) § 19 lg 1 ja 282 lg 6 ja riigipiiri seaduse (RiPS) § 91 lg 1 alusel kuni isiku tagasi saatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks nädalaks. Isiku suhtes ei ole võimalik muid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada (
PPA ametnikud kontrollisid 10.05.2023 kahte Gruusia kodanikku (isa ja poeg) Y (Gruusia biomeetriline pass nr xxxxxxxxx, kehtiv kuni 01.05.2033) ja Xt (Gruusia biomeetriline pass nr xxxxxxxxx, kehtiv kuni 27.05.2026). Isikud suunati täiendavasse kontrolli. Samal päeval viisid dokumendieksperdid läbi dokumentide ja isikute riiki saabumise asjaolude põhjaliku kontrolli ja küsitluse. Täiendava kontrolli järgselt selgus, et isikud reisivad koos ja nende Eesti Vabariiki (Eesti) saabumise eesmärk on töötamine firmas Erdebau OÜ. Isikutel oli kaasas töölepingud nimetatud äriühinguga. Lepingu järgi tuli puudutatud isikutel asuda tööle alates 08.05.2023 kuuajalise prooviperioodiga, töötasu 1500 eurot. Majutus oli tööandja poolt Amarülluse tee 4, Viimsi, Tallinn. Isikutel puudus UUSIS andmebaasis lühiajalise töötamise registreering. PPA võttis ühendust tööandjaga, kelle sõnul tulevad isikud proovitööle ning alles siis hakatakse registreerima lühiajalist töötamist. Pärast seda, kui tööandjale teatati, et isikud saadetakse piirilt tagasi, muutis tööandja oma selgitusi ning väitis, et isikud tulevad Eestisse turistina ning töölepingud olid mõeldud Gruusia piirivalve jaoks riigist väljumiseks. Puudutatud isikute selgitused reisi eesmärgi kohta ei olnud usaldusväärsed ja ei vastanud Schengeni piirieeskirjas toodud nõutele. Puudutatud isikutele väljastati piirilt sisenemiskeelud 36/2023 ja 37/2023, alus „E“ (puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi). Lisaks koostati isikutele kinnipidamise protokoll
Isikute sõnade kohaselt on nende tervislik seisund hea. Tallinna piiripunkti ametnikud ei tuvastanud asjaolusid, mistõttu tuleks isikuid käsitleda
Isikud kinnitasid, et ei esine asjaolusid, mis takistaks neil lähteriiki tagasipöördumist. Isikutele on kogu dokumentatsiooni sisu selgitatud neile arusaadavas keeles (vene keel). Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik isikud toimetada järgmisele tagasilennule, kust isikud saabusid. Arvestades, et isikutel puuduvad dokumendid Eestisse sisenemiseks ja nad pole saanud luba Eestisse siseneda, siis ei ole võimalik isikutel tagasilendu oodata mujal kui KPK-s. KPK-s on isikutele tagatud majutus, toitlustus ning vajadusel arstiabi kättesaamine, võimalus on viibida värske õhu käes. PPA arvestab, et isikute kinnipidamine on lühiajaline.
lg-s 6 on sätestatud, et kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb PPA halduskohtult luba välismaalase KPK-sse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks. Sisenemiskeelu otsuse täitmine tähendab sisuliselt isiku piirilt tagasi saatmist. Olukorras, kus isik saabub lennujaamas asuvasse piiripunkti ning kui tema kodakondsusriigil ei ole Eestiga maismaapiiri, kuhu isik oleks võimalik kohe toimetada, on sisenemiskeelu täitmiseks vajalik isik tagasi saata lennukiga. RipS § 91 lg 2 kohaselt korraldab piirilt tagasisaatmise ning kannab sellega seotud kulud isiku Eestisse vedanud lennuettevõtja. 6. PPA esitatud taotlusest nähtub, et esimene lend väljub 17.05.2023, kell 10.55, millega on võimalik puudutatud isik tagasi Gruusiasse saata. Seega ei ole sisenemiskeelu otsuse täitmine 48 tunni jooksul võimalik.
lg-st 6 ei tulene, et sellisel juhul peaks isiku KPK-sse paigutamiseks esinema mingisugune isikust lähtuv eriline oht. Samuti ei pea PPA tõendama isiku põgenemisohtu (vt Tallinna Halduskohtu 09.10.2022 määrus asjas 3-22-2131). Puudutatud isiku Eestis vabadusse lubamine on võimatu eelkõige põhjusel, et seeläbi muutuks piiril tehtud sisenemiskeelu otsus sisutuks ning isikul tekiks reaalselt võimalus Eestisse siseneda. 7.
lg 8 järgi arvestab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase kinnipidamise korral haavatava isiku erivajadusi ning võib sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada, kui välismaalasel ei ole Eestist võimalik kohe lahkuda tema füüsilise või vaimse tervise seisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu. Kohtule ei nähtu, et Xl oleks haavatav isik või muid selliseid põhjuseid, mis takistaks Eestist lahkumist. Seega tuleb sisenemiskeelu saanud välismaalane kinni pidada kuni tema esimese tagasivõi väljasaatmise võimaluse tekkimiseni. Igal riigil on suveräänne õigus otsustada välismaalaste riiki lubamine või selle mitte lubamine, mis tähendab seda, et piirile saabuv isik, peab arvestama võimalusega, et kui ta kõigile riiki lubamise tingimustele ei vasta, ei lubata teda riiki ning sel juhul võidakse teda kuni esimese tagasisaatmise võimaluse tekkimiseni kinni pidada. Tegemist on vabaduse võtmisega, mis on paratamatu, tingituna sellest, et isiku lubamine Eestisse ei ole sisenemiskeelu tõttu võimalik. Samas ei ole puudutatud isikut võimalik jätta ootama piiripunkti, kus puuduvad vajalikud olmetingimused. KPK-s on piiratud küll liikumisvabadus, ent seal on tagatud puudutatud isikute turvalisus, neile tagatakse toitlustamine, vajadusel arstiabi jms. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.