1-16-6940/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6940 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuli 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu J.N (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
8. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
9. juuli 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Rein Napa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks J.N-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot. Mõista J.N-ilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. septembri 2016 otsusega tunnistati J.N süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,5 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, mille algusajaks loeti
12. juuni
13. Karistusaeg lõpeb
14. juunil
16. Tartu Maakohtu
17. juuli 2017 määrusega jäeti J.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et J.N on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on toime pannud varavastaseid, aga ka valitsemiskorravastase ja karistuse täitmise vastase süüteo. Praegu kannab ta karistust varguste ja kelmuse toimepanemise eest, mille eest on teda karistatud ka varem. J.N kannab viiendat vangistust. Eelmise karistuse kandmiselt vabanemise järel pani ta toime uued samalaadsed kuriteod kaks kuud pärast vabanemist. Kohus arvestas, et J.N hakkas kriminaalmenetlusest kõrvele hoidma ning lahkus Leetu. J.N teadis enda sõnul, et on tagaotsitav. Kohus märkis, et J.N varasemast elukäigust nähtub, et ta vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on järjepidevalt jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Seetõttu leidis kohus, et varasemad karistused ei ole mõjutanud J.N väljakujunenud harjumusi ja käitumisviisi muutma. Puudub veendumus, et seekordne karistus on täitnud eesmärgi. J.N käitumist vangistuses pidas kohus positiivseks. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ ja osalenud majandusabitöödel. Praegu töötab ta juuksurina. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. J.N kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu pidas kohus positiivseks. Samas puudub J.N vabanemisel garanteeritud töökoht. Vabanemisfondis on 253,71 eurot, rahalised nõuded puuduvad. Kohus leidis, et J.N vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Positiivsed asjaolud nagu näiteks käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ei kaalu üles vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid nagu isiku varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus. J.N on enda sõnul tehtud vigadest aru saanud, kuid see ei anna alust arvata, et karistus on oma eesmärgi täitnud.
18. J.N ja tema kaitsja taotlevad Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada J.N tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja määruskaebus sisaldab seejuures taotlust allutada J.N kohtu poolt määratavaks ajaks kriminaalhooldusele Tartu Vangla iseloomustuses ja määruskaebuses loetletud lisakohustusega. 3.1 Kaitsja märgib, et J.N jääks kohtumääruse jõustumise korral kandmata ligikaudu 10 kuud. Vangla toetab J.Ningimisi ennetähtaegset vabastamist koos lisakohustuste panemisega. Kaitsja peab vangla seisukohta põhjendatuks – J.N on läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud tööhõives, tema käitumine vangistuses on olnud korrektne. Vabanemisel on tal elukoht, millega kaasneb ka lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Samuti on J.N ülalpidamisel kaks alaealist last. Seega oleks otstarbekas J.N vabastada vangla poolt näidatud lisakohustuste panemisega. 3.2 J.N märgib, et tema ennetähtaegset vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokurör. Määruskaebuse esitajal on olemas vabanemisel elukoht ja toetavad lähedased ning ta on läbinud kõik ITK-s ettenähtud tegevused. Distsiplinaarkaristused puuduvad. J.N on oma eelnenud elust järeldused teinud ning soovib edasi elada seaduskuulekalt. Varasemalt oli ta vastutustundetu ning ei soovinud ausalt ja õiguskuulekalt elada. Käesolevaks ajaks on ta neid veendumusi muutnud ja võib kindlalt väita, et kriminaalse eluviisiga on nüüd lõpp – katkestatud on kontaktid ja suhtlus kriminaalse seltskonnaga. Kuna J.N teadis, et on tagaotsitav, andis ta end ise üles, et oleks võimalik alustada „puhtalt lehelt“. J.N ei pea õigeks fiktiivse paberi hankimist garanteeritud töökoha olemasolu kohta. Ta märgib, et ükski ettevõte ei garanteeri töökohta, kui puudub kindlus, et isik sinna tööle asub, ent ta on kindel, et suudab peale vabanemist töökoha leida, sest omab kogemusi ja oskusi müügivaldkonnas. Kuni töökoha leidmiseni abistab teda perekond. Kohus jättis otsustuse sisuliselt põhjendamata, ega pööranud sisulist tähelepanu J.N positiivselt iseloomustavatele asjaoludele. J.N märgib, et tal on tänaseks kantud 1 aasta ja 2 kuud 2 aasta pikkusest vangistusest ning pikemalt tema kinnipidamine ei mõjuks hästi. Uue võimaluse korral 2 J.N tingimisi vabastades annaks talle võimaluse näidata, et kavatseb õiguskuulekalt elada. Varem ei ole J.N tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. J.N toob näiteid kohtulahenditest, kus kohus on kinnipeetuid vabastanud vaatamata ohutasemele ja pikaaegsele tagaotsitavaks olemisele. Oma eelnevad karistused on J.N lõpuni kandnud, suur osa kohtuasjadest on arhiveeritud ega ole aktuaalsed määruskaebuse esitaja iseloomustamiseks. Lisaks tsiteerib J.N Riigikohtu seisukohta asjas nr 3-1-1-12-17 ning leiab, et maakohus on ebaõiglaselt jätnud talle võimaluse andmata.
19. Tartu Ringkonnakohtu
20. augusti
21. a määrusega määrati määruskaebused läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning pooltele anti õigus esitada seisukohad ja taotlused kuni
22. augustini
23. J.N esitas kirjaliku seisukoha, milles palub arvesse võtta, et
24. augusti
25. a seisuga on tal hoiustatud vabanemisefondi 398,27 eurot. J.N igakuine töötasu vanglas on 70-80 eurot, mis on peaaegu olematu, kui arvestada tööaega ja mahtu. J.N kinnitab, et mõistab täielikult, et kannab karistust tegude eest, mille eest teda on karistatud ka varem ja kahetseb neid, ent olematuks muuta minevikku ei saa. J.N leiab, et tema edasine kinnipidamisasutuses hoidmine ei ole otstarbekas ja kasulik, sest oma järeldused on ta teinud, oma elu ja veendumusi muutnud ning on andnud ka pereliikmetele lubaduse elada seaduskuulekalt. Riigile on J.N ülalpidamine kallis, ent vabadusse naastes on tal võimalik leida töökoht ning tasuda menetluskulud 933 eurot, milliseid vanglas saadav teenistus tasuda ei võimalda. Kui J.N menetluskulusid ei tasu, läheb võlg kohtutäiturile ja sellisel juhul lisanduvad täituritasud, mis muudab J.N olukorra veel keerulisemaks. Ennetähtaegse vabastamise korral on aga võimalus taotleda kohtujuristilt maksetähtaja pikendamist või ajatamist. J.N taotleb mitte võtta arvesse vangla poolt välja arvutatud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsenti, sest selle arvutamiseks kasutatakse arvutiprogrammi. Selline metoodika on hukule määratud. Määrava tähtsusega on hoopis J.N poolt määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud. J.N palub anda endale võimaluse tõestada, et on kuritegeliku eluga lõpparve teinud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord J.N ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Kohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad J.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
27. On tõsi, et J.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokurör. Viimane on üksnes nõustunud Tartu Vangla seisukohaga J.N tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas, oma otsustust sisuliselt põhjendamata (tl 20). Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kohtu kaalutlusotsustus. Asjaolu, et vangla toetab kinnipeetava vabastamist, ei ole siduv kohtule. Kohus juhindub kaalutlusotsustuse tegemisel KarS § 76 sätestatud formaalsetest ja materiaalsetest eeldustest ning ringkonnakohus on edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt ka RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
28. Määruskaebustes on selle esitajad ringkonnakohtu tähelepanu pööranud sellele, et J.N käitumist vangistuses iseloomustab vaid positiivne (läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud tööhõives, tema käitumine vangistuses on olnud korrektne). Maakohus on nendele asjaoludele ka tähelepanu pööranud ning pidanud J.N käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks (vt maakohtu määruse lk 3). Seega ei saa nõustuda J.N seisukohaga, et maakohus ei ole sisulist tähelepanu 3 positiivsetele asjaoludele pööranud. Nagu öeldud, peab kohus arvestama kogumis ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eeldusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole isiku vabastamine karistuse kandmiselt võimalik tuginedes vaid tema käitumisele karistuse kandmisel.
29. Maakohus on J.N vabastamata jättes tuginenud tema korduvale karistatusele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et J.N on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Praegust karistust kannab ta varguste ja kelmuse eest ning ka tema kustumata karistus on mõistetud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Maakohus on viidanud sellele, et J.N pani uue kuriteo toime kõigest kaks kuud pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Ringkonnakohus leiab, et samalaadsete süütegude toimepanemine viitab isikul väljakujunenud käitumismustrile ning vangla poolt välja toodud ohuprognoos - 56% uue üldise kuriteo toimepanemise osas kahe järgneva aasta jooksul, on piisavalt suur, et jätta isik tingimisi ennetähtaegselt vabastamata vaid tema lubadustele tuginedes. J.N antud lubaduste osas jätta kriminaalne minevik selja taha, tuleb märkida, et vangla iseloomustuse kohaselt on süüdlane küll lubanud jätta kriminaalse mineviku selja taha, ent ta ei soovi konkreetselt selgitada, milline on uus mõtteviis ja käitumine, millest ta tulevikus soovib juhinduda, samuti ei ole ta valmis andma oma kuritegude kohta selgesõnalisi ja konkreetseid selgitusi, ega neid kriitiliselt analüüsima (kinnipeetava iseloomustus tlk 6-7). Eeltoodust ei saa kuidagi järeldada, et J.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks võimalik vaid tema lubadustele tuginedes, kui ta oma käitumist sisuliselt analüüsima ei ole võimeline ning selgitama, milliseid muutusi ta oma elus selleks tahab ette võtta. Apellatsioonikohus tugineb uute kuritegude prognoosimisel ka sellele, et vangla iseloomustuse kohaselt esineb J.N mõtlemises ja käitumises ning hoiakutes ohtlikkus ja risk, s.o tema tegusid iseloomustab ettekavatsetus, eneseõigustus ning vähene enesekriitika.
30. Määruskaebuse esitajad on leidnud, et just kriminaalhooldusel oleks J.N-ile vajalik mõju ning koos perekonna abiga, kes on lubanud igakülgselt toetada, oleks karistuse kandmine vabaduses mõjusam, kui selle lõpunikandmine. Kriminaalkolleegium möönab, et tavaliselt on perekonna toetusel tähtis osa resotsialiseerimisel: isik on perekonna nimel valmis tegema pingutusi ning hakkama seaduskuulekaks. Küll aga nähtub praegusel juhul J.N iseloomustusest, et ta lahkus kodust umbes paarkümmend aastat tagasi, on viibinud vangistuses, elanud välismaal ning tema tegemiste kohta on isal andmed puudunud. Kodutalu on J.N külastanud harva. Käesoleva vangistuse jooksul on ta isale helistanud ja palunud nõusolekut kodutallu elamaasumiseks (lk 10). Samuti nähtub iseloomustusest, et J.N suhted tütre ja pojaga vajavad taastamist. Eeltoodust nähtub, et J.N sidemed oma kodu ja lähedastega (J.N on iseloomustuse kohaselt on ta varem toime pannud kelmuse ka oma venna ja elukaaslase suhtes) ei ole sellised, mis tõsikindlalt välistaksid uute kuritegude toimepanemise ohu perekonna toetuse tõttu. Ka töökoha puudus iseloomustab kahtlemata negatiivselt J.N võimalusi vabanedes.
31. Riigikohtu lahendis, millele J.N osundab, on kassatsioonikohus leidnud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus igati põhistanud, miks ta leiab, et J.N ei tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ka apellatsioonikohus leiab, et J.N varasem elukäik, süüdlase isik ning osaliselt tema vabanemisjärgsed tingimused (töökoha puudumine, ohtlikkus ja riski suhete ja elustiili vallas) ei tekitanud kriminaalkolleegiumis veendumust, et J.N hakkab edasiselt käituma õiguskuulekalt ja seda vaatamata asjaolule, et esineb ka positiivseid asjaolusid (vanglas töötamine, soov tasuda võlanõudeid, distsiplinaarrikkumiste puudumine, elukoha olemasolu).
32. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
33. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega ja kirjutanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud lg 2 I lause järgi J.N kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 5 /allkiri/ Mati Kartau