← Eesti

1-22-3431/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. mai 2023 Kohtuasja number 1-22-3431 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Jako Mäe (Mägi, isikukood 39906232213) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. aprilli 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Jako Mägi Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. aprilli 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Pärnu Maakohtu
  5. juuni 2022 otsusega tunnistati Jako Mägi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p-de 8 ja 9, § 215 lg 2 p 1 ning § 4231 järgi. Liitkaristuseks mõisteti J. Mäele 2 aastat ja 2 kuud vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel tema eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati J. Mäe kinnipidamisest
  6. mail 2022 ning tema karistusaeg lõppeb
  7. juulil
  8. Viru Vangla esitas
  9. veebruaril 2023 Viru Maakohtule materjalid J. Mäe tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  10. Viru Vangla ega prokuratuur J. Mäe vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  11. Viru Maakohus jättis
  12. aprilli 2023 määrusega J. Mäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  13. Formaalsed eeldused J. Mäe vabastamiseks on täidetud.
  14. J. Mäel on kolm kriminaalkaristust ja vanglas viibib ta samuti kolmandat korda. Kehtivaid kriminaalkaristusi on J. Mäel kaks. Varem on J. Mäge tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellega kaasneva kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ei suutnud ta täita ning vangistus pöörati uuesti täitmisele. Pärast vangistuse ärakandmist möödus vaid pisut enam kui kaks kuud ning siis pani J. Mägi toime uued kuriteod. Sellest järeldab kohus, et J. Mägi ei suuda vabaduses seaduskuulekal teel püsida ning tema järjekordsesse ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda teatava reservatsiooniga.
  15. On positiivne, et J. Mäel ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, vangistuses on ta töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt moodustavad J. Mäe lähivõrgustiku tema ema, isa, kaks vanaema, vend ja tädi, siis tegelikult J. Mägi oma lähisugulastega suhelda ei soovi ning tema ainus lähedane on võimalik tööandja A.M. , kes suhtleb J. Mäega vähemalt korra nädalas telefoni teel ning on nõus teda vabanemisel majanduslikult toetama. See toetus on positiivne, kuid ei pruugi olla piisav.
  16. J. Mäel on võlgu 2917 euro ulatuses ning tal puudub isikut tõendav dokument. Võlad võivad suurendada uue varavastase kuriteo toimepanemise riski ning isikut tõendava dokumendi puudumine võib olla takistuseks sotsiaaltoetuste taotlemisel. J. Mäe selgitusi kuulates ei tekkinud kohtul ka veendumust, et ta oleks teinud erilisi plaane vabaduses enda psühhiaatriliste probleemide lahendamiseks.
  17. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et J. Mäe uue kuritegude toimepanemise riski suurendavad asjaolud kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustava teabe. Kohtul puudub veendumus, et J. Mägi suudab tema üle kehtestatud korrale alluda, sest varem ta seda teinud pole. Kuigi kaitsja leidis, et J. Mäe impulsiivset käitumist suudaks ohjes hoida elektrooniline valve, siis kohtul sellist veendumust ei teki. Niisiis ei ole J. Mäe retsidiivsusrisk praeguseks piisavalt taandunud, mistõttu on J. Mäe vabastamine ennatlik. Vangistuse jätkamine annaks talle võimaluse oma edasised plaanid ja elukorraldus paremini läbi mõelda. Määruskaebus
  18. Maakohtu määruse peale esitas J. Mägi määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Seekordne vanglas viibimine on teda muutnud ja ta ei soovi enam varasemat eluviisi jätkata. Pelgalt tema minevikule tugineda ei saa, sest vangla eesmärk ongi ju inimest muuta. J. Mäe muutumist näitab ka eeskujulik käitumine vanglas ning individuaalse täitmiskava täitmine. Ta soovib jätkata oma elu seaduskuulekalt, käia tööl ja tasuda võlgnevusi. Tema võlad ei ole kuigi suured. Tal on krooniline haigus ja psühhiaatrilised probleemid, mistõttu vajab ta ravi. Vanglas on ravi piiratud. J. Mägi on helistanud ja rääkinud psühhiaatriga ning soovib vabaduses temaga koheselt ravi jätkata. See näitab, et tal on edasiseks seaduskuulekad eesmärgid ning elektrooniline valve saab teda täiendavalt distsiplineerida. A.M. on nõus J. Mäge materiaalselt toetama ja tööandjale isikut tõendava dokumendi puudumine probleemiks ei ole. Pealegi antakse J. Mäele vanglast vabanemisel vabanemistõend, mida ta saab esialgu kasutada isikut tõendava dokumendi asemel. Tal on olemas materiaalne toetus kuni esimese palga saamiseni. Lisaks toetavad teda pere ja sõbrad. J. Mägi vajas tõesti perest puhkust, 2

(4)ent see on normaalne, ses ta on saanud vanemaks ega soovi vanematega koos elada. Elektroonilise valve oleks tõhus. Pealegi sarnaneb see valve vangistusele. On kummaline, et kohus ei usu elektroonilise valve tõhususse. Elektrooniline valve aitab J. Mäel kohaneda ka tööharjumusega. Ta on loobunud endisest suhtlusringkonnast. Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus J. Mäge vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, kohtukolleegiumi hinnangul ei saa J. Mäe ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuigivõrd tähtsustada seda, et tal puudub isikut tõendav dokument. See aga ei tähenda, et maakohtu otsustus J. Mäe vabastamata jätmise kohta oleks põhjendamatu.
  4. Ei saa tähelepanuta jätta, et J. Mäge on kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral ning ka vangistust kannab ta kolmandat korda. See näitab, et varasem karistamine ja vangistuses viibimine ei ole J. Mäele vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, mistõttu ei saa kindel olla, et selline mõju on olnud ka praegusel karistusel või vangistusel. J. Mäe enda väited on paljasõnalised, seda enam, et oma eluviisi lubas ta muuta ka varasema ennetähtaegse vabastamise eel, kuid jätkas siiski kuritegude toimepanemist. Tõsi, praeguses vangistuses on J. Mägi käitunud korrektselt ja on täitnud individuaalset täitmiskava, kuid samamoodi käitus ta vanglas ka enne varasemat ennetähtaegset vabastamist – ja jätkas vabaduses ikkagi kuritegude toimepanemist. Alati ei näitagi korrektne käitumine vanglas, et õiguskuulekalt suudab süüdimõistetu jätkata oma elu ka vabaduses. Nii on see näiteks isikute puhul, kelle kuritegeliku käitumise riskitegurid aktualiseeruvadki eelkõige vabaduses.
  5. J. Mäe varasemaid kuritegusid on soodustanud tema alkoholi tarvitamine. Erinevalt vabadusest ei ole alkohol vanglas kergesti kättesaadav. Nii on tõenäoline, et hoolimata korrektsest käitumisest vanglas jätkab J. Mägi vabaduses siiski alkoholi mõjul kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt soovib J. Mägi oma alkoholi tarvitamist üksnes minimeerida, mitte seda täielikult lõpetada. Tema kuriteod võivad olla eriliigilised. Muu hulgas on J. Mägi pannud toime varavastaseid kuritegusid. Kuigi selliste kuritegude jätkamise ohtu aitab mõnevõrra maandada vabaduses töökoha ja tööandja toetuse olemasolu, ei pruugi sellest piisata. Alkoholi tarvitamist jätkates kulutaks J. Mägi ilmselt suure osa oma ametlikust sissetulekust ära alkoholile. See kätkeb endas uute varavastaste kuritegude ohtu. Ka võib J. Mäe majanduslikku toimetulekut raskendada asjaolu, et tal on ligikaudu 3000 euro ulatuses võlgnevusi. On kaheldav, kas J. Mägi suudab need vabanemisel kohe ära tasuda. Seetõttu võivad kohtutäiturid osa J. Mäe sissetulekust nende võlgnevuste katteks ära võtta ja seeläbi J. Mäe majanduslikku olukorda raskendada.
  6. Riskitegurit näeb ringkonnakohus ka selles, et vangla iseloomustuse kohaselt on J. Mäe mõtlemine pigem enesekeskne ning enda sõnul elab ta põhimõttel „üks päev korraga“. See suurendab riski, et J. Mägi seab oma käitumise selle järgi, kuidas talle endale tundub parasjagu meeldivam, arvestamata teiste inimeste huvidega. Nii võib ta panna toime uued kuriteod, aga samuti rikkuda ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi. Ka varem rikkus ta ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu, samuti ei ilmunud määratud ajal vanglasse karistust kandma. Seega ei saa käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi pidada piisavaks garantiiks, mis 3
(4)tagaks J. Mäe edasise õiguskuulekuse ning katseaja edukuse. Tõhusamaks ei pruugi osutuda ka elektrooniline valve, kuna selle nõudeid võib J. Mägi samamoodi rikkuda. Samuti ei saa elektrooniline valve tõhusalt takistada alkoholi tarvitamist.
  1. J. Mägi väitel ei saa ta end vanglas tõhusalt ravida. See asjaolu tema ennetähtaegset vabastamist ei tingi. Elementaarne ravi on kinnipeetavatele vanglas tagatud ning ei ole põhjust arvata, et J. Mägi sellist ravi ei saaks.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. aprilli 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.