1-14-4097/117

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-14-4097 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Kalver Mäeste tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kalver Mäeste (isikukood 36501186547) ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Rein Napa vandeadvokaat Rein Napa poolt Kalver Mäestele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 115,20 eurot, sealhulgas käibemaks 19,20 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Kalver Mäeste kanda.
9. Kalver Mäestel tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas Kalver Mäestet 28.10.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4097 KarS § 114 p 1 järgi 14 aasta pikkuse vangistusega, mille kandmise algusajaks luges tema kinnipidamise aja 29.12.
12. 1 1.
13. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21.01.
14. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas, ning tegi uue otsuse, millega mõistis Kalver Mäestele KarS § 114 p 1 järgi karistuseks 12 aastat vangistust. Kohtuotsused jõustusid 29.01.
15. 1.
16. Tartu Maakohus jättis 05.01.
17. a määrusega Kalver Mäeste mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 28.01.
19. Tartu Vangla esitas 26.01.2023 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalver Mäeste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Kalver Mäeste vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
20. Tartu Maakohus jättis 29.03.
21. a määrusega Kalver Mäeste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
22. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Kalver Mäeste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud, sh on tal olemas elukoht. Positiivseks pidas maakohus seda, et kinnipeetava sissetulekuks on töövõimetuspension, ta on tasunud nõudeid (võlgnevusi 2557,02 eurot), vabanemisfondis on 905,56 eurot ning ta soovib vabaduses leida töökoha Samaaria Eesti Misjoni vahendusel. Temal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta osaleb vangla majandustöödel ning läbinud programme ja vestlusi, samuti vabanemiseelse nõustamise. 3.
23. Kalver Mäestet on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib esimest korda. Esimene kriminaalkaristus on mõistetud elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest, millega põhjustas kergeid kehavigastusi. Praegu kannab karistust mõrva eest, mille ohvriks oli sama elukaaslane. Seega on toimepandud kuriteod muutunud ajas raskemaks. Viimase kuriteo toimepanemise asjaolud olid rasked – tappis oma elukaaslase julmal viisil, pekstes korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse ning lõigates ära kannatanu kõrva, mille tagajärjel tekkisid verevalumid ning äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust, mis põhjustas kannatanu surma. Kuigi kinnipeetav praeguseks tunnistab oma süüd, ei ole ta soovinud kuriteo toimepanemist analüüsida. 3.
24. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, Kalver Mäestel on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuigi läbitud sotsiaalprogrammi ja vestluste käigus on süüdimõistetu alkoholiprobleemi tunnistanud ja teadvustanud, et alkoholi tarvitamisest tekivad erinevad probleemid ja konfliktid, tekitas kahtlusi isiku motiveerituses alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda asjaolu, et sõltuvust kui sellist ei ole Kalver Mäeste tunnistanud. Maakohtu hinnangul osutub vabaduses alkoholi tarvitamisest hoidumine süüdimõistetule ilma professionaalse abita üle jõu käivaks. Kiiduväärt on, et Kalver Mäeste soovib vabaneda turvakodusse, kus on võimalus läbida rehabilitatsiooniprogramm, kuid see ei ole piisav maandamaks alkoholi tarvitamisest tulenevat uute kuritegude ohtu. Motivatsioon kaineks eluviisiks on isikul tekkinud vanglas, kus ta on alkoholist eemal olnud sunnitult. Lisaks on temal vaimse tervise häire, mis vajab pidevat ravi ja millele on alkoholi tarvitamine vastunäidustatud. Alkoholi tarvitamine võib mõjutada isiku vaimset tervist negatiivses suunas, mis samuti suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. 3.
25. Kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud ei vähenda uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosi sel määral, et vabastada tema ennetähtaegselt vangistusest. Elukoht, lähedased ja sissetulek töövõimetuspensioni näol olid Kalver Mäestel olemas ka enne, kuid ei hoidnud ära äärmiselt raske isikuvastase kuriteo toimepanemist. Arvestades võimalike tulevikus toimepandavate kuritegude raskust, on oluline, et ohuprognoos uute kuritegude 2 toimepanemiseks oleks väga madal. Kuna kinnipeetav ei ole olnud valmis viimast kuritegu analüüsima ning ei ole alkoholisõltuvust tunnistanud, on maakohtu hinnangul oht uut kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt sedavõrd kõrge, et seda ei ole võimalik kriminaalhooldusega piisavalt maandada. Määruskaebus
26. Tartu Maakohtu 29.03.
27. a määruse peale esitas määruskaebuse Kalver Mäeste kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada Kalver Mäeste tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 29.12.2025, allutades ta kriminaalhooldusele 24 kuuks. 4.
28. Süüdimõistetu on 12 aasta pikkusest vangistusest ära kandnud 9 aastat 3 kuud ning on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid, osalenud ja osaleb tööhõives ning tal puuduvad kogu karistuse kandmise aja jooksul distsiplinaarkaristused. Vabanemisel oleks Kalver Mäestel olemas kindel elukoht Haapsalu turvakodus ja ta soovib läbida Samaaria Eesti Misjoni poolt pakutava rehabilitatsiooniprogrammi. On olemas ka lähedaste toetus ja reaalsed võimalused asuda tööle, kinnipeetaval on omandatud kutseharidus, samuti mootorsõiduki- ja traktoristi juhtimisõigus. Positiivne kaalub üles negatiivse ning vangistuse lõpuni ei ole planeeritud temaga enam tegevusi. Küll on võimalik läbida vabanemisel rehabilitatsiooniprogramm. 4.
29. Süüdimõistetu käitumine vangistuse kandmise ajal annab aluse arvata, et edaspidi ta enam kuritegusid toime ei pane ja suudab jätkata õiguskuulekat elu. Vabanemisel saab määrata temale lisakohustused. Kalver Mäeste on andnud nõusoleku alluda psühhiaatri poolt määratavale alkoholismiravile.
30. Määruskaebuse esitas ka süüdimõistetu Kalver Mäeste, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada tema ennetähtaegselt. 5.
31. Kalver Mäeste leiab, et kohus on teinud kaalutlusvea, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Süü tunnistamine või mitte tunnistamine ei tohiks olla takistuseks ennetähtaegsel vabastamisel. Kohtu seisukoht, et retsidiivsusrisk on liiga kõrge, on põhjendamata. Ta on vanglas esimest korda, kohtulikult karistatud teist korda. Mõlemad karistused on seotud alkoholi liigtarvitamisega. Ta on läbinud mitmeid programme ja mõistnud probleemi tõsidust, sh tunnistanud seda. Pärast nii pikka vangistust ja tehtud järeldusi on tal head võimalused säilitada kaine elu ka väljaspool kinnipidamisasutust. Muutusi mõttemaailmas kinnitab ka vangla iseloomustus. Selleks, et väita, et inimene tarvitab pärast 9 aastat alkoholi, on vaja midagi muud, kui tema minevikule tuginemist. Samuti on ta enda jaoks käsitlenud toimepandud kuritegu väga süvitsi. Tal on raske negatiivseid perioode oma elust meenutada ja neid võõra inimesega käsitleda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Kalver Mäeste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
33. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge 3 materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
34. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
35. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa Kalver Mäestet ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, siis ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
36. Ringkonnakohus on seisukohal, et mida raskemate kuritegude toimepanemist on isiku poolt karta, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus, et oleks teda võimalik vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kahtlemata on Kalver Mäeste toime pannud raske kuriteo, teise inimese tapmise piinaval ja julmal viisil. Ta peksis kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega, valdavalt pähe ja rindkere piirkonda ning lõikas ära kannatanu kõrva. Tekitatud vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Kalver Mäeste tekitas mitme tunni vältel kannatanule valu ning viimaks amputeeris elupuhuselt kannatanu kõrva. Sellise tegevuse eest mõisteti temale pikaajaline vangistus. Kuigi kohus ei saa tugineda kuriteo raskusele, on võimalik hinnata kuriteo toimepanemise asjaolusid koostoimes muude isikut iseloomustavate andmetega ning sellest tulenevalt prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.
37. Kalver Mäeste läbis hiljuti (10.
38. – 16.12.2022) vestlused, kus oli teemaks paarisuhe, sh tema enda eelmine suhe, ning ta analüüsis, kuidas erinevates olukordades paremini hakkama saada. Programmi tagasisidest saab aga järeldada, et Kalver Mäeste küll tunnistab toimepandut, kuid ei soovi sellest rääkida ega arutada, kuidas jõuti sellise kuriteoni. Ta proovis korduvalt sellest teemast eemale juhtida. Kalver Mäeste selgitas, et tunneb ennast ebamugavalt, kui peab rääkima võõraste inimestega enda elu negatiivsetest perioodidest. Ringkonnakohus leiab, et selleks, et vältida samasugusesse olukorda sattumist, tuleb süüdimõistetul analüüsida konkreetse kuriteo asjaolusid, kuriteole eelnenud sündmusi ning enda käitumist. Ainult nii on võimalik teha järeldusi, mis läks valesti ning kuidas on võimalik sarnastest situatsioonidest hoiduda või kuidas konfliktsituatsioonides õigesti käituda. Arvestades seda, et Kalver Mäeste poolt kasutatud vägivald oli jõhker, tegemist ei olnud tapmisega vihahoos, on äärmiselt oluline, et süüdimõistetu mõistaks, mis pani teda selliselt käituma. Seni kuni süüdimõistetu ei tegele konkreetse probleemiga, ei saa öelda, et temast tulenev uute kuritegude toimepanemise risk oleks piisavalt madal, et vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt.
39. Kalver Mäeste ei ole tõepoolest alkoholi tarvitanud üle üheksa aasta, mis on pikk aeg. Siiski ei välista sõltuvusainete tarvitamise juurde naasmist ainuüksi ajafaktor. Maakohtul on õigus selles, et kinnipidamisasutuses viibides on süüdimõistetu sundolukorras, kus alkoholi tarvitamine ei ole lihtsalt võimalik. Vabaduses on alkohol aga hõlpsasti kättesaadav ning alkoholi tarvitamise keelu määramisest ei pruugi abi olla. Süüdimõistetu tunnistab, et suhteprobleemid põhjustas suuresti alkohol ning viimaks päädis see ka kuriteo toimepanemisega. Soov minna ravile on tunnustamisväärne, kuid paraku ei ole varasem määratud ravi mõju avaldanud. Maakohtus toimunud kohtuistungil tunnistas Kalver Mäeste, et varasemalt kirjutas psühhiaater temale muuhulgas ka tablette alkoholi tarvitamise vastu. Kalver Mäestel on diagnoositud vaimse tervise häire, mille tõttu ta peab pidevalt võtma ravimeid ja millele on alkoholi tarvitamine vastunäidustatud. Kalver Mäeste, teades seda, ei suutnud/soovinud alkoholist loobuda. Seega ei saa kindel olla, et ta käituks seekord vabanemisel teisiti. Alkohol, eriti koos psühhiaatriliste ravimitega, võib aga olla ohtlik ja 4 tekitada taas olukorra, kus Kalver Mäeste ei suuda konfliktsituatsioonis oma käitumist kontrollida, mis võib aga viia uute vägivallategude toimepanemiseni.
40. Süüdimõistetu käitumine vanglas ja vabanemisjärgsed tingimused, elama asumine Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse, on küll head, kuid vaatamata sellele ei saa retsidiivsusriski hinnata piisavalt madalaks. Rehabilitatsiooniprogrammi läbimisest ei ole kasu, kui Kalver Mäeste ei soovi enda jaoks raskeid teemasid käsitleda. Ringkonnakohus ei kahtle, et süüdimõistetu saaks igapäevaselt oma eluga vabaduses normaalselt hakkama, kuid seda seni, kuni ta asub taas alkoholi tarvitama või tekivad konfliktid teiste inimestega. Väheoluline ei ole seegi, et Kalver Mäeste kuriteod läksid ajas raskemaks – ta ei teinud mingeid järeldusi sellest, kui teda karistati sama elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest. Seetõttu ei ole käitumiskontrolli nõuded ja kohustused piisavad, et maandada uute kuritegude toimepanemise riske.
41. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
42. märtsi
43. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
44. Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 80 minutit, mille eest küsib tasu kokku 115,20 eurot, sh käibemaks 19,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 115,20 eurot Kalver Mäeste kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5