Obsah (10)

§ 218§ 209§ 66§ 16§ 56§ 44§ 15§ 2§ 47§ 275

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2023, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3266 (2840,22,000328) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekr

§ 218

lg 1 järgi Kaevatav menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi eriasjade uurija K.Pi 14.09.2022 otsus väärteoasjas nr 2840,22,000328 Tiit Märtmani karistamises karistusseadustiku (

) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot; rikutud õigusnorm

§ 209

lg 1 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond (asukoht: P. Pinna tn 4, Lasnamäe linnaosa, Tallinn) Menetleja ametnik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna eriasjade uurija Piret Vaher Menetlusalune isik Tiit Märtman (isikukood: 38604060229; xxxxxxxx; tel: xxxxxxxx ; xxxx.xxxxxxxx@xxxx.xx ) elukoht: e-post: RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas: 1. Jätta Tiit Märtmani kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 14.09.2022.a. otsus väärteoasjas nr 2840,22,000328 Tiit Märtmani karistamises

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, sisuliselt muutmata.

2. Määrata, et Tiit Märtman on

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel kohustatud rahatrahvi 400 eurot tasuma riigile ositi maksetena 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt kuni kogusumma tasumiseni kalendrikuu

1. kuupäevaks vähemalt 50 (viiskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB Pank AS), arveldusarvele nr EE932200221023778606 (Swedbank AS), arveldusarvele nr EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või arveldusarvele nr EE777700771003813400 (LHV Pank AS), viitenumber 10220225078755, selgitus rahatrahvi tasumine väärteoasjas nr 4-22-3266 (2840,22,000328).
2. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest hiljemalt
3. märts
4. Kui üks kohtumenetluse pool on eelmärgitud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis alates
5. aprill
6. Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni) tähtaeg on möödunud. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas 1.
8. PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi eriasjade uurija K.P on 16.08.2022.a. kohtuvälise menetlejana väärteoasjas nr 2840,22,000328 koostanud väärteoprotokolli Tiit Mätmani õigusrikkumises

§ 209

lg 1 järgi ning väärteo kvalifitseerimisega

§ 218lg 1 järgi.

Väärteo kirjeldusest nähtuvalt Tiit Märtman 25.04.2022 kell 16.30 xxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxx xx xx lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et tema on isik, kes parandab ja paigaldab uue puitaia värava 150 euro eest. M.O maksis tööde teostajale Tiit Märtmanile kohapeal sularahas vastavalt kokkuleppele 150 eurot. Tiit Märtman aga pole lubatud puitaia väravat parandanud ega tagastanud ettemaksuna saadud 150 eurot, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. 1.2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi eriasjade uurija K.P on 14.09.2022.a. koostanud väärteoasjas nr 2840,22,000328 otsuse Tiit Märtmani õigusrikkumises

§ 209

lg 1 järgi, milline tegu on kvalifitseeritud

§ 218lg 1 järgi.

Väärteootsusega on Tiit Märtmanile määratud

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot.

Karistuse määramisel karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

1. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Tiit Märtman esitas 19.09.2022.a. kohtule kaebuse väärteomenetluses kohtuvälise menetleja 14.09.2022.a. väärteootsusele. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et ei ole kedagi petnud, uurija ei ole arvestanud tema ütlustega üldse. Kaebuse esitaja taotleb enda õigeks mõistmist (KoTo, tl 1, 6-7, 11). 2
2. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri esindaja esitas 02.11.2022 kirjaliku seisukoha väärteoasjas nr 2840,22,000328 esitatud kaebuse kohta (KoTo, tl 20-21p). Kohtuväline menetleja leiab, et Tiit Märtmani kaebus rahuldamisele ei kuulu järgmistel põhjendustel: 16.08.2022 koostas Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna eriasjade uurija K.P väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2840,22,000328 selle kohta, et 25.04.2022 xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xx xx, lõi Tiit Märtman varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et tema on isik, kes parandab ja paigaldab uue puitaia värava 150 euro eest. M.O maksis tööde teostajale Tiit Märtmanile kohapeal sularahas vastavalt kokkuleppele 150 eurot. Tiit Märtman aga pole lubatud puitaia väravat parandanud ega tagastanud ettemaksuna saadud 150 eurot, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Väärteomenetluse käigus on üle kuulatud tunnistaja M.O, vajas tema eramu aiavärav parandust ja seetõttu otsis kohalikust ajalehest „Sxxxxxx" kuulutuste rubriigist aia parandajat. 25.04.2022 leidis ajalehest „Sxxxxxx" kuulutuse „ tänavakivide paigaldus, aedade ehitus, haljastus. Tel xxxxxxx ". Tunnistaja M. O helistas 25.04.2022 kuulutuses Oale telefoni numbrile xxxxxxx ja küsis, kas puitväravat valmistavad. Telefoni kõnele vastas noormees ning sai jaatava vastuse. Lepiti kokku, et noormees tuleb ja vaatab parandatava jalgvärava üle. Sama päeva õhtul kella 16:30 ajal tuli noormees tunnistaja eramu aeda üle vaatama. Võeti mõõdud ja ütles, et teeb nädalaga valmis. Seejärel küsis noormees ettemaksuraha 250 eurot sularahas. Tunnistaja ei olnud nii suure summaga nõus ning lepiti kokku summas 150 eurot. Tunnistaja andis noormehele 150 eurot sularahas ja koostasid kirjaliku eellepingu ettemaksu kohta. Nädala pärast s.o 02.05.2022 helistas tunnistaja noormehele ja küsis kaugel aiavärava ehitus on. Talle vastati, et väravat pole ja 150 eurot on nüüd tema oma. Tunnistaja M. O helistas uuesti 03.05.2022 noormehe telefoninumbrile, kuid siis vastas keegi teine ja lõpetas kõne. Isik ei tagastanud M. Oile ettemaksuraha 150 eurot ega parandanud aiaväravat nagu oli kokkulepe, millega tekitas viimasele varalist kahju kokku 150 eurot. Menetlusalune isik on andnud juhtunu kohta ütlused, kus ütleb, et tema kuulutas ajalehes Sxxxxxx, et paigaldab tänavakivisid, teeb aedade ehitust ja haljastust. Temaga võttis ühendust üks isik ning käis kohapeal objekti üle vaatamas. Kohapeal lepiti kokku tööde teostamine ning ettemaksuna sai 150 eurot. Tema tegi selle raha eest niipalju kui võimalik ning kuna tööde tellija keeldus lepingu teist poolt täitmast, siis rohkem ta edasi tööd ei teinud. 150 euro sisse kuulus kohapeal käimine, konsultatsioon, hinnapakkumine ja materjalide hindade uurimine. Kuna värava raha ei tasutud (300 eurot), siis rohkem ta ei teinud. Tema arvates ei saanud isik aru, mis tööde teostamine maksab ja seetõttu ka see lepingu täitmine jäi pooleli. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Tiit Märtman pani teo toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Selle kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Tiit Märtman tegutses varalise kasu saamise eesmärgil, s.t ta teadis, et ei plaani tegelikult aiaväravat parandada, samas küsides M. Oilt ettemaksuraha, mis tähendas, et T. Märtman võttis vastu töö, mida klient soovis. Tiit Märtman küll väidab, et M. O ise ei täitnud kokkulepet ning et ettemaksuraha sisaldas vaid eeltöid nagu kohapeal käimine, konsultatsioon, hinnapakkumine ja materjalide hinna uurimine. Samas ei ole T. Märtman esitanud menetluse käigus ühtegi tõendit selle kohta, et kui palju eeltööd maksma läksid, hinnapakkumist tööde tellijale ega muid tõendeid, mis viitaksid asjaolule, et M. O oleks rikkunud kokkulepet. Sellest tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et Tiit Märtmanil ei olnud algusest peale valmidust ja kavatsust M. O aiavärava parandamiseks ning oma sellise tegevusega moonutas menetlusalune isik tegelikke asjaolusid ehk pani M. O uskuma, et tema on isik, kes parandab eramu aiavärava, saades tööde alustamiseks ettemaksu. Sellest tulenevalt kohtuväline menetleja asub seisukohale, et Tiit Märtmani tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning ta on toime pannud

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. 3

§ 218lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi 300 trahviühikut.

Vaidlustatud otsuses nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Seega on

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja hinnates Tiit Märtmani süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemises, arvestas kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid.

§ 56järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri kohaselt omab Tiit Märtman kehtivaid karistusi, s.h samalaadsete õigusrikkumiste osas. Üldpreventatiivsetest eesmärkidest lähtuvalt peab mõjutama varavastase süüteo varalise kasu saamise eesmärgil toime pannud isikute karistamine ka teisi isikuid järgima riigis kehtestatud reegleid ning suhtuma kaaskodanikesse lugupidavalt ja hoolivamalt. Lähtuvalt eeltoodust, leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga ja puudub karistuse kergendamiseks alus. Võttes arvesse eeltoodut ning lähtudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4. Kohtu põhjendused 4.1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning Tiit Märtmani kaebus jätta rahuldamata. 4.2. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas menetlusalune isik Tiit Märtman on rikkunud

§ 209

lg 1 sätteid, milline tegu on kvalifitseeritud

§ 218lg 1 järgi.

4.2.

1. 14.09.2022.a. koostatud väärteootsuses on toodud rikkumise kirjeldus, mille kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule Tiit Märtmanile ette, et ta lõi 25.04.2022.a.xxxxxxxx xx xxx. Xxxxxxxxxx xxxxxx varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et tema on isik, kes parandab ja paigaldab uue puitaia värava 150 euro eest. M.O maksis tööde teostajale Tiit Märtmanile kohapeal sularahas vastavalt kokkuleppele 150 eurot. Tiit Märtman aga pole lubatud puitaia väravat parandanud ega tagastanud ettemaksuna saadud 150 eurot, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. 4.2.
2. Väärteotoimiku lehel 3 asuvast süüteoteatest nähtub, et M.O on kirjeldanud väärteosündmust, mille kohaselt ta on ajavahemikus 25.04.2022 - 03.05.2022 toimunud süüteo ohver, kannatanu. Ta helistas 25.04.2022 ajalehe „Sxxxxxx“ kuulutuses avaldatud telefoninumbrile nr 54540286 puitvärava valmistamise sooviga, asukohta xxxxxxxxx, xxxxxx xx . Kohale tuli noormees (Tiit Märtman ik. 38604060229), kes mõõtis. M. O palus kirjutada eellepingu 150 euro ettemaksu kohta. Värav pidi valmis olema 02.05.
3. Tiit Märtman teatas telefoni teel M.Oile, et väravat pole ja see raha on nüüd T. Märtmani oma. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja M.Oi ütlused (KoTo, tl 33-35) riimuvad süüteoteate asjaoludega. Tunnistaja M. Oi ütluste kohaselt oli sündmus seotud tema eramule jalgvärava paigaldamisega. M.O helistas ajalehes „Sxxxxxx“ ilmunud kuulutusele ning tema kohtumine seoses jalgvärava ehitusega leidis aset Tiit Märtmaniga 25.04.2022 kella 16.30 paiku, kui ta tuli M. Oi juurde aeda üle vaatama. T. Märtman lubas jalgvärava nädala jooksul valmis teha. M. O 4 andis T. Märtmanile 150 eurot sularahas ettemaksuks ja T. Märtman koostas M. Oi palvel dokumendi, millega kinnitas, et ta on selle raha saanud. Sellel dokumendil on T. Märtmani ja M. Oi allkirjad. See 150 eurot oli ettemaks, et Tiit Märtman üldse tegema hakkaks. Kui värav pidi valmis saama, siis oleks T. Märtman saanud ülejäänud summa. M.Oi kinnitusel kokkulepitud tähtaja möödumisel jalgvärav valmis ei saanud. M. O üritas T. Märtmaniga telefoni teel ühendust saada korduvalt. Lõpuks see õnnestus ning Tiit Märtman teatas, et väravat ei ole ja see ettemaksuna tasutud raha on nüüd tema oma. Käesolevaks ajaks ei ole ettemaksuna tasutud 150 eurot M.Oile tagastatud. Tunnistaja M.Oi ütlustega riimub ajalehe „Sxxxxxx“
4. aprilli 2022.a. kuulutuste rubriigi väljavõte järgneva kuulutusega: „Tänavakivide paigaldus, aedade ehitus, haljastus. Tel xxxxxxxx (VT, tl 8) ning väärteotoimiku tl 7 O alljärgnev käsikirjaline tekst tõendab Tiit Märtmani poolt ettemaksu saamist – „Mina Tiit Märtman i.k. 38604060229 võtsin ettemaksu 150 eur puitaia jalgvärava valmistamiseks.“ Menetlusalune isik Tiit Märtman kinnitas kohtuistungil antud ütlustes (tl 51-55), et on ajalehe „Sxxxxxx“ 21.04.2022 väljaandes avaldanud kuulutuse, et tegeleb aedade ehitusega ja sellele kuulutusele helistas üks naisterahvas, kes soovis puitväravat vahetada, see isik võis olla M.O. Tema nime sai T. Märtman hiljem teada, kui nad objektil kohtusid. Nad leppisid summas enamvähem kokku ja M. O tegi ettemaksu aia jaoks. Nad koostasid selle kohta paberi, et Tiit Märtman on saanud ettemaksuna 150 eurot puitaia jalgvärava valmistamiseks. Väravat T. Märtman ei ole M. Oile ehitanud, kuna T. Märtman soovis 50-100 eurot juurde saada, et ta oleks värava kohale transportinud ja paigaldanud. M.O keeldus raha juurde maksmast ja T. Märtman ei hakanud enda rahadega materjale kohale toimetama. 150 eurot ta ei tagastanud M.Oile, kuna see oli Tiit Märtmani raha – see oli paigalduse raha, objektiga tutvumine, konsultatsioon ja hindade uurimine. Selle raha arvestas Tiit Märtman enda kulude katteks. Kulude kalkulatsiooni kirja teel ei ole Tiit Märtman M.Oile esitanud, kuna see oleks olnud lisakulutus. 4.2.
5. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaoludes, et: - Tiit Märtman on kuulutanud 21.04.2022 ajalehes „Sxxxxxx“, et paigaldab tänavakivisid, teeb aedade ehitust ja haljastust. Tiit Märtmaniga võttis puitaia värava ehituse asjus ühendust M.O; - M.O ja Tiit Märtman on väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas s.o 25.04.2022.a. xxxxxxxx, xxxxxxx xx xx kohtunud seoses eelmärgitud kinnistul asuva puitaia värava ehituse vajadusega; - Tiit Märtman kohtumisel M.Oiga xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xx xx lubas paigaldada M.Oi kinnistule xxxxxxx xx xx, xxxxxxxxxx uue puitaia värava nädalase tähtajaga. Töö ettemaksuna oli kokkulepitud 150 eurot, mille M.O koheselt maksis sularahas Tiit Märtmanile; - Tiit Märtman ei ole lubatud puitaia väravat parandanud ega ka ettemaksuna saadud 150 eurot tagastanud. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus selles, kas Tiit Märtmani käitumist, s.o M.Oile antud lubadust uue puitaia värava ehitamiseks ja paigaldamiseks asukohaga xxxxxxx xx xx xxxxxxxxx väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas saab käsitada varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisena. 4.2.4.

§ 218lg 1 näeb ette vastutuse väheolulise varavastase süüteo kui väärteo eest.

Delikti tüübilt on see viiteline väärteo koosseis, sisaldades sisuliselt osutust 13. ptk koosseisu §dele 199, 201, 203, 209 (RKKK 3-1-1-81-06 p 9; 3-1-1-56-08 p-d 6-7).

§ 209

lg 1 näeb ette kelmuse üldkoosseisu – teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kelmuse koosseisu objektiivsete tunnustena on käsitletavad järgmised elemendid: 1) pettuslik tegu - väärkujutluse loomine objektiivselt esinevatest asjaoludest, mille tõttu kannatanul tekib eksimus - väärarusaam faktilistest asjaoludest; 2) eksimuse mõjul teostatud varakäsutus 5 kannatanu poolt, mis reeglina seisneb vara üleminekus kannatanult süüdlasele; 3) varalise kahju tekkimine kannatanul; 4) sellele vastava varalise kasu tekkimine süüdlasel (RKKK, nr 3-1-1124-00, p 6.1). KäesOas väärteoasjas on M.Oi ütlustega, süüteoteatega, ettemaksu kinnituslehega ja ajalehekuulutuse väljatrükiga kogumis tõendamist leidnud, et Tiit Märtman 25.04.2022 kell 16.30 xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx xx xx lõi varalise kasu saamise eesmärgil M.Oile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et Tiit Märtman on isik, kes parandab ja paigaldab uue puitaia värava 150 euro eest. M.O maksis tööde teostajale Tiit Märtmanile kohapeal sularahas vastavalt kokkuleppele 150 eurot. Tiit Märtman aga pole lubatud puitaia väravat parandanud ega tagastanud ettemaksuna saadud 150 eurot, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kohus leiab, et tõsiselt võetav ei ole Tiit Märtmani kohtuistungil avaldatud väide selle kohta, et tema ei ole M.Oit petnud ja väravat M.Oile ei ehitanud seetõttu, et M.O ei ole talle täiendavat tasu värava eest maksnud. Kohus märgib, et VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ning VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Kohtumenetluse käigus on M.Oi ja Tiit Märtmani ütlustega tõendatud, et M.Oilt saadud ettemaksu 150 eurot jättis Tiit Märtman endale, samas aga ei ole ta M.Oile puitaia väravat üle andnud. Eelviidatud sätete kohaselt puudus Tiit Märtmanil õigus enne oma kohustuse täitmist M.Oilt täiendavat tasu nõuda ning ettemaksuna saadud raha enda kasuks arvata. Petmine kui tegu võib seisneda tegevuses – mitte ainult sõnaselgelt väljendatud väites, vaid ka konkludentses ehk tähenduslikus teos. /.../ Konkludentne on nt. lepingu sõlmimine, millest teine pool järeldab täitmistahet, samuti krediiditehinguid, millega kinnitatakse tagasimaksmistahet. Konkludentseks teoks saab lugeda kõnealuses väärteoasjas Tiit Märtmani poolt ajalehekuulutuses väljendatud teadet ning telefoni teel ja sündmuskohal kannatanule M. Oile antud lubadusi, et Tiit Märtman on isik, kes parandab ja paigaldab vastavalt M.Oi soovile xxxxxxx xx xx, xxxxxxxxx kinnistule uue puitaia värava 150 euro eest. Eelmärgitud tegu kujutab endast tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist (e. petmist), kuna tõendatud on, et lubatud tööd s.o puitaia väravat T. Märtman M. Oile üle ei andnud, samuti ei tagastanud M. Oilt saadud raha. Eksimuse tagajärjel tegi M.O varakäsutuse – maksis Tiit Märtmanile ettemaksuna 150 eurot, millises ulatuses sai Tiit Märtman varalist kasu. M.Oi ütlustest nähtub, et ta on saanud Tiit Märtmani teo tulemusena varalist kahju 150 eurot, kuna menetlusalune isik ei andnud talle üle väravat ega tagastanud ka ettemaksu. Kelmuse koosseis eeldab teisele isikule varalise kahju tekitamist ning süüdlasel samas ulatuses varalise kasu tekkimist. 4.2.5. Kohus leiab, et Tiit Märtman täitis oma tegevusega

§ 209

lg 1 tunnused, millega ühtlasi realiseeris

§ 218lg 1 väärteo objektiivse teokoosseisu.

Asi on väheväärtuslik ja varaline õigus väheoluline, kui selle rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Seega arvestades

§ 44

lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurust - 10 eurot, kuulub

§ 218

lg 1 antud juhul kohaldamisele, kuna Tiit Märtmani väärteos väheväärtusliku asja väärtus ei ületa 20 miinipäevamäära (s.o 200 eurot). 4.2.6.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Lähtudes menetlusaluse T. Märtmani isiku ütlustest, et ta võttis ettemaksuna vastu 150 eurot puit jalgvärava valmistamiseks, kuid ta ei asunudki seda tegema ega tagastanud ka ettemaksuna tasutud summat, asub kohus seisukohale, et subjektiivsest küljest pani Tiit Märtman

§ 218

lõikes 1 sätestatud väärteo toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks 6 süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Objektiivne teopilt näitab seda, et menetlusalune isik on esitanud lubaduse puitaia jalgvärava valmistamiseks üksnes selleks, et luua M.Oile ettekujutus värava valmistamiseks ja saada M.Oilt soovitud raha 150 eurot ilma, et menetlusalune isik oleks vähimalgi määral midagi reaalset teinud, enesele võetud kohustuse täitmiseks või saadud raha tagastamiseks. Varalise kasu 150 euro saamiseks tegutses Tiit Märtman kavatsetult. 4.2.7. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4.3. Kohtu seisukoht karistuse osas.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Tiit Märtman.

§ 218

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Karistusregistri teatest nähtub, et Tiit Märtman varasemalt korduvalt karistatud nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras. Tal on 4 kehtivat väärteokaristust, m.h on isik kahel korral toimepannud

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Tiit Märtmani on karistatud Harju Maakohtu 03.09.2020.a. otsusega

§ 218

lg 1 järgi arestiga 24 päeva ja Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna poolt

§ 218

lg 1,

§ 275lg 1 järgi rahatrahviga 86 trahviühikut s.o 344 eurot.

Lisaks on isikut karistatud PPA Lääne prefektuuri poolt 11.07.2022

§ 275

lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 480 eurot ning PPA Põhja prefektuuri poolt 04.06.2010.a. rahatrahviga 15 trahviühikut s.o 57,52 eurot. Tiit Märtmanil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu 08.03.2016.a. otsusega on T. Märtmani karistatud

§ 209lg 2 p 1, 3, 4 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud.

Harju Maakohtu 03.12.2019.a. otsusega on T. Märtmani karistatud

§ 209lg 2 p 1, 5 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Menetlusalusele isikule Tiit Märtmanile määras kohtuväline menetleja

§ 218

lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem jäädes karistusraami esimesse kolmandikku, võttes m.h arvesse seda, et isik on varasemalt toimepannud samalaadseid rikkumisi. Kohus leiab, et karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on menetlusaluse süü vähemalt keskmine. Tiit Märtmani süü suurust mõjutab väärteo toimepanemise subjektiivne külg - tegu on toimepandud kavatsetult. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsusega Tiit Märtmanile kohaldatud karistus rahatrahvina 100 trahviühikut, mis jääb karistusraami esimesse kolmandikku on kooskõlas menetlusaluse isiku süü suurusega, et mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. 7 4.4. Karistuse kandmine ja menetluskulud. 4.4.1. Tiit Märtman on kohtuvaidluses avaldanud, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud sellega, et ta on töötu ning tal ei ole raha 400-eurose rahatrahvi tasumiseks.

§ 66

lg 1 tuleneb, et mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase tööalast seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Võttes arvesse, et Tiit Märtmanil tööalased sissetulekud puuduvad, on põhjendatud määrata, et Tiit Märtman on

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel kohustatud rahatrahvi 400 eurot tasuma riigile ositi maksetena 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt kuni kogusumma tasumiseni kalendrikuu

1. kuupäevaks vähemalt 50 eurot. 4.4.
2. Vastavalt VTMS §-le 38 menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Juhul, kui menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei tuvastanud asjas menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik 8