Obsah (4)

§ 64§ 63§ 15§ 11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-20-2522 28. aprill 2023 Maria Lõbus Dmitri

) § 64 lõigete 1 ja 4 põhiseadusvastaseks tunnistamist osas, milles need ei sätesta ametiisikute otsustuspädevust: kes on distsiplinaarmenetluse läbiviija ja kes karistuse määraja.

§ 64

lõige 1 sätestab, et menetluse viib läbi vanglateenistus, mis sisuliselt tähendab, et menetluse läbiviimise voli on ka tavalisel valvuril. Selline ebaselgus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 13 tuleneva õigusselguse ja §-st 4 tuleneva võimude lahususe põhimõttega. Vaidlusaluses asjas on menetluse läbiviija sisuliselt iseendale teinud karistuse määramisel ettepaneku. Selline menetlus ei ole erapooletu ega kooskõlas põhiseadusega. 5) Vaidlusalune haldusakt ei ole antud tähtaegselt. Vangla sai väidetavast rikkumisest teada 12. augustil 2020 ning sellest hetkest hakkas kulgema

§ 64lõikes 41 sätestatud 1-kuuline tähtaeg, mille viimane päev oli 11.

september

1. Käskkiri anti
2. septembril
4. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jäi
5. septembri
6. a käskkirjas ja
7. novembri
8. a vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde. 1) Kaebaja versioon, nagu oleks võinud keegi teine peita eelnevalt asjad kaebaja kambrisse, ei ole usutav. Pistikupesad, liistuvahed jms on üpris tavapärased keelatud esemete peitmise kohad, mistõttu on nende läbiotsimine tavapärane rutiin ning kui keelatud esemed oleksid seal varem olemas olnud, oleks need läbiotsimistel ka leitud. Seega saab leitud keelatud asju pidada kaebaja omaks ja kaebaja valdas seega keelatud esemeid. 2) Karistus on määratud tähtaegselt:
9. september 2020 oli esimene tööpäev peale
10. septembrit 2020, mil möödus kuu keelatud asjade leidmisest. 3) Karistus on proportsionaalne, kuivõrd traadid on oma olemuselt ohtlikud: traadiga on võimalik korraldada elektrilühist ja seeläbi tulekahju, traati on võimalik kasutada torkevahendina. 3 3-20-2522 KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
11. Vaidlus käib selle, kas vastustaja on õiguspäraselt karistanud kaebajat distsiplinaarkorras 3-ööpäevase kartserikaristusega
12. augustil 2020 kambrist V715 leitud traatide omamise eest. 8.

§ 63

lõike 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi.

§ 63

kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral, kuid täpsustamata on jäänud nõutava süü vorm. Seetõttu saab distsiplinaarkaristust määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu. 9. Kui vangla tuvastab distsiplinaarsüüteo toimepanemist, ei teosta ta kaalutlusõigust, vaid teeb kindlaks õigusnormi koosseisulised elemendid ja kontrollib vastavate eelduste täidetust. Kaalutlusõigust teostab vangla siis, kui otsustab, kas toime pandud distsiplinaarsüüteo eest karistamine on vajalik ning milline karistuse liik ja määr valida. 10.

§ 15

lõike 3 volitusnormi kohaselt tuli keelatud asjade loetelu kehtestada justiitsministri määrusega. VSKE §-s 64¹ on sätestatud ainete ja esemete loetelu, mis kinnipeetavale on keelatud. Nimetatud normi punkti 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. VSKE § 641 punkt 1 keelab sellise eseme enda juures hoidmise.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et Viru Vangla valvurid leidsid
2. augustil 2020 kambrist V715 WC-lüliti seest kaks umbes 10 cm pikkust traati ning WC-ukse seest kaks traati, millest üks oli umbes 50 cm pikk ja teine umbes 30 cm pikk.
3. Leitud traatidega on võimalik tekitada vigastusi endale ja teistele isikutele. Traatide teravate otstega saab torkida ja kraapida. 30 ja 50 cm pikkuste traatidega on võimalik soonida ja/või puua. Seetõttu on vangla õigesti hinnanud kambrist leitud esemed VSKE § 64¹ punkti 1 mõttes keelatud esemeteks.
4. Viru Vangla täpsustas kohtuistungil, et kaebaja viibis kambris V715 üksinda alates
5. oktoobrist 2019, mida kinnitab ka pärast kohtuistungit vangla poolt esitatud dokument. Küsimus on selles, kas traadid paiknesid kambris juba siis, kui kaebaja
6. oktoobril 2019 kambrisse paigutati või peitis kaebaja traadid kambris viibimise ajal ise WC-lüliti ja WC-ukse sisse. Kaebaja leiab, et uurimispõhimõttest tulenevalt oleks vangla pidanud selle välja selgitamiseks küsima selgitusi kambris V715 enne
7. augustit 2020 läbiotsimisi teinud valvuritelt, et teada saada, kas nad on alati selles kambris läbi otsinud WC-lüliti ja WC-ukse sisemust. Kui ei ole, võisid neil traadid varem lihtsalt tähelepanuta jääda.
8. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Distsiplinaarsüüteo menetluses tagab seadus karistusõigusele omase isiku kõrgendatud kaitstuse ja süütuse presumptsiooni. Eeltoodust tulenevalt laienevad distsiplinaarmenetlusele ka kõrgendatud nõuded tõendite kogumisel ja asjaolude väljaselgitamisel. Haldusorgan peab asjaolude väljaselgitamisel põhjendama, kuidas on tõendite alusel jõutud oluliste asjaolude, st süütegude toimepanemise tuvastamiseni ning miks 4 3-20-2522 ta eelistab üht tõendit teisele. (Vt Riigikohtu
9. mai
10. a otsus asjas nr 3-3-1-76-12, punkt 17.)
11. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vangla on distsiplinaarmenetluses rikkunud uurimispõhimõtet, kui jättis valvuritelt selgitused võtmata. Kohus soostub ka sellega, et selline teguviis võib jätta mulje erapoolikust menetluse läbiviimisest. Vangla on kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise lugenud tõendatuks valvuri
12. augusti
13. a ettekande ning esemete leidmise ja äravõtmise akti põhjal. Kohus leiab, et need tõendid saavad tõendada üksnes kambrist esemete leidmise fakti, kuid ei tõenda seda, et kaebaja oli esemete peitjaks. Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et esineb teoreetiline võimalus, et esemed peitis kambrisse hoopis mõni teine kinnipeetav, kes samas kambris varem viibis. Sellisel juhul ei saa kaebajat lugeda esemete omajaks, sest ta ei ole esemeid peitnud ega ole nende olemasolust teadlik. Viru Vangla kinnitusel on pärast
14. oktoobril 2019 kaebaja kambrisse V715 paigutamist ja enne
15. augustit 2020 selles kambris toimunud korduvalt läbiotsimisi. Kaebaja on põhjendatult viidanud sellele, et vajalik oli enne
16. augustit 2020 läbiotsimisi teinud valvuritelt selgitused võtta, et välja selgitada, kas nad on alati selles kambris WC-lüliti ja WC-ukse sisemuse läbi otsinud. Kui ei, siis nagu öeldud, ei saa välistada, et esemed peitis nimetatud kohtadesse mõni varem selles kambris viibinud kinnipeetav ja esemed leiti alles
17. augustil 2020, sest varem nendest kohtadest ei otsitud. Kui varem on alati need kohad läbi otsitud ja keelatud esemeid sealt ei leitud, on ilmselge, et
18. augustil 2020 leitud traadid pidi sinna paigutama kaebaja, sest ta viibis kambris üksinda. Vangla ei ole veenvalt põhjendatud, miks ta jättis olulised tõendid (s.o valvurite selgitused) kogumata ja tõendikogumist kõrvale ega hinnanud neid. Ainuüksi selle põhjal, et kaebaja kambrist on ka varem keelatud esemeid leitud, ei saa teha järeldust, et kaebaja oli ka
19. augustil 2020 leitud keelatud esemete peitjaks. Samuti ei saa distsiplinaarmenetlust läbiviiv ametnik ise valvurite eest otsustada, et nad ei pruugi läbiotsimisi mäletada. Vanglal oli võimalik valvuritelt selgitused võtta ning seda tuli asjaolude igakülgseks ja erapooletuks väljaselgitamiseks teha.
20. Kohus kuulas praeguses asjas toimunud kohtuistungil üle kolm Viru Vangla valvurit, kes tegid enne
21. augustit 2020 kaebaja kambris V715 läbiotsimisi. Kõik valvurid kinnitasid, et kõikidel läbiotsimistel vaadatakse alati läbi WC-lüliti ja WC-ukse sisemus, sest praktika põhjal on teada, et need on kohad, kuhu kinnipeetavad keelatud esemeid peidavad. Valvurite kinnitusel on tegu rutiinsete läbiotsimistoimingutega. Seega on valvurite ütlustega tõendatud, et ka enne
22. augustit 2020 otsiti kaebaja kambris alati läbi WC-lüliti ja WC-ukse sisemus. Kuna varasematel kordadel nendest kohtadest traate ei leitud, sai need
23. augustiks 2020 nimetatud kohtadesse paigutada ainult kaebaja, sest ta viibis perioodil
24. oktoober 2019 kuni
25. august 2020 kambris V715 üksinda.
26. Ehkki vastustaja rikkus distsiplinaarmenetluse läbiviimisel uurimispõhimõtet, kinnitavad kohtumenetluses üle kuulatud valvurite ütlused, et menetleja lõppjäreldus, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo, oli õige. Seega ei ole vangla menetlusviga viinud selles osas vale lõppjärelduse tegemiseni.
27. Haldusorganil on karistuse valikul suur kaalutlusruum. Praeguses asjas pole põhjust väita, et karistus on toimepandud teoga ilmses vastuolus. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus oli proportsionaalne. Vastustaja on karistuse määramist piisavalt põhjendanud ning kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas üks neist seoses keelatud esemete valdamisega. Varasema keelatud esemetega seotud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest karistati kaebajat noomitusega. Nagu näha, leebem karistus kaebajale piisavat mõju ei 5 3-20-2522 avaldanud ega motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Vastustaja on põhjendatult järeldanud, et kaebajat oli vaja karistada rangema karistusega. Vastustaja on arvesse võtnud ka leitud esemete ohtlikkust vangla julgeolekule: traate saab kasutada vigastuste tekitamiseks, elektrilühiste ja seeläbi tulekahju põhjustamiseks ning riputuskonksude tegemiseks, et peita keelatud asju nt ventilatsioonišahti või WC-poti loputuskasti. Kõike eeltoodut kogumis arvestades oli 3-ööpäevane kartserikaristus proportsionaalne ja eesmärgipärane. Vangla on põhjendatult osutanud sellele, et tegemist on miinimummäära lähedase kartserikaristusega. Karistuse määramisel ei osuta miski karistuse määraja erapoolikusele.
28. Alusetu on kaebaja väide, et

§ 64lõikes 41 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega on ületatud.

Karistus määrati ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates.

‑is reguleerimata menetluslikes küsimustes tuleb lähtuda

§ 11lõike 1 kohaselt HMS-ist.

HMS § 33 lõike 1 järgi kohaldatakse haldusmenetluses tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid. TsMS § 62 lõikes 1 viidatakse omakorda tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS), mille § 136 lõike 3 järgi saabub kuudes arvutatava tähtaja puhul tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Vastav päev on sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-116-07, p 15 ja halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-44-12, p 22). Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval (TsÜS § 136 lõige 8).

1. augustist 2020 arvates möödus kuu
2. septembril 2020, kuid kuna see oli laupäev, möödus distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg
3. septembril 2020, mis oli esmaspäev. Vastustaja määras distsiplinaarkaristuse
4. septembril 2020, seega tähtaegselt. (Vrd Riigikohtu
5. veebruari
6. a otsus asjas nr 3-20-556, punkt 17.)
7. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et käskkirja tühistamise tingib asjaolu, et distsiplinaarkaristuse määras sama isik, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse.

§ 64

lõike 1 järgi viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsiplinaarrikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus.

§ 64

lõike 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kuigi

§ 64

lõiked 1 ja 4 ei sätesta tõepoolest konkreetselt, millisel ametikohal töötaval vanglateenistuse ametnikul on õigus distsiplinaarmenetlus läbi viia ja karistus määrata, tuleneb sellele vastus VSKE §-st 17, mille kohaselt on distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise pädevus inspektorkontaktisikul. Seega on alusetu kaebaja väide, et distsiplinaarmenetluse võib läbi viia ka valvur. Eelnevalt nimetatud normides ei ole sätestatud keeldu, et distsiplinaarmenetluse läbiviija ja distsiplinaarkaristuse määraja ei tohi olla sama isik. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et

ei keela ühel ja samal isikul viia läbi distsiplinaarmenetlust ja määrata karistust ning kohtud ei ole pidanud sellist olukorda põhiseadusvastaseks (vt kohtuotsuseid asjades nr 3-19-530, 3-16-739, 3-16-1830, 3-15-1383). Selline ühe isiku kattuvus erinevates rollides ei tähenda tingimata kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Kohus ei tuvastanud eespool kaalutlusreeglite rikkumist, kuigi menetluse läbiviijaks ja karistuse määrajaks oli sama isik. Eeltoodud norme ei saa pidada ka sellisel määral ebaselgeks, et see tingiks vastuolu põhiseadusega. Võimude lahususe põhimõte ei ole kohaldatav ühe haldusorgani sees pädevuse jaotamisel, vaid see puudutab riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Eelnevast tulenevalt ei ole alust käsitletud norme pidada põhiseadusvastaseks.

1. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et distsiplinaarmenetluse protokoll ja vaidlustatud käskkiri on identsed, mis viitab kaalutlusõiguse teostamata jätmisele. Vaidlustatud käskkiri on mahukam, sest selles on käsitletud ka kaebaja vastuväiteid, mis ta esitas distsiplinaarmenetluse protokollile. Samas ei ole tõepoolest karistamise kaalutlusi väga palju täiendatud, kuid see ei 6 3-20-2522 tähenda kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Kui distsiplinaarmenetluse protokoll on juba koostatud põhjalikult ja asjakohaseid kaalutlusi esitades ning kaebaja tulevastele vastuväidetele piisavalt vastuseid pakkuvalt, puudubki vajadus käskkirjas täiendavaid põhjendusi ja kaalutlusi esitada.
2. Kohus märgib täiendavalt, et üksnes asjaolu, et uurimispõhimõtte rikkumine võis tekitada kahtluse menetleja erapooletuses ja teda ei taandatud, ei anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Erapooletuse nõue haldusmenetluses ei ole nii range kui kohtumenetluses ning selle nõude rikkumine ei pea vältimatult kaasa tooma haldusakti tühisust või tühistamist (vt ka Tallinna Halduskohtu
3. septembri
4. a otsus asjas nr 3-16-739, punkt 12). Nagu öeldud, oli menetleja lõppjäreldus kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta õige. Samuti on proportsionaalne kaebajale määratud distsiplinaarkaristus. Ei esine muid rikkumisi distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ega kaebajale karistuse määramisel.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla
6. septembri
7. a otsuse ja
8. novembri
9. a vaideotsuse tühistamiseks alust ei ole. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
10. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lõige 1, 109 lõige 1). (allkirjastatud digitaalselt) 7