Obsah (8)

§ 4891§ 486§ 494§ 235§ 496§ 489§ 172§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-116970 Tsiviilasi E. K. maksekäsu

) § 489¹ lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu 2-23-116970 mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele

§ 4891lõikes 2 nimetatud asjaoludest.

Asjaolud

1. E. K. esitas 22.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 220 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 24.04.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.04.2023 aadressil xxxx. Võlgnik A. K. esitas 26.04.2023 nõudele ekirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas A. K. kohtule 27.04.
3. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 08.05.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (

§ 486lg 1 p 2).

3. Harju Maakohus, tutvunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ja võlgniku vastuväitega, leiab, et käesoleval juhul esineb alus maksekäsu tegemiseks, kuivõrd võlgniku vastuväide ei põhine

§-is 494 lg-s 5 sätestatud alusel. Kohtumääruse põhjendused 4. Elatisnõudes võib võlgnik esitada vastuväite vaid seaduses (

§-is 494 lg-s 2 ja lg-s 5) sätestatud alusel. Maksekäsu kiirmenetluses lapse elatisnõudes peab kohtule esitatud vastuväide olema põhistatud (

§ 494lg 1).

Lisaks tuleneb vastuväite põhistamise kohustus

§-st 496, millest tulenevalt on kohtul kohustus teha maksekäsk mh juhul, kui võlgniku vastuväide ei ole põhistatud. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (

§ 235

). Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5. Võlgnik märkis vastuväites, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud suuruses. Võlgnik selgitas, et ta töötab poole töökohaga ja tema sissetulek on 550 eurot kuus. Võlgnikul on teisi ülalpeetavaid ja kindel elukoht puudub. Võlgnik märkis, et ta ei saa elatist maksta.

§ 494

lg 5 sätestab, et võlgnikul on õigus esitada elatise maksmise võimatusele või piiratud võimalusele tuginev vastuväide üksnes juhul, kui ta ühtlasi esitab valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vormis andmed oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ning lisab sellele vastavad tõendid. Kui võlgnik ettenähtud tähtaja jooksul elatisnõude kohta vastuväidet ei esita või kui ta esitab vastuväite, mida maksekäsu kiirmenetluses ei saa esitada, või kui vastuväide on põhistamata, teeb kohus määrusena maksekäsu, milles kohustab võlgnikku elatist määratud suuruses tasuma (

§ 496lg 1).

2 2-23-116970 Võlgniku vastuväide ei vasta

§ 494lg-s 5 sätestatud tingimustele.

Võlgnik ei esitanud andmed ja tõendeid oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta. Seega käesoleval juhul esineb alus maksekäsu tegemiseks. 6. Käesoleval juhul on maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades elatise nõude rahuldamine võimalik perekonnaseaduse § 96 ja § 97 alusel. Elatise väljamõistmise algushetkeks saab pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetke, milleks on 22.04.2023 (vt ka Kõve, V. jt,

III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 265). 7. Kooskõlas

§ 496

lg 3 peab kohus vajalikuks selgitada, et avaldajal on õigus nõuda edaspidi elatise muutmist vastava hagiga. Juhul, kui võlgnik pole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline tasuma elatist maksekäsus nimetatud määras, on võlgnikul õigus esitada kohtule hagi elatise suuruse (vähendamise) muutmiseks. Hagi tuleb esitada maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 8.

§ 489

lg 6 kohaselt toimetatakse maksekäsk võlgnikule kätte ja sellest teavitatakse ka avaldajat. 9.

§ 489

lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. 10. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab

§ 172lg 9 esimese lause järgi maksekäsu tegemise korral võlgnik.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldajal oleks menetluskulusid tekkinud. Juhindudes

§ 177lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3