lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt. Selleks peab tuvastama, kas hageja ja kostja vahelisest lepingust tulenev tasu muutub sissenõutavaks hageja poolt tööde või teenuste valmimisest või kostja poolt nende aktsepteerimisest ja vastuvõtmisest. Lepingu punktis 4 on eraldi sätestatud „arveldamine“, mille järgi antakse osutatud teenused üle koos detailse arvega, kliendil on õigus esitada selle arve kohta pretensioon ja klient peab maksma viivist, kui arvet tähtaegselt ei tasu. Tasu suurus tuleb arvest. 8.2 Kostja arvates on tegemist käsunduslepinguga, sest lepingut iseloomustab lepinguperioodil kestev protsess (autode hooldus ja garantii), jätkuv arveldamine, mitte konkreetse töö valmimine, üleandmine, vastu võtmine.
lg 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. 8.3 Lepingu järgi toimub arveldamine arve alusel. Teenuse eest tasumine toimub arve alusel. Pretensioonid esitatakse arve kohta. Järelikult saab nõue muutuda sissenõutavaks alates lepingus sätestatud viisil, arvel märgitud tähtajal siis, kui arve on koostatud ja kostjale väljastatud ja kostja ei ole tähtaja möödudes arve osas pretensioone esitanud. Kostja ei aktsepteeri kohtule esitatud vaidlusaluseid arveid ning hageja pole arveid aktsepteeritud osas esitanud, mistõttu pole sissenõutavaks muutunud ka tasu teenuste eest, mida kostja aktsepteerib. 8.4 Kohtuistungil andis vande all ütlusi tunnistaja V.K., kes kinnitas, et on hagejale arvete kohta pretensioonid esitanud, kuid hageja on seni kostja pretensioone ignoreerinud. Tunnistaja kinnitas kostja vastuväiteid hagile: • arvet nr XXX (dtl 38) ei ole kostjale väljastatud; • arvel nr XXX (dtl 39) ei ole õiguslikku alust, sest tegu on garantiikorras tööga; • arvel nr XXX (dtl 41) on märgitud alusetult teenuseid, milles kokkulepe puudus; • arve nr XXX (dtl 43) sisaldab teenuseid, mida pole kostjale osutatud; • arvel nr XXX (dtl 45) on märgitud töid, mida pole tellitud ega osutatud; • arvel XXX (dtl 47) pole alust, sest tegemist on garantiikorras tööga; • arvel nr XXX ei ole õiguslikku alust, sest tegemist on garantiiremondiga. 8.5 Ka kostja seaduslik esindaja selgitas kohtule, et pooled on juba varemgi arvete korrektsuse üle arutanud ning jõudnud arusaamiseni, et kõikidest lisatöödest peab hageja kostjat teavitama. Hageja pole aga seda teinud. Kostja arvates on ta tõendanud oma lepinguliste kohustuste täitmist ning asjaolu, et hageja nõue pole sissenõutav. Kui kostja vaidlustas arved, siis lasus hagejal kohustus tõendada, et arvetel on alus, need on kostjale väljastatud, vigadele ei laienenud garantiid, lisatööd on kostja tellitud ja arved on korrektsed. 5 2-22-108509 8.6 Kostja arvates ei oleks hageja nõue sissenõutav ka siis, kui tegemist oleks töövõtulepinguga. Töövõtu lepinguga muutub tasunõue sissenõutavaks tööde valmimisest või tööde üle andmisest. Lepingu järgi antakse töö üle koos arvega, mille kohta saab klient pretensiooni esitada. Järelikult, kui tegemist oleks töövõtulepinguga, peab toimuma töö üleandmine koos arvega ning kui arve kohta esitatakse pretensioon, siis ei saa lugeda töid vastuvõetuks. Seega ei saaks kostja nõue olla sissenõutav ka töövõtulepingu alusel enne kui vaidlus teenuse osutamise üle on lahendatud. 8.7 Kostja arvates ei ole hageja tõendanud haginõuete alust ja sissenõutavust, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. See ei piira hagejal korrektsete arvete väljastamist ning nende alusel tasu saamist. Hageja ei ole esitanud kohtule töökäske, mis on tema nõude aluseks. Kostja on käibemaksukohustuslane ja peab maksuametile deklareerima kõik hagejale tehtud väljamaksed. Seda saab kostja teha üksnes arve, kui raamatupidamise alusdokumendi alusel. Muul juhul ei saa kostja arvata maha sisendkäivet. Selleks peab olema raamatupidamise alusdokument, mida saab maksuamet vajadusel kontrollida. Kui arvete teenuste osas on vaidlus ja kostja vaidlusväliste teenuste osas eraldi arvet ei ole nõus esitama, pole võimalik kostjal arveid raamatupidamisse kanda, deklareerida ja tasuda. 8.8 Kui pooltel on teineteise suhtes kohustused, siis võib üks pool keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud. Hageja pole vaidlusaluseid arveid vaidlusvälises osas korda teinud ja õigete teenuste eest korrektset arvet esitanud, mistõttu ei saa kostja hagejale vigaseid arveid tasuda. Juhul kui kohus leiab, et hagi saab osaliselt rahuldada, palub kostja, et lahendis oleks märgitud eraldi käibemaks, sest kostja soovib sisendkäibe maha arvata. KOHTU SEISUKOHT 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. 10. Poolte kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et pooltel on pikaajaline koostöö. Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX kliendilepingu, mis reguleerib kauba müüki ja seda, et müüja remondib kliendi sõidukeid või osutab muid teenuseid vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kohtu hinnangul on XX.XX.XXXX kliendileping käsundusleping.
lg 1 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kui töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele, siis käsundusleping on teenuse osutamise leping ning soovitud tulemuse saavutamata jätmine ei kujuta endast lepingu rikkumist ning õigus saada tasu ei sõltu saavutatud tagajärjest.
Vastavalt
esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
Kuivõrd hageja osutas kostjale käsunduslepinguga teenust ja pooltel oli kokku lepitud hinnakiri, tuli kostjal tasuda ka saadud teenuste eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus jätta hageja esitatud arved täies ulatuses tasumata. 11. Esmalt ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et kui kostja ei aktsepteeri esitatud arveid ning hageja pole arveid aktsepteeritud osas esitanud, pole muutunud sissenõutavaks ka tasu teenuste eest, mida kostja aktsepteerib. Kostja selgitab, et käibemaksukohustuslasena peab ta maksuametile deklareerima kõik hagejale tehtud väljamaksed ning seda saab kostja teha üksnes arve, kui raamatupidamise alusdokumendi alusel. Kostjal on võimalik maksuametile deklareerides välja tuua, et arved on tasutud üksnes aktsepteeritud osas ja osas, mida kostja ei aktsepteeri, on pooltel vaidlus. Kui kostja ei olnud kogu teenusesummaga nõus, siis tulnuks tal nõuda arve osalist krediteerimist. See aga tähendab, et kostja oleks saanud käibemaksukohustusena deklareerida maksuametile käibemaksu ka üksnes arvest tasutud osast. 12.
lg 1 kohaselt peab käsundisaaja mh teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma. Seega seisneb vaidlus selles, et hageja on kostjale esitatud arvetele lisanud töid, mida kostja pole hagejalt tellinud, samuti töid, mis käivad tehasegarantii alla (ehk on garantii korras tasuta) ning töid, mida pole ilmselt isegi mitte tehtud. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et faktiliselt on pooltel arvete osas eriarvamus umbes 200 euro ulatuses (kõigi arvete peale kokku) arvetele märgitu suhtes. Edasi märgib kostja, et seetõttu võib jääda hagist ka väär arusaam, nagu seisneks vaidlus 1600 euro suuruse haginõude üle. Samuti on kostja
lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest nähtub, et kliendilepingu p 4.3 alusel on arve tähtajaks tasumata jätmisel müüjal õigus rakendada viivist vastavalt kliendilepingus sätestatule. Kliendilepingust tulenevalt maksmisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,05% maksmisele kuuluvast summast päevas. Hageja nõuab hagiavalduses 109 euro 85 sendi suuruse viivise tasumist. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 88,6% ulatuses, rahuldab kohus ka viivise vastavas ulatuse ja mõistab kostjalt välja viivise 97 eurot 32 senti. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude 88,6% suuruses ulatuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 88,6% ulatuses kostja kanda ning 11,4% ulatuses hageja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 315 eurot ning talle on osutatud õigusabiteenust maksumusega 900 eurot (käibemaksuta). Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 1215 eurot. Tulenevalt hagi rahuldamise osakaalust, tuleb kostjal hagejale hüvitada 1076 eurot 49 senti. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 315 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.