Obsah (8)

§ 200§ 263§ 121§ 199§ 4231§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-3121 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlust

§ 200

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega,

§ 263

lg 1 p 1 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 121

lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 199

lg 2 p-de 8, 9 järgi 10 kuu vangistusega ja

§ 4231

järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti üksikkaristusest raskeima suurendamise teel K.

Postile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg kriminaalasjas nr 20278001453 (05.10.2020 kuni 06.10.2020), s.o 2 päeva, ja kriminaalasjas nr 20261001014 (18.12.2020 kuni 20.12.2020), s.o 3 päeva, kokku 5 päeva, karistusaja hulka. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust, mille alguseks loeti 22.02.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 16.02.
3. Tartu Maakohtu 17.04.2023 määrusega jäeti süüdimõistetu K. Post tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Täidetud on vabastamise formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest on kantud, süüdimõistetul on elukoht ja elektroonilise valve nõuded on täidetud. Täitmata on vabastamise materiaalsed eeldused. 2.
4. K. Posti on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigilistes kuritegudes, vangistuses viibib ta viiendat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkoholi kuritarvitamine, psühhiaatriliste probleemidega seoses ravi katkestamine, majanduslikud raskused, impulsiivsus, grupi mõju ja erimeelsuste tekkimine kaaslastega. Võrreldes varasemaga on vägivalduse muster sarnane. 2.
5. Maakohus luges positiivseks, et K. Posti on osalenud sotsiaalprogrammides, seadnud eesmärgiks alkoholist hoiduma. Samuti on osalenud vangistuses majandustöödel ning omandanud plaatija eriala. Vabanemise korral soovib elama asuda MTÜ Lootuse Külla, kus on võimalik saada temale vajalikku toetust. 2.
6. Samas iseloomustab süüdimõistetut kuritegelik käitumine ning esineb suuri probleeme alkoholi tarvitamisega (diagnoositud alkoholisõltuvus) ning alkoholijoobes pani toime ka viimase kuriteo. Kuigi süüdimõistetu on sõltuvusprobleemiga vangistuses tegelenud erinevate sotsiaalprogrammide näol, on siiski küsitav, kas ta ikka suudab vabanemise korral alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda ja soovib selles osas oma elukorraldust täielikult muuta. Ka ei ole K. Posti käitumine olnud vangistuses hea, kuna tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. K. Post kohtuistungil väljendatu näitab, et ta näeb probleemi pigem teiste käitumises. Kuna isikul on raskusi kehtiva korra järgimisega isegi range järelevalve tingimustes, ei ole alust arvata, et ta võiks seaduskuulekalt toime tulla vabaduses viibides. 2.
7. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, siis ei saa mööda vaadata sellest, et kuriteod on vägivaldsed ning käesoleva vangistuse ajal on esinenud vägivaldset käitumist kaaskinnipeetava suhtes, mille osas on hetkel pooleli kriminaalasi. K. Post on tunnistanud, et läheb endast välja üsna kergesti iga väikesema probleemi esinemisel. Kinnipeetava mõtlemisvõime ja probleemide lahendamise oskus on endiselt madal, tegutsedes enamjaolt hetkeemotsiooni ja -tunde ajel. Korduv karistatus ja käitumine vanglas näitavad, et ta ei näe enda tegude tagajärgi enesele ega teistele ning ei ole suutnud varasemast õigeid järeldusi teha. K. Postil tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Määruskaebus
8. Tartu Maakohtu 17.04.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Posti kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, kes palub maakohtu määruse tühistada ning süüdimõistetu vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, kuna see on võimalik ja põhjendatud. Tuleks kaaluda, kas keerulise minevikuga isiku suhtes aitab seadusekuulekuse eesmärki täita pigem karistuse täielik ära kandmine ja vabanemine ilma järelevalveta või isiku positiivse initsiatiivi kanaliseerimine reaalseks elustiili muutuseks ühes võimalusega tema käitumist ja lubaduste täitmist katseajal kontrollida. K. Posti minevikust nähtuvat alkoholi kuritarvitamist ja vägivaldset käitumist ei ole õige vaadata sotsiaalsest taustast isoleerituna – alkoholismi negatiivsed mõjud kui ka vägivald on olnud paraku osaks keskkonnast, milles K. Post on üles kasvanud. Kuigi K. Postil on varasemalt esinenud tagasilangusi negatiivsete harjumuste juurde, ei ole maakohus kaitsja hinnangul piisavalt arvesse võtnud, et just praegu võib olla erakordselt soodne aeg K. Posti käitumise muutumiseks ja oleks otstarbekas toetada tema pingutusi resotsisaliseerumiseks. Kaitsja kordab üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud 2 (sotsiaalprogramm läbimine, eriala omandamine, vabanemine MTÜ-sse Lootuse Küla). K. Post on teinud sisulisi järeldusi ka seoses varasemalt toime pandud tegudega ning väljendanud tegevkahetust – edastanud kahele kannatanule kirjaliku kahetsuse. MTÜ Lootuse küla teenusel olevad isikud on programmi raames tööga hõivatud ning neile võimaldatakse registreeruda ka Eesti Töötukassa teenusele. Ennetähtaegse vabanemise korral on võimalik läbi elektroonilise valve, kriminaalhoolduse ning eeltoodud lisakohustuste määramisega aidata K. Postil resotsialiseeruda ning kontrollida tema õiguskuulekat käitumist. K. Posti poolt uute kuritegude toimepanemise prognoos on vähetõenäoline. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et K.

Posti tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki

§ 76

lg 4 asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, vaid soovitakse kaitsetaktikaliselt sobiva hinnangu andmist juba maakohtu poolt arvestatule, jättes seejuures kõrvale süüdimõistetut negatiivselt iseloomustava. Maakohus on asjaolude kogumis analüüsimisel jõudnud põhjendatud seisukohale, et uute kuritegude risk ei ole viidud miinimumini ja seda näitab ainuüksi süüdimõistetu käitumine vangistuses. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid, määrus ei ole paljasõnaline ega põhjendamata. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. 5. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal tutvumisele kohtumäärusega ja materjalidega 50 minutit ning määruskaebuse koostamisele 70 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 172,80 eurot, sh käibemaks 28,80 eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, siis KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud K. Posti kanda. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas