Esitatud aruannetest nähtub, et kogu kohustusest vabastamise menetluse vältel on võlgnik saanud töötasu, mis on madalam kui Eesti Vabariigi palga alamäär. Võlgnik on esitanud kohtule selgituse, et võlgnik ei ole olnud võimalik kõrgemat töötasu teenida oma vanuse tõttu. Võlausaldaja on seisukohal eelneva põhjenduse kohaselt ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgnikul tegelikkuses ka ei oleks olnud võimalik kõrgemat töötasu teenida. Võlgnikul on
Saades töötasu vähem kui seda on Eesti Vabariigi alammäär, on põhjendatud võlausaldaja seisukoht, et võlgnik ei ole kogu menetluse vältel tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ning ei ole teinud omalt poolt kõik, et enda igakuised tulusid suurendada ja võlausaldaja nõudeid kasvõi osaliselt täita. Lähtudes eeltoodust on võlausaldaja seisukohal, et praegusel hetkel ei ole põhjendatud väide, et võlgnik on kohustusest vabastamise menetluse kestel andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seetõttu tuleb jätta võlgnik kohustusest vabastamata. 23.11.2021 teatas võlgnik, et tasus kohtutäitur E. V.e nõude summas 19,16 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kuna kohustustest vabastamise menetlus on algatatud enne 01.07.2022, kohalduvad kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (
) sätted. 2
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 15.09.2016 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt
lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnik on töötanud menetluse ajal alampalka või sellest vähem maksvatel töökohtadel (teatud kuudel on saadud sissetulekut kahest kohast) ning samuti on võlgnik hakanud menetluse ajal saama vanaduspensioni. Eluliselt usutav on, et võlgniku vanust arvestades ei oleks tulusama töökoha saamine olnud tõenäoline. Kohtu hinnangul ei saa pidada tulusama töökoha mitteotsimist selliseks rikkumiseks, mis on suunatud võlausaldajate huvide kahjustamisele. Teatud kuudel kui võlgnik sai sissetulekut kahest kohast (2017.a mai, juuni, oktooberdetsember; 2018.a november; 2019.a juuni), ületas sissetulek kokku miinimumpalka ning nendest summadest tulnuks teha võlausaldajatele väljamakseid. 26.11.2019 on kohus sellekohase selgituse koostanud ja 11.12.2019 on võlgnik selgitanud, et võlgniku abikaasa kaotas töö ja võlgnik on kohustatud pidama üleval ka abikaasat – kaks inimest peavad ära elatuma ühes alampalgast. 19.10.2018 aruandest (periood 2017 september-2018 august) nähtub, et kulusid kandis võlgnik koos abikaasaga, seega saab eeldada et sel perioodil oli võlgniku abikaasal sissetulek ja võlausaldajatele mittetasumine ei ole vabandatav. Pärast seda ei ole töötasu ületanud miinimumpalka, kuid võlgnik hakkas 2020.a juulist saama vanaduspensioni, mille suurus oli 2020.a juulis 623,54 eurot ning edaspidi 425,14-451,06 eurot. Samal ajal sai võlgnik ka töötasu. Vanaduspension ja töötasu kokku ületasid töötasu alammäära. Vanaduspension on riiklik pension (riikliku pensionikindlustuse seadus § 5 p 1). Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 10 kohaselt sissenõuet ei saa pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses - Riigikohus on selgitanud, et seaduseks normi mõttes tuleb lugeda eelkõige riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg-d 3-7 ning TMS § 132. Lahendis 2-18-4480 p 16 selgitati: „RPKS § 47 lg 3 kohaselt võib TMS-i alusel täidetavate lahendite alusel tasaarvestada (st sissenõuet pöörata) kuni 50%-le riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. TMS § 132 lg 1 kohaselt võlgniku sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Riigikohus on RPKS § 47 lg-t 3 ja TMS § 132 analüüsides 3 jõudnud järeldusele, et riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lg-s 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lg-s 1 sätestatud alammäärale /../ Riiklikku pensioni saav isik on täitemenetluses võrdselt kaitstud nt töölepingu alusel töötasu saava isikuga. Mõlema isiku puhul tuleb üldjuhul jätta arestimata igas kuus 540 eurot (erandid elatisnõude täitmise korral ja võlgnikul ülalpeetavate olemasolu korral).“ Kuna võlgniku töötasu koos pensioniga ületas töötasu alammäära, siis tulnuks ülejäävalt osalt arvestada 75% võlausaldajatele väljamaksmiseks. Kohtu arvestus (konto väljavõtete ja palgateatiste alusel) on järgnev: Sissetulek Sissetulek75% Töötasu Töötasu Pension kokku Min.palk min.palk võlausaldajatele sept.16 331,62 331,62 430 -98,38 okt.16 331,62 331,62 430 -98,38 nov.16 331,62 331,62 430 -98,38 dets.16 331,62 331,62 430 -98,38 jaan.17 362,46 362,46 470 -107,54 veebr.17 362,46 362,46 470 -107,54 märts.17 362,46 362,46 470 -107,54 apr.17 362,46 362,46 470 -107,54 mai.17 362,46 245,86 608,32 470 138,32 103,74 juuni.17 362,46 398,46 760,92 470 290,92 218,19 juuli.17 362,46 362,46 470 -107,54 aug.17 362,46 362,46 470 -107,54 sept.17 362,46 362,46 470 -107,54 okt.17 362,46 398,46 760,92 470 290,92 218,19 nov.17 362,46 398,46 760,92 470 290,92 218,19 dets.17 362,46 398,46 760,92 470 290,92 218,19 jaan.18 385,6 385,6 500 -114,40 veebr.18 385,6 385,6 500 -114,40 märts.18 385,6 385,6 500 -114,40 apr.18 385,6 385,6 500 -114,40 mai.18 385,6 385,6 500 -114,40 juuni.18 385,6 385,6 500 -114,40 juuli.18 385,6 385,6 500 -114,40 aug.18 385,6 385,6 500 -114,40 sept.18 385,6 385,6 500 -114,40 okt.18 385,6 385,6 500 -114,40 nov.18 766,18 468,85 1235,03 500 735,03 551,27 dets.18 482 482 500 -18,00 jaan.19 516,45 516,45 540 -23,55 veebr.19 516,45 516,45 540 -23,55 märts.19 516,45 516,45 540 -23,55 apr.19 473,04 473,04 540 -66,96 mai.19 491,02 491,02 540 -48,98 juuni.19 553,85 553,85 540 13,85 10,39 juuli.19 516,45 516,45 540 -23,55 aug.19 516,45 516,45 540 -23,55 4 sept.19 okt.19 nov.19 dets.19 jaan.20 veebr.20 märts.20 apr.20 mai.20 juuni.20 juuli.20 aug.20 sept.20 okt.20 nov.20 dets.20 jaan.21 veebr.21 märts.21 apr.21 mai.21 juuni.21 juuli.21 aug.21 516,45 294,24 516,45 516,45 446,24 378,96 435,02 294,9 281,49 557,86 479,34 357,28 260,14 260,14 336,02 515,52 228 391,59 273,71 354,29 408,8 429,24 416,39 623,54 425,14 425,14 425,14 425,14 425,14 425,14 425,14 425,14 451,06 451,06 451,06 451,06 451,06 516,45 294,24 516,45 516,45 446,24 378,96 435,02 294,9 281,49 557,86 1102,88 782,42 685,28 685,28 761,16 425,14 940,66 653,14 816,73 724,77 805,35 859,86 880,3 867,45 540 540 540 540 584 584 584 584 584 584 584 584 584 584 584 584 584 584 584 584 584 584 584 584 -23,55 -245,76 -23,55 -23,55 -137,76 -205,04 -148,98 -289,10 -302,51 -26,14 518,88 198,42 101,28 101,28 177,16 -158,86 356,66 69,14 232,73 140,77 221,35 275,86 296,30 283,45 389,16 148,82 75,96 75,96 132,87 267,50 51,86 174,55 105,58 166,01 206,90 222,23 212,59 3768,12 Arvestus ei sisalda tulumaksutagastusi, millelt samuti tulnuks võlausaldajatele väljamaksmiseks summa arvestada. Seega on võlgnik rikkunud võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on rikkumine süüline, vähemalt hooletuse vormis. Kohus märgib, et teatud juhtudel saab rikkumisi pidada ka mittesüülisteks (nt teatud perioodil töötu abikaasa ülalpidamise vajadus), kuid antud juhul on tegu märkimisväärse summaga ja kohus arvestab ka võlgniku poolt esitatud väiteid tema kulude suuruse kohta. Nii on viimase aruande kohaselt võlgniku kulud 525 eurot kuus, samas kui sissetulekud on mitmel kuul üle 800 euro. Menetluse edukas läbimises on roll ka võlgniku motiveeritusel ehk reaalsel soovil mingilgi määral oma kohustusi täita. Kohtu hinnangul on seega võlgnik rikkunud
Kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamata. Täiendavalt märgib kohus, et võlgnik on tasunud ühe võlausaldaja nõude täielikult. Nõue oli väike, kuid menetluses tuleb nõudeid tasuda proportsionaalselt ja antud juhul on võlgnik 5 kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.