Obsah (5)

§ 199§ 209§ 64§ 871§ 328

Kriminaalasi nr 1-16-6940 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6940 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti R.R-ile karistuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks loeti 03.06.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.
2. a ja lõppeb 03.06.
3. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid R.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokuröri hinnangul on R.R puhul täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kuid perspektiiv karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks puuudb. Prokurör osundab, et R.R on vangistuse jooksul osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammid ning distsiplinaarkaristused puuduvad. R.R soovib elama asuda Leedu Vabariiki. Süüdimõistetu R.R palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. R.R leiab, et selleks, et elada õiguskuulekalt, ei vaja ta kriminaalhooldaja abi. R.R soovib elama asuda Leedu Vabariiki. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära R.R ja prokuröri leiab, et R.R suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
5. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused R.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. R.R kannab karistust Harju Maakohtu 14.09.2016. a otsuse alusel. Nimetatud otsusega tunnistati R.R süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti R.R-ile karistuseks 2 aastat vangistust. Varasemalt on R.R süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.10.2011. a otsusega (kriminaalasi nr 1-11-10878)

§ 199

lg 3 p 5, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust,

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja

§ 328

- § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti R.R-ile lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

Eeltoodust tulenevalt on R.R Harju Maakohtu 14.09.2016. a otsusega karistatud tahtliku kuriteo eest üle 2 aasta pikkuse vangistusega (karistus

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi).

R.R saab talle mõistetud karistus kantuks 03.06.

1. a. Enne nimetatud kohtuotsust on R.R karistatud Harju Maakohtu 20.10.
2. a otsusega vähemalt ühe aastase vangistusega (karistus

§ 199lg 2 p 5, 9 ja § 209 lg 2 p 1 järgi).

Sellega on kohtu hinnangul R.R suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 2 Kohus, hinnates R.R varasemat elukäiku, leiab, et R.R käitumises on välja kujunenud ilmselge kuritegelik käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. R.R on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral (10 karistust kustunud) ja vangistuses viibib R.R viiendat korda. Käesolevat karistust kannab R.R varavastaste süütegude, s.o varguse ja kelmuse toimepanemise eest. Vaatamata sellele, et R.R on korduvalt kandnud karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R.R käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ja osalenud vangla tööhõives. R.R puuduvad distsiplinaarkaristused. R.R puudub vabanemise korral kindel elukoht Eesti Vabariigis. Materjalide kohaselt ei ole R.R vanemad nõus pojale tema vabanemisel võimaldama elukohta enda juures ning on kategooriliselt keeldunud poega toetamast. R.R soovib elama asuda Leedu Vabariiki, kus ta elas ka enne käesolevat vangistust. R.R kinnitas kohtule, et tal on Leedu Vabariigis võimalus elama asuda ühele ettevõttele kuuluvasse korterisse ja tasuda tuleb tal üksnes kommunaalkulud. R.R plaanib hakata elatist teenima kasutatud autode müügiga, millega on ka varasemalt Leedus tegelenud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R.R seisuga 20.02.2018. a rahalisi nõudeid 6006 euro ulatuses ning vabanemisfondis 517 eurot. R.R on väljendanud valmisolekut hakata tasuma rahalisi nõudeid. 4. Kohus ei pea R.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist võimalikuks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb kohtul vastavalt

§ 871lg-le 1 ja § 75 lg 1 p-le 1 määrata kindlaks alaline elukoht.

R.R puudub aga vabanemisjärgselt kindel elukoht Eesti Vabariigis. / Raina Pärn Kohtunik 3