Obsah (6)

§ 613§ 477§ 173§ 174§ 172§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-139601 Määruse avalikult 31. märts 2023.a. Rakvere teatavakstegemise aeg ja koht Tsviilasja menetlev kohtunik Maido Roots Tsiviilasi Tapa vald,

) § 475 lõike 1 punkti 17 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

§ 613

lõike 1 punkti 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lõike 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on E. H. (isikukood: xxxx, surnud xxxx. a) korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) korteriomanik. Pärimisregistri andmete kohaselt on notar M. S.
2. oktoobril
3. a väljastanud pärimistunnistuse nr 1073, mille kohaselt xxxx. a surnud E. H. pärijateks on H. V., J. H., J. H. (puudutatud isik), T. H. ja A. H.. Pärimisseaduse § 118 lõike 1 kohaselt kui pärija pärimisseaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lõike 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Kooli tn 9, Vajangu küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond moodustatud Tapa vald, Vajangu küla, Kooli tn 9, registrikood 80481031 (avaldaja). KrtS § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Juhindudes KrtS § 40 lõikest 2 ja majanduskavadest on avaldaja esitanud pärijatele arveid.
5. Avalduse kohaselt ei ole pärijad avaldaja majanduskavadest ning seadusest nendele tulenevat majandamiskulude tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Avalduse ja sellele lisatud võlgnevuse aruannete kohaselt on korterile xxxx ajavahemikus märts
6. a kuni november
7. a esitatud arvetel kajastatud põhivõlgnevus kokku summas 3 402,85 eurot, millele lisanduvad viivised 490,47 eurot.
8. Pärijate T. H., A. H. ja J. H. osas koostas Pärnu Maakohus
9. detsembril
10. a eraldi määrusega maksekäsu. Avaldaja poolt Viru Maakohtule
11. jaanuaril
12. a esitatud põhinõue oli 3 402,85 eurot ja viivised summas 490,47 eurot. Viru Maakohus kinnitas
13. veebruaril
14. a avaldaja ja pärija H. V.’i vahel sõlmitud kompromisskokkuleppe, mille alusel H. V. samal kuupäeval tasus avaldajale 778,66 eurot, mis on viiendik nõudesummast. Avaldaja loeb sellega tasutuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lõike 8 alusel 490,47 eurot avalduses esitatud viivisenõudest, viivise perioodi
15. jaanuarist
16. a kuni
17. veebruarini
18. a eest (3 402,85 eurot x 37 päeva x 10,5%/365) 36,22 eurot ja põhinõudest 251,97 eurot. Seega on avaldaja nõue menetlusse jäänud puudutatud isiku vastu 3 150,88 eurot põhinõudena ning viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates
19. veebruarist
20. a.
21. VÕS § 76 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lõike 1 punkt 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lõike 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. KrtS § 15 lõige 2 sätestab, et korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Seega vastutavad pärijad korteriomandist xxxx (registriosa nr xxxx) tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt ning korteriühistu võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt pärijatelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
22. Pärija J. H. (puudutatud isik) ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et temal oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda. Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud, temal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees ning puudutatud isik ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, siis tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista võlgnevus summas 3 150,88 eurot (s.o korteriühistu majandamiskulud perioodi märts
23. a kuni november
24. a). Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista ka viivise korteriühistu majandamiskuludelt (3 150,88 eurolt) VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates
25. veebruarist
26. a kuni majandamiskulude täitmiseni. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt (3 150,88 eurolt) alates
27. veebruarist
28. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue 3 150,88 eurot. MENETLUSKULUD 18.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 19.

§ 172

lõike 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on avalduse esitamine tingitud puudutatud isikust, kes ei täitnud nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 20. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista õigusabikulud 495 eurot. Avaldaja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 5,5 tundi (avalduse koostamine ja esitamine), hinnaga 90 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus nõustub avaldaja õigusabikulude suurusega, kuna leiab, et õigusabikulud on esitatud mõistlikus suuruses. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabikulud 495 eurot. 21.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. / allkirjastatud digitaalselt / Maido Roots Kohtunik