muu hulgas viitab M. Kartezhnikov ka KrMS § 10 lg-le 5, mis kohustab kriminaalmenetluses eesti keelt mitte valdavale kahtlustatavale või süüdistatavale tõlkima vähemalt osaliselt kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, vahistamismääruse, Euroopa vahistamismääruse, süüdistusakti ja kohtuotsuse teksti tema emakeelde või keelde, mida ta valdab. See säte ringkonnakohtu arvates väärteomenetluses ei kohaldu. Nimelt erinevad väärteomenetlus ja kriminaalmenetlus juba selle poolest, et väärteomenetluses on menetlusaluse isiku jaoks märksa vähem kaalul kui kriminaalmenetluses: väärteoasjas menetletavad teod on vähemohtlikud ja seega on ka nende eest ette nähtud karistused kergemad kui kriminaalasjas menetletavate tegude eest ette nähtud karistused. Seetõttu ei ole tarvis väärteomenetlusele allutatud isikule tagada kõiki samaväärseid õigusi nagu kriminaalmenetlusele allutatud isikule, sh ka õigust saada mingi dokumendi tõlge oma emakeelde.
- Kui aga öeldagi, et KrMS § 10 kohaldub ka väärteomenetluses, ei pane KrMS § 10 lg 5 ikkagi kohtuvälisele menetlejale kohustust eesti keelt mitte valdavale menetlusalusele isikule väärteootsus tõlkida, sest väärteootsus ei ole ükski nimetatud sättes toodud menetlusdokument. Sel juhul võiks tõlkimine tulla kõne alla hoopis KrMS § 10 lg 6 alusel, kuid selle sätte järgi ei ole tõlkimine siiski kohustuslik, vaid eeldab esmalt isiku põhjendatud taotlust dokumendi tõlkimiseks ning selle taotluse alusel saab menetleja juba otsustada, kas tõlketaotlus tuleb ka rahuldada. M. Kartezhnikov ei viita sellele, et ta oleks kohtuväliselt menetlejalt väärteootsuse tõlget palunud ning seetõttu ei pidanud kohtuväline menetleja seda ka kaaluma. Oluline on märkida veel sedagi, et kaebetähtaega saanuks mõjutada M. Kartezhnikovi tõlketaotlus vaid juhul, kui ta oleks esitanud selle enne kaebetähtaja möödumist: kui tõlketaotlus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, on väärteootsus jõustunud ja selle peale ei saa enam kaevata, v.a kui menetlusalune isik taotleb kaebetähtaja ennistamist ja tal esinevad selleks mõjuvad põhjused.
- Maakohus märkis M. Kartezhnikovi kaebust läbi vaatamata jättes, et ta ei ole taotlenud ka kaebetähtaja ennistamist. Selles osas ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Nimelt märkis 3
(4)M. Kartezhnikov maakohtule esitatud kaebuses muu hulgas seda, et ta palub vaatamata kaebetähtaja rikkumisele kaebus vastu võtta ning viitas ka sellele, et tal läks väärteootsuse tõlkimisega aega. Ringkonnakohus näeb selles taotlust ennistada kaebetähtaeg, kuna M. Kartezhnikovil ei olnud võimalik enne kaebetähtaja möödumist tõlkimisraskuste tõttu endale väärteootsuse sisu arusaadavaks teha. Sama võib järeldada ka määruskaebuse põhjendustest. Niisiis tuleb ringkonnakohtul anda hinnang, kas toodud põhjus on mõjuv, et ennistada kaebetähtaeg ja saata kaebus maakohtule tagasi eelmenetluse jätkamiseks. Vastus sellele küsimusele on eitav. Nimelt leiab ringkonnakohus, et isegi kui M. Kartezhnikovil oli oma elukoha asukohast tulenevalt raske leida eesti keele tõlki, nagu ta ise määruskaebuses viitab, ei ole siiski usutav, et mõistlikke pingutusi tehes ei oleks ta tõlki leidnud varem kui ligikaudu kolme kuu möödumisel väärteootsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tegemisest. Seetõttu ei saa võimalikud raskused tõlgi leidmisel mõjuvalt põhjendada kaebuse sedavõrd hilist esitamist ega anda alust kaebetähtaja ennistamisele. Seda enam, et tänapäeval on võimalik kasutada tõlkimiseks ka nt internetipõhiseid tõlkeprogramme, mille abil oleks M. Karteznhikov saanud väärteootsuse endale üsna kiiresti ja vähese vaevaga ära tõlkida. Ei ole põhjust arvata, et M. Kartezhnikov sellisest võimalusest ei teadnud, kuna ka määruskaebuse esitas ta ringkonnakohtule lisaks venekeelsele variandile ka eestikeelse variandina, milles on märgitud, et see on Google Translate ehk internetipõhise tõlkeprogrammi tõlge. 9. Kuna eeltoodust nähtub, et kaebuse väärteootsuse peale esitas M. Kartezhnikov maakohtule pärast kaebetähtaja möödumist ning mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks tal ei olnud, on maakohtu otsustus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta õige. 10. Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 29. märtsi 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)