1-21-4988/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. mai 2023 Kohtuasja number 1-21-4988 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi kriminaalasi üldmenetluses Artur Babajani ja Bakhram Mamedovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Artur Babajan (isikukood 36709122225), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Artur Babajani apellatsioon Viru Maakohtu
3. märtsi 2023 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA
4. Viru Maakohtu
5. märtsi 2023 otsusega tunnistati Artur Babajan ja Bakhram Mamedov KarS § 121 lg 1 järgi süüdi G.B. i kehalises väärkohtlemises ning neid karistati.
6. oktoobril 2019 kella 20.40 paiku lõi A. Babajan esmalt Ida-Virumaal Kohtla-Järvel XXX G.B. ile rusikaga vasakule poole näkku. Sellest G.B. kukkus ning siis peksid A. Babajan ja B. Mamedov maas olevat G.B. i jalgadega kehasse. G.B. tundis süüdistatavate tegevusest valu ja sai tervisekahju (verejooks ninast, vasaku silma hematoom, turse näos vasakul pool, ülalõualuumurd, sarnaluumurd) ning viibis haiglaravil ja töövõimetuslehel.
7. Otsusest ilmneb lühidalt järgmine.
9. oktoobril 2019 tekkis G.B. i ja B. Mamedovi vahel poksitrennis sõnavahetus, kuivõrd G.B. pidas end agressiivselt ülal ja ropendas laste kuuldes. Seetõttu läksid B. Mamedov ja A. Babajan sama päeva õhtul G.B. i kodu juurde ja kutsusid G.B. i kortermajast trepikoja ette. G.B. läkski välja. Peagi tekkis jälle tüli. Kõigepealt lõi G.B. i A. Babajan ning seejärel peksid A. Babajan ja B. Mamedov maha kukkunud G.B. i läbi.
10. G.B. i vigastusi nägi kõigepealt tema abikaasa J.B. – kui G.B. korterisse tagasi läks. G.B. ütles oma naisele, et A. Babajan ja B. Mamedov peksid teda.
11. Ka kiirabikaardi kohaselt viitas G.B. koheselt sellele, et A. Babajan ja viimase sõber peksid teda.
12. Kuivõrd G.B. aimas ette, et kohtumine B. Mamedovi ja A. Babajaniga võib kujuneda problemaatiliseks, pani ta oma telefoni (mille ta kaasa võttis) audiosalvestuse režiimile, st juhtunu helisalvestati. Sellelt salvestiselt on kuulda, kuidas G.B. küsis „Artur, mida sa mulle teed?“ ning vahetult sellele järgnesid helid, mis viitavad selgelt löömisele.
13. Süüdistatavad ise G.B. i löömist eitavad: nende sõnul oli kohtumine G.B. iga rahumeelne, st nad ajasid juttu ja läksid siis laiali. Kohus seda ei uskunud. Esiteks on kummagi süüdistatava ütlused omavahel mõneti vastuolus. Teiseks erinevad B. Mamedovi kohtuistungil antud ütlused täielikult tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest. Usutavad pole süüdistatavate väited, et G.B. i võis peksta keegi kolmas: helisalvestise kohaselt järgnes peks vahetult G.B. i vestlusele A. Babajaniga. Ka ei saa uskuda kaitseväiteid, et G.B. i vigastused tekkisid päevases poksitrennis. Trennist oli möödas mitu tundi ja pole mõeldav, et kõik see aeg G.B. veritses. Ka ei nähtu poksitreeneri S.T. i ütlustest, et G.B. oleks treeningul tõsiseid vigastusi saanud.
14. Süüdistatavad ei saa tugineda G.B. i poolsele provokatsioonile, sest nende teo ajaks oli poksitrennis toimunud intsidendist möödunud pikk aeg.
15. Maakohtu otsuse peale esitas A. Babajan apellatsiooni, milles palub menetlus tõendite ebapiisavuse tõttu lõpetada. Apellatsioonis märgitakse kokkuvõtlikult järgmist. G.B. laimab A. Babajani. G.B. saatis A. Babajanile SMS-i, milles nimetab teda lolliks. A. Babajan on juba 55aastane ja teda ei ole kohtulikult karistatud. G.B. näitab end ohvrina. Kannatanu on psüühiliselt ebanormaalne, kuid kohus ei määranud G.B. ile psühholoogilis-psühhiaatrilist ekspertiisi. G.B. üritas kunagi rünnata ka S.T. it, kuid sellegi jättis kohus tähelepanuta. A. Babajan soovis G.B. ile selgitada, et too peaks lõpetama teiste inimeste ründamise. Nende kohtumisel tuli hoopiski G.B. A. Babajanile kallale. B. Mamedov püüdis neid lahutada ja A. Babajan karjus, et aitab. Kaitsja avaldas A. Babajanile survet, et ta ei räägiks G.B. i ründest, vaid viitaks hoopiski lahkuminekule. Salvestis ei ole lubatav tõend. Pealegi ei kontrollitud ekspertiisiga, ega salvestamine vahepeal pausil ei olnud. Traumad võis G.B. saada poksiringis või lihtsalt kukkudes või hoopis end ise telliskiviga lüües.
16. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaitseväited on ebausutavad juba seetõttu, et A. Babajan ja B. Mamedov otsisid üles G.B. i (mitte vastupidi), tegid seda kahekesi ja vigastused olid vaid G.B. il, mitte aga A. Babajanil ega B. Mamedovil. Ka kinnitab süüdistust tugevasti audiosalvestus, mis on ringkonnakohtu meelest lubatav tõend ja mille autentsuseski kriminaalkolleegium ei kahtle. Kokkuvõtlikult on A. Babajani ja B. Mamedovi süüditunnistamine ning karistamine KarS § 121 lg 1 järgi õige. Kuna A. Babajani apellatsioon on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu ega tingi maakohtu otsuse tühistamist, jätab kohtukolleegium selle kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2