← Eesti

1-16-6940/36

Obsah (4)§ 199§ 209§ 64§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-6940 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6940 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti Z.B-le karistuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks loeti 03.06.

  1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.
  2. a ja lõppeb 03.06.
  3. a. Vangla toetab Z.B vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Z.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Z.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Z.B selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus kohtul Z.B tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Z.B ja tema kaitsja, leiab, et Z.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
  5. Z.B kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Z.B temale mõistetud karistusajast (2 aastat) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on Z.B kanda karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Z.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Z.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Z.B on peamiselt toime pannud varavastaseid kuritegusid (sh korduvalt kelmusi, riisumise), aga ka valitsemiskorravastase kuriteo (võltsimine) ja karistuse täitmise vastase süüteo (kinnipeetava põgenemine). Käesoleval ajal kannab Z.B karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - varguse ja kelmuse toimepanemise eest. Reaalset vangistust kannab Z.B viiendat korda. Eelmise karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 20.10.2014. a otsusega

§ 199

lg 2 p 5, 9, § 209 lg 2 p 1, § 328 lg 1 - § 25 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 3 aastat vangistust) vabanes Z.B pärast karistuse ärakandmist aprillis

  1. a. Uued samalaadsed kuriteod (s.o varguse ja kelmuse) pani Z.B toime kõigest kaks kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist (vabanes 04.04.
  2. a, uus kuritegu 05.06.
  3. a). Lisaks arvestab kohus, et Z.B asus kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ja lahkus Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki. Harju Maakohtu 10.09.
  4. a Z.B vahistati tagaselja ja ta saabus Eesti Vabariiki 09.06.2016.a. Z.B selgituste kohaselt teadis ta enda tagaotsimisest ja viibis Leedus alates
  5. a keskpaigast. Ühele kokkusaamisele minnes teadis Z.B, et politsei ootab teda seal ees. Z.B varasemast elukäigust nähtub, et vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on ta järjepidevalt jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist. Seetõttu on kohtu hinnangul igati alust arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud Z.B väljakujunenud harjumusi ja käitumisviisi muutma. Seega puudub kohtul veendumus, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus Z.B suhtes täitnud eesmärke. 3.2 Vangistuse jooksul on Z.B läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ja osalenud vangla tööhõives majandusabitöödel. Käesolevalt Z.B töötab vanglas juuksurina. Z.B puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Eeltoodust lähtudes peab kohus Z.B käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.3 Z.B on vabanemisel kindel elukoht oma vanemate juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste (vanemad, vennad) olemasolu, kes on nõus Z.B vabanemise korral esialgu igakülgselt toetama. Kohus peab oluliseks, et vabanemise korral oleks Z.B tagatud ka majandusliku toimetulek, kuna Z.B on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on Z.B kaks ülalpidamist vajavat alaealist last. Z.B puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Tartu Vangla andmetel Z.B seisuga 05.05.
  6. a rahalised nõuded puuduvad ja vabanemisfondis on 253,71 eurot.
  7. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Z.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et Z.B puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need kohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus). Z.B on enda sõnul tehtud vigadest aru saanud ja soovib edaspidi elada seadusekuulekalt, kuid see ei anna kohtule alust järeldada, et Z.B-le mõistetud karistus on täitnud oma eesmärgi. Sellest tulenevalt tuleb Z.B mõistetud karistus lõpuni kanda. Kriminaalmenetluse kulud Z.B tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Rein Napa Advokaadibüroost 3 Rein Napa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 110,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 110,16 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista Z.B-lt. Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.