1-21-4840/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-4840 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. aprilli 2023 määrus Rait Reiljanile Tartu Maakohtu
3. septembri 2021 otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Rait Reiljan (isikukood 37805246534), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 13.09.2021 otsusega, mis jõustus 29.09.2021, karistati Rait Reiljanit KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 1 aasta 5 kuu vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati R. Reiljani eelvangistuses viibitud aeg 27.11.2020, s.o 1 päev, ning määrati, et R. Reiljanil tuleb ära kanda veel 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui R. Reiljan ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
6. 15.11.2021 registreeriti maakohtus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekanne, milles taotleti R. Reiljanile täiendava kohustuse määramist, s.o keelata katseajal alkoholi tarvitamine. Tartu Maakohtu 17.11.2021 määrusega, mis jõustus 09.12.2021, rahuldati ettekanne ja määrati R. Reiljanile katseajaks KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi.
7. 19.01.2022 registreeriti maakohtus teine erakorraline ettekanne, milles taotleti R. Reiljanile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna seoses alkoholi tarvitamisega ei ole edasine koostöö võimalik. Tartu Maakohtu 07.02.2022 määrusega, mis jõustus 23.02.2022, pöörati täitmisele R. Reiljanile mõistetud kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust. Süüdimõistetu määratud ajaks vangistusse ei saabunud ning tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist. R. Reiljan asus vangistus kandma 17.03.
9. Tartu Maakohtu 06.02.2023 määrusega, mis jõustus 22.02.2023, vabastati R. Reiljan tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 6-kuulise katseajaga ning allutati R. Reiljan käitumiskontrollile, mille raames kohustati teda järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Sama määrusega keelati KarS § 75 lg 2 p 2 alusel R. Reiljanil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine; kohustati teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vabanemisest; kohustati
10. 16.03.2023 registreeriti maakohtus kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotletakse R. Reiljanile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist tulenevalt alkoholiprobleemist.
11. 13.04.2023 ja 17.04.2023 kohaldati R. Reiljani suhtes sundtoomist kohtuistungile.
12. Tartu Maakohtu 18.04.2023 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele R. Reiljani kandmata karistus 5 kuud 24 päeva vangistust. 7.
13. Kriminaalhooldusametnik heidab R. Reiljanile ette 01.03.2023, 02.03.2023, 03.03.2023, 05.03.2023, 06.03.2023, 08.03.2023, 09.03.2023, 19.03.2023, 22.03.2023, 28.03.2023, 04.04.2023, 09.04.2023, 10.04.2023, 13.04.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Maakohtu hinnangul on kõik rikkumised tahtlikud, sest R. Reiljan oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust ning talle oli põhjalikult selgitatud selle keelu tähendust. Valdavalt R. Reiljan pole mäletanud, miks ta alkoholi tarvitas. R. Reiljan on tarvitanud alkoholi ka „pea paranduseks“, stressi ja uneprobleemide tõttu, kuid need esile toodud põhjused ei vabanda alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Tarvitades eelviidatud aegadel alkoholi, rikkus R. Reiljan KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 7.
14. Kriminaalhooldusametnik heidab R. Reiljanile ette registreerimiskohustuse rikkumist 06.03.2023, 09.03.2023, 22.03.2023, 23.03.2023, 24.03.2023, 10.04.2023, 11.04.
15. Neid rikkumisi tõendab registreerimisleht. R. Reiljan oli teadlik registreerimiskohustusest. Süüdimõistetu selgituste kohaselt ei ilmunud ta 06.03.2023 ja 09.03.2023 kriminaalhooldusosakonda registreerima, kuna unustas registreerimisaja ära. 22.03.2023 registreerimisele ta ei ilmunud, kuna jalad ei kandnud (perearstiga ei suhelnud) ning 23.03.2023 registreerimisele ta ei ilmunud, kuna ei jõudnud tulla. Maakohtu hinnangul on kõik R. Reiljanile etteheidetavad registreerimiskohustuse rikkumised tahtlikud. R. Reiljan on olnud teadlik registreerimiskohustusest, kuid jättis ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata, sest unustamine ja alkoholi tarvitamine ei vabanda registreerimiskohustuse täitmata jätmist. Ka ei ole R. Reiljan esitanud arstitõendit, mis võiks kinnitada R. Reiljani kõndimisraskust kui terviseprobleemi. Seega on R. Reiljan rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 7.
16. Kriminaalhooldusametnik heidab R. Reiljanile ette töötuna arvele võtmata jätmist 14 päeva jooksul alates vanglast vabanemisest. R. Reiljan vabanes vanglast tingimisi enne tähtaega 22.02.
17. Seega oli R. Reiljan kohustatud hiljemalt 08.03.2023 võtma end arvele Töötukassas või asuma tööle. Süüdimõistetu sai vastuvõtu aja 06.03.2023, kuid kokkulepitud ajal kohale ei läinud, kuna oli alkoholijoobes. Hiljem Töötukassasse pöördunud ei ole. 23.03.2023 kriminaalhooldusametniku ja Töötukassa infospetsialisti e-kirjavahetusest nähtuvalt on võimalik, et R. Reiljan on broneerinud aja Võrumaa osakonda, kuid broneeringud infosüsteemis ei kajastu. Töötuna arvele võtmise 2 avaldust R. Reiljan esitanud ei ole. R. Reiljan väidab, et nüüdseks on ta töötuna end arvele võtnud. 7.
18. Kriminaalhooldusametnik heidab R. Reiljanile ette pikatoimelise alkoholisõltuvuse vastase raviprotseduuri (nn alkoholivastane süst) tegemata jätmist 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest. R. Reiljan oli kohustatud alkoholivastase süsti laskma endale teha hiljemalt 22.03.
19. Maakohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest süst on jäänud tegemata R. Reiljani enda käitumise tulemusena (pole suutnud püsida kaine vajalik arv päevi). Ravile allumise kohustuse näol on tegemist süüdimõistetu enda nõusolekul talle määratud kohustusega. Seega pidi süüdimõistetu juba vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses sellise väljaminekuga arvestama ning vabaduses võtma tarvitusele kõik abinõud, et kohustus saaks täidetud. Seega on R. Reiljan rikkunud temale määratud kohustust. 7.
20. Käitumiskontrollinõuete ja kohustuste rikkumist on süüdimõistetul esinenud ka varasemalt, s.o 23.02.2023 registreerimiskohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, mille eest on hoiatatud süüdimõistetut kirjalikult. Samade rikkumiste eest on R. Reiljanit kirjalikult hoiatatud ka 27.02.
21. Kuna nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik R. Reiljani kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud KarS §-s 76 lg 7 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et R. Reiljan on alates katseaja algusest asunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi korduvalt rikkuma. 7.
22. Erakorralise ettekande kohaselt on R. Reiljan kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et ta osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning ta pöördub vaimse tervise õe vastuvõtule 17.03.
23. Lõuna-Eesti Haigla AS 17.03.2023 tõend kinnitab, et R. Reiljan osales alkoholi tarvitamise häire ennetus ja nõustamise esmahindamisel. Teostatud lühisekkumine. R. Reiljan jätkab vastuvõttudega. Järgmine nõustamise aeg on 03.
24. R. Reiljan kohtuistungil kinnitas, et ta käis nõustamisel 04.04.2023 ning jätkab programmis osalemist. Maakohtu hinnangul osalemine programmis „Kainem ja tervem Eesti“ iseloomustab R. Reiljanit positiivselt. 7.
25. R. Reiljanile anti kohtuotsuse tegemisel võimalus elada vangla asemel vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. R. Reiljan neid tingimusi ei täitnud. Registreerimiskohustuse korduva rikkumise tõttu määras kohus R. Reiljanile alkoholi tarvitamise keelu. Seejärel rikkus R. Reiljan korduvalt registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu pöörati R. Reiljanile mõistetud ja kandmata karistus täitmisele. R. Reiljan kandis vanglakaristust 17.03.2022-22.02.
26. Tartu Maakohtu 06.02.2023 määrusega vabastati R. Reiljan vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.08.
27. R. Reiljan ka peale karistuse osalist ära kandmist jätkas käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumist, rikkudes kahel korral registreerimiskohustust ja kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik R. Reiljanit kahel korral kirjalikult hoiatas. Vaatamata hoiatustele jätkas R. Reiljan käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste süstemaatilist rikkumist. Ta rikkus neljateistkümnel korral alkoholi tarvitamise keeldu, seitsmel korral registreerimiskohustust, peale selle kohustust otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vanglast vabanemisest ja kohustust teha 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest pikatoimeline alkoholisõltuvuse vastane raviprotseduur (nn alkoholivastane süst). Määruskaebus
28. Tartu Maakohtu 18.04.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Reiljan, kes palub läbi vaadata karistuse täitmisele pööramise määruse ning võimalusel asendada 3 karistus üldkasuliku tööga, kuna nüüd ta käib alkoholiravil. Kui see pole võimalik, siis palub süüdimõistetu lükata edasi karistusaja kandmise algus septembrikuusse, kuna ta soovib ära teha hädavajaliku remondi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
30. Vaidlust ei ole selles, et R. Reiljan on rikkunud kriminaalhooldusega määratud registreerimiskohustust, kohustust mitte tarvitada alkoholi, teha endale kohtuotsusega määratud alkoholivastane süst ning võtta ennast töötuna arvele. Selles osas ei ole sisuliselt olnud vaidlust ka maakohtus ning maakohus on väga põhjalikult põhjendanud, millega on erinevad rikkumised tõendatud. Süüdimõistetu suhtes on koostatud ka kirjalikud hoiatused, temale tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, ta vabanes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ning taaskord on R. Reiljan toime pannud rohkelt erinevalt rikkumisi, olles kriminaalhooldusel. Ehk R. Reiljanile on korduvalt vastu tuldud, et ta oma käitumist muudaks, kuid ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetus tekkinud karistamatuse tunne, mis nähtub selgelt tema käitumisest. Süüdimõistetu argument, et ta on nüüd asunud alkoholiravile ei õigusta tema varasemaid rikkumisi. Enamgi veel, R. Reiljan on oma käitumisega näidanud, et tema sõnas väljendatut ei ole alust uskuda ning puudub veendumus, et kui süüdimõistetu just nüüd on asunud ravile, siis ta muudab oma käitumist ning edasine kriminaalhooldus mööduks edukalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik rikkumistele reageerida üldkasuliku töö määramisega, sest R. Reiljan on oma käitumisega näidanud, et ka vangistuses olek ei suuna tema käitumist kehtestatud korra järgimisele. Kuigi nagu maakohuski märkis, on tegemist pärast ennetähtaegset vabanemist süüdimõistetu esimese erakorralise ettekandega, näitab rikkumiste arv seda, et kriminaalhooldus on R. Reiljani suhtes ebaõnnestunud ning süüdimõistetu ei ole välja toonud mitte ühtegi argumenti, mis õigustaks temale pandud nõuete või kohustuste rikkumist. Süüdimõistetu puhul on kõik muud rikkumistele reageerimise viisid käesolevaks ajaks ammendunud, sest ka erakorralist ettekannet ei olnud võimalik hakata arutama ilma tema sundtoomist kohaldamata. Ringkonnakohtu hinnangul, kuna kriminaalhooldus ei ole nõuetekohaselt saanud pika aja jooksul toimuda, ei ole võimalik reageerida rikkumistele leebemate meetmetega kui karistust täitmisele pöörates. Kriminaalhoolduse nõudeid tuleb täita tervikuna, mitte oma soovide järgi valikuliselt, kuid millest süüdimõistetu aru ei saa.
31. Alternatiivselt palub R. Reiljan edasi lükata karistuse kandmise aja alguse septembrisse, kuna ta soovib ära teha hädavajaliku remondi. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad karistuse täitmisele pööramise edasilükkamise alused tulenevalt KrMS §-st
32. Üksnes vajadus remonti teha ei ole käsitletav ka KrMS § 415 lg-s 3 toodud asjaoludena ehk ei nähtu, et vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Teisisõnu tuleb R. Reiljanil alustada vangistuse kandmist maakohtu määruses märgitud ajal - peale käesoleva määruse jõustumist peab R. Reiljan ilmuma karistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta.
33. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
34. aprilli 2023 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 4 Aarne Sarjas