← Eesti

1-16-6940/23

1-16-6940 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-6940 Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. septembri 2016 resolutiivotsus K.O süüdimõistmise kohta KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 209 lg 2 p 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav K.O (ik XXX, viibib Põhja prefektuuri arestimajas), apellatsioonkaebus RESOLUTSIOON Jätta K.O apellatsioon Harju Maakohtu
  3. septembri 2016 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 14.09.2016 resolutiivotsusega mõisteti K.O süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemises ning teda karistati KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades 2 aasta pikkuse vangistusega. Karistusaja alguseks loeti 03.06.
  5. Kohtuotsusega rahuldati B OÜ tsiviilhagi, jäeti läbi vaatamata TÜ N esitatud tsiviilhagi ning mõisteti välja menetluskulud sundraha ja kaitsjatasu näol. Menetluskulud kohustub süüdistatav tasuma kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Resolutiivotsuses märkis kohus, et tulenevalt asjaolust, et tegemist on resolutiivotsusega, tuleb apellatsioonõiguse soovist maakohut teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevas, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohus selgitas ka apellatsioonitähtaegade rikkumisega kaasnevaid tagajärgi ning võimalust taotleda tähtaja ennistamist.
  6. K.O sai kohtuotsuse resolutiivosa kätte 14.09.2016 (kd II tl 31) ning loobus apellatsioonõiguse kasutamisest, mille kohta andis allkirja (kd II tl 32). Apellatsioonõiguse kasutamisest loobus ka prokurör (kd II tl 32). Samuti on toimikus kaitsja 14.09.2016 koostatud 1

(3)dokument, mille kohaselt ka kaitsja loobus apellatsiooniõigusest. Kohtuotsus jõustus 23.09.
  1. 23.09.2016 registreeris Harju Maakohus I. Peenra teate apellatsiooniõiguse kasutamise kohta.
  2. Harju Maakohtu 26.09.2016 määrusega jättis maakohus apellatsiooniteate läbi vaatamata ja tagastas esitatud teate selle esitajale.
  3. 26.09.2016 registreeris Tallinna Ringkonnakohus K.O apellatsiooni, milles K.O esitab oma seisukohad maakohtu otsuse osas ning taotleb kokkuvõtvalt talle tingimusliku karistuse mõistmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, tutvunud K.O apellatsiooni ja kriminaaltoimikuga, asub seisukohale, et K.O apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel. KrMS § 315 lg 7 sätestab, et kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui KrMS § 315 lg 5 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes KrMS §-des 311 ja 313 või 314 sätestatu. Toimiku materjalide kohaselt on vaadeldaval juhul kohtumenetluse poolteks kõrvuti süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröriga olnud ka kannatanud, kes kriminaalasja arutamisele ei ilmunud. Toimiku materjalidest nähtub ka see, et kohtuotsuse kuulutamise järgselt on K.O loobunud apellatsiooniõigusest – loobumine on kantud nii kohtuistungi protokolli, kuid kõnealust õigust on K.O korranud ka kohtuotsuse kättesaamist kinnitavas dokumendis ning täiendavalt ka apellatsiooniõiguse loobumist otsesõnu kajastavas dokumendis (vt kd II tl 27 pö, 31, 32). Lisaks K.O-le on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist loobunud ka prokurör ja teatavate mööndustega ka kaitsja. KrMS § 319 lg 1 esimene lause sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Vaadeldaval juhul ei nähtu, et apellatsiooniõigust oleks soovinud realiseerida apellatsiooniõigusest mitteloobunud isikud kannatanute näol. Küll nähtub, et ainsa menetlusosalisena on soovinud apellatsiooniõigust realiseerida süüdistatav, kes on esitanud apellatsiooniteate (kd II tl 45). Vaidlus puudub selles, et kõnealune teavitus on esitatud tähtaegselt. Samas, nagu märgitud, loobus K.O apellatsiooniõigusest. Tekkinud õiguslikus olukorras selgitab ringkonnakohus, et menetluspooltel on õigus kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata kriminaalmenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitati pooltele ka kohtuotsuse kuulutamisel. Kriminaalmenetluse seadustik annab õigusliku aluse apellatsiooni esitamiseks juhuks, kui apellatsiooniõigusest ei ole menetluspooled loobunud (KrMS 315 lg 5 p 2, lg 6). Apellatsiooniõigusest loobumine tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada (analoogset seisukohta on Riigikohus väljendanud
  5. juuni
  6. a määruses väärteoasjas nr 3-1-1-60-05). Kõnealust õigust realiseeritakse tagasivõetamatult ehk kui vastavast õigusest loobutakse, siis seadusandja ei ole ette näinud võimalust kõnealuse loobumise tagasivõtmiseks. Seega isegi juhul, kus keegi apellatsioonõigusest mitteloobunud kohtumenetluse pooltest oleks avaldanud soovi apellatsioonõiguse realiseerimiseks, ei võimaldaks see apellatsioonõigust realiseerida K.O kui isikul, kes loobus apellatsiooniõigusest - st, kuna vaadeldaval juhul loobus K.O apellatsiooniõigusest, kaotas ta ka õiguse apellatsiooni esitamiseks. 2
(3)Seaduse kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub apellatsiooniõigus. Kuna K.O loobus apellatsiooniõigusest, millega kaotas ka õiguse apellatsiooni esitamiseks, siis puudub ringkonnakohtul seaduslik alus tema apellatsiooni sisuliseks läbi vaatamiseks. See toob omakorda kaasa tema esitatud apellatsiooni läbivaatamata jätmise ja apellatsiooni tagastamise isikule. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 315 lg-st 7 ja § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooniõigusest loobumise tõttu K.O apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle K.O-le. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.