lg 1 ja § 423 lühimenetluses Süüdistatav B.M , isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx, tõkend – puudub Kaitsjad Monica Meristo-Dmitrijev 1 järgi RESOLUTSIOON: Tunnistada B.M süüdi
Tunnistada B.M süüdi
1 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
s.o. 1 (üks) päev, karistust jääb kanda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et B.M ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajaks allutada B.M kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lõikes 1 toodud kontrollnõudeid: 1 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Lugeda B.M-ile määratud katseaja alguseks 01.12..2017. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.M-ilt menetluskuluna sundraha 705 (seitsesada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista B.M-ilt menetluskuluna ekspertiiside tasu 574,00 (viissada seitsekümmend neli) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada B.M kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1279,00 eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 124,00 eurot ja järgnevalt igakuiselt vähemalt 105,00 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700079503 ning selgitusega: „ B.M, 1-17-4230, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – sõiduauto registreerimismärgiga nr xxxx turvapadi (asub Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis) hävitada kohtuotsuse jõustumisel.. Rakvere Kohtuotsus toimetada kätte B.M-ile , saata teadmiseks kaitsjale, prokurörile ja kannatanule ning saata täitmiseks Viru Vanglale ja Politsei- ja Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so. hiljemalt 08.12.
B.M-i süüdistatakse veel selles, et tema 21.05.2016. a kella 04.05 paiku omamata vastava kategooria juhtimisõigust juhtis Viru-Nigula vallas Ojaküla Põdruse-Kunda-Pada maantee 14.-l kilomeetril mootorsõidukit xxxx registrimärgiga nr xxxx olles alkoholijoobes (alkoholijoove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumber ARDM-0072, lõplik mõõtetulemus 0,77 mg/l kohta) ning teeoludele mittevastava kiirusega, kaotas sõiduki üle kontrolli, mille tagajärjel kaldus sõiduk lauges paremkurvis vasakule teelt välja, sõitis puruks bussiootepaviljoni ning rullus üle katuse, millega tekitas ettevaatamatusest autos tagumisel parempoolsel istmel viibinud kaasreisija K. K`ile rasked tervisekahjustused – lülisamba rinna- ja nimmeosa hulgimurrud (Th8 killustunud murd, Th7 ogajätke murd, Th9 vasaku ristjätke murd, L1 vasaku ristjätke murd), Th8 kõrgusel paravertebraalne verevalum ja kopsude põrutus. B.M rikkus Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid juht ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama; LS § 69 lg 1 nõudeid, juht ei tohi olla joobeseisundis; LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria juhtimisõigust. Seega B.M , rikkudes mootorsõiduki juhina LS § 50 lg 3 p 1, § 69 lg 3, 90 lg 1 p 1 nõudeid millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustuse, pani toime
Tõendid ja kohtu põhjendused 1.
süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustatakse raske tagajärg. Süüteo subjektiks saab olla vaid sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Seega on antud juhul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid liiklus - või käitusnõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s.o K. K raskete tervisekahjustustega. 2. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine ja selle käigus süüdistuses nimetatud liiklusnõuete rikkumine ja selle tagajärjel K. Kile raskete tervisekahjustuste põhjustamine on kohtuistungil 3 tõendamist leidnud. B.M on ennast kohtuistungil süüdi tunnistanud ja andnud kohtueelsel menetlusel ütlusi, milles tunnistab, et mootorsõiduki juhtimisõigust pole tal kunagi olnud, et juhtis sõidukit ja ületas lubatud kiirust, kaotas auto üle kontrolli ja sõitis kraavi, eelnevalt oli ta tarvitanud alkoholi (tl. 83-85, 123-125). Kannatanu K. Ki ütlustest nähtub, et sõitsid Rakverest Kundasse, avarii hetkel oli roolis B.M, ees kõrval istus D. K, tema ise oli tagaistmel, mäletab müra ja valu seljas ja rinnas, ta teadis, et B.M puudub mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 81-82, 126-128). Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et K: Kl esinesid lülisamba rinna- ja nimmeosa hulgimurrud, paravertebraalne verevalum ja kopsude põrutus, vigastused põhjustavad tervisekahjustuse kestvusega vähemalt neli kuud, vigastused võivad olla saadud 21.05.2016.liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel. Tunnistaja D. K ütlustest nähtub, et sõitsid Rakverest Kundasse, roolis oli B.M , tagaistmel K. K, tema ise istus juhi kõrval, B.M ületas olulisel määral kiirust, tema ja K. K poolt tehtud märkustele ei reageerinud. ei suutnud kurvi välja võtta ja sõitis teelt välja, K. Ki vigastused olid tõsised, tal endal ol pea ja parem pool verine, rindkere valus, eelnevalt oli ta koos B.M-ina ja K. K tarvitanud alkoholi.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu B.M-ina tegevuses tõendavad veel Liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (tl. 32-54), teatised liiklusõnnetuses kannatanute D. K ja K. Ki saabumisest AS Rakvere Haigle EMO-sse, raviasutuste väljavõtted K. Ki patsiendikaardist ja haigusloost (tl. 67-78), väljavõte politseiandmebaasist selle kohta, et B.M puudub mootorsõiduki juhtimise õigus (tl. 157), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et 21.05.2016 kell 04.34 tuvastati alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumber ARDM-0072 B.M alkoholijoove, lõplik mõõtetulemus 0,77 mg/l kohta (tl. 56). Kohus leiab, et põhjuslik seos B.M-ina tegevuse ja saabunud tagajärje vahel on tuvastatud. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes ja mootorsõiduki juhtimise õigust omamata lubamatult suure sõidukiirusega ei suutnud ta sõiduki juhtimisega toime tulla ja sõitis teelt välja, avarii tagajärjel sai K. K raskeid tervisekahjustusi. 3. B.M-ina ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik oma tegevuse keelatusest, tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus, ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, lisaks eelnevale ületas ta olulisel määral lubatud sõidukiirust. Üldteada asjaoluks on, et liiklusõnnetuste põhjuste hulgas on enamesinevaiks just lubatud sõidukiiruse ületamine ja mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. B.M-ina ütlusi ja toimepandu tehiolusid arvestades leiab kohus, et liiklusnõuete rikkumise pani B.M toime vähemalt otsese tahtlusega, rasked tervisekahjustused K. Kle on tekitatud ettevaatamatusest. B.M-ina süüd ja tema poolt toimepandu õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne süüteokoosseis seisneb mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma selleks nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisus eeldab, et isik oleks teo toime pannud vähemalt kolmandat korda.Süüdistuses märgitud mootorsõiduki juhtimise episoodid ja seega
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine B.M-ina tegevuses on kohtuistungil tõendamist leidnud. B.M on oma ütlustes tunnistanud, et tal pole mootorsõiduki juhtimise õigust kunagi olnud, et juhtis mootorsõidukit 22.04.2016, 27.04.2016, 12.05.2016 ja 10.09.2016, et 22.
lg 1 nägi kuriteo toimepanemise ajal karistusena ette vangistuse kuni viis aastat,
sanktsiooniks on rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel B.M kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tal on olemas elu- ja töökoht. B.M-ina karistust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka asjaoluga, et oma tegevusega realiseeris B.M
Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka kannatanu käitumist, kes läbimõtlematult nõustus olema kaassõitjaks autos, mille juht oli alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta. Kohus hindab B.M-ina süüd keskmisest suuremaks.
järgi kvalifitseeritava kuriteo pani ta toime rikkudes mitut olulist liikluseeskirja nõuet, ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisepisoode on neli, kusjuures kahe puhul neist oli ta enne rooli asumist tarvitanud alkoholi. Süü suurust ja B.M-ina materiaalset olukorda arvestades ei pea võimalikuks ja otstarbekaks rahalise karistuse kohaldamist
Eelnevat arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamist silmas pidades tuleb B.M-i karistada sanktsiooni keskmisest määrast suurema vangistusega. Mõistagi tuleb karistust vähendada ühe kolmandiku võrra seoses lühimenetluse kohaldamisega. Arvestades ülalnimetatud süü suurust ja karistuse mõistmist mõjutavaid asjaolusid vabastab kohus B.M-ina karistuse kandmisest tingimisi
Kohus ei pea võimalikuks rahuldada kaitsja taotlust
Kuriteoepisoodide paljusust ja kolme kuriteoepisoodi alkoholiga seotust arvestades peab kohus vajalikuks B.M-ina käitumise üle järelevalve seadmist ja tema suhtes katseajaks alkoholi tarvitamise keelu kohaldamist. Menetluskulu 7. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulu süüdimõistetu. Menetluskuludeks on sundraha 705 eurot ja ekspertiisi tasu 574,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldab kohus B.M kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1279,00 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul. Asitõendid 5 8. Asitõend sõiduauto registreerimismärgiga nr xxxx turvapadi (asub Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel.. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.