1-17-10224/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2018.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-10224 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu E.N, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Asja läbivaatamise kuupäev 13.02.2018 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta E.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.N tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.N on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.11.2017 kohtuotsusega KarS § 183 lg 1 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel 8 kuu 12 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 22.09.2017 ja lõpp 03.06.
2. Kinnipidamisasutuses E.N kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama ema juurde aadressile xxx. Korter on ülerahvastatud, kuna seal elavad ka kasuisa ja 3 venda. Isikul õpib käesoleval ajal
3. klassis. Kinnipeetaval puudus vabaduses lepinguline töökoht, lühiajaliselt töötas mitteametlikult liinitöölisena. Samuti töötas sõbra juures ehitusel. Ei oma erialast väljaõpet. Puudub stabiilne sissetulek, teenis ise raha, vabaduses toetas õde, vanglas toetavad ka teised pereliikmed. Raha teenimiseks müüs kanepit. Tulud ja kulud ei ole olnud tasakaalus, kohati on esmatähtis hetkeheaolu, kasutas raha mõtlematult. Trahve ei maksnud, ei väljenda motivatsiooni maksta 1 edaspidi. Soovib minna tööle xxx, saab seal teenida rohkem ja võib olla maksab ka trahve. Täitise andmetel on isikul 10.01.2018 seisuga tasumata nõudeid 2372.93 eurot. Perekonda kuuluvad kolm venda ja ema, isa suri raske haiguse tagajärjel. Samuti elab emaga kasuisa, varasemalt esinesid konfliktid, hetkel on olukord paranenud. Isik läbis pereteraapiat, ei mäleta sellest midagi ning kasu ei näe. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, tarbivad koos kanepit. Kergesti mõjutatav sõprade poolt, eriti alkoholijoobes. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv nõuete rikkumine, juhilubadeta sõit ning kanepi müümine. Tarbis enamasti korra nädalas lahjat alkoholi, viimasel ajal ainult pidupäevadel. Alaealisena on tarbinud rohkem. Oli määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi, mille rikkumist ei tuvastatud, kuid tunnistas, et on korduvalt alkoholi tarvitanud. AS alusel karistatud 18-l korral. Vägivaldne kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Arvab, et oskab tarbimist kontrolli all hoida. On proovinud exctasyt. Kanepit suitsetas varem igapäevaselt, enne vangistust vähemalt 2-3 korda nädalas. On teeninud raha kanepi müümisega. Isikul üks kehtiv väärtegu narkootikumide tarvitamise eest. Väidetavalt on korduvalt rikkunud nõudeid kuid kriminaalhooldaja test ei ole aine tarvitamist näidanud. Arvab, et võib vähendada kanepi tarvitamist, kuna vahest asjad ununevad. Maha jätta ei soovi. On arvamusel, et kanep ei ole kahjulik kuna mõnedes riikides on see legaliseeritud ning seda võiks teha ka Eestis. Hankimisele ei kuulunud palju aega, alati oli teadlik, kust võib saada. Isiku tegevuses on esinenud üksikuid vägivalla juhtumeid, tagajärjeks on olnud kergemad kehavigastused. Sageli ei ole võimeline oma tegusid põhjendama, ei mõtle asju läbi, tegutseb hetkeajendil. Impulsiivne. Otsib kiireid tulemusi ja kasu, kui pikaajalisi lahendusi. Teiste inimeste arvamusega mingil määral arvestab, kuid enda tegudes seda ei väljenda. Süüdimõistetu ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, omab positiivset hoiakut ametiisikute suhtes, on nõus vanglas töötama. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pani toime uue kuriteo. Väärteokorras karistatud 32-l korral, mis näitab isiku suhtumist ühiskonda. Arvab, et peab midagi endas muutma, kuid ei suuda konkreetselt välja tuua, mida. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistuses viibib teist korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 59%. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, halb majanduslik olukord ja tutvusringkonna negatiivne mõju. Viru Vangla ei toeta E.N tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt E.N soovib asuda elama ema juurde xxx. Enne praeguse karistuse kandmist vabanes E.N vanglast ennetähtaegselt ning kandis 6-kuulist karistust tingimisi. Sõnades oli E.N valmis täitma kriminaalhooldusaluse kohustusi, esimesed arusaamatused tekkisid registreerimiskohustuse täitmisega. Katseajal läbis E.N „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ kuid tekkis tagasilangus. E.N pani toime väärteo, mille eest määrati rahatrahv. Vabaduses ilmnes suutmatus loobuda alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimisest. Ema on avaldanud kahtlust, et tema täiskasvanud poeg võib olla mõjutatav. Uue süüteo riskideks võib olla oskamatus majanduslikult toime tulla, ahvatlus saada raha ebaseaduslikult. Praegu on E.N kaugemaleulatuv eesmärk teenida elatist xxx. Töökogemus on lühiajaline, eriala puudub. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. E.N ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega ning ära kuulanud E.N , leiab, et E.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2 läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. E.N kannab vanglakaristust väikeses koguses narkootilise aine käitlemise eest. Tegu on liitkaristusega täitmisele pööratud karistusega, mille kandmisest isik oli ennetähtaegselt vabastatud. Tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust varguste, kehalise väärkohtlemise, asja omavolilise kasutamise ning avaliku korra raske rikkumise eest. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus peab positiivseks seda, et isik on õppimisega hõivatud. Kohus näeb antud juhul probleemi selles, et isikul olid vabaduses probleemid nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, mida ise endale ei teadvusta. Kohus on juba isikule andnud võimaluse kanda karistust vabaduses viibides, mis aga kahetsusväärselt ebaõnnestus. Pärnu Maakohtu 25.02.2016 otsusega asendati 9kuuline vangistus üldkasuliku tööga 270 tundi. Pärnu Maakohtu 01.09.2016 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 7 kuud 17 päeva vangistust toitmisele. Viru Maakohtu 06.03.2017 määrusega vabastati E.N ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Pärnu Maakohtu 06.10.2017 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 2 kuud 12 päeva vangistust täitmisele. See näitab, et isik ei suutnud täita üldkasuliku töö nõudeid ega ennetähtaegsel vabanemisel käitumiskontrolli nõudeid, samuti pani katseajal toime uue kuriteo. Seega kahtleb kohus, et sel korral oleks midagi teisiti ning ta suudaks korrektselt järgida käitumiskontrolli nõudeid. Tal võivad esineda tagasilanguse perioode, hakates taas tarvitama sõltuvusaineid, mis on omakorda tõsiseks soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades E.N kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.06.2018, ärakandmiseks on veel üle 3 kuu vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest järgis ta kuritegelikku eluviisi ja tema seadusekuulekuse tagamisel nimetatu tähendust ei omanud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, arvestades asjaolu, et ta kannab karistust katseajal toime pandud kuriteo eest. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, õpingute jätkamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine sh. ka katseajal ning sõltuvusprobleemid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et uue kuriteo toimepanemise risk on 65% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 59% kahe aasta jooksul. Isiku ennetähtaegsele vabanemisele on vastu vangla, prokuratuur, ise E.N ka ei soovi ennetähtaegset vabastamist.. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud ja käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. 4 Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu E.N temale Pärnu Maakohtu 06.11.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 5