Obsah (7)

§ 224§ 75§ 2§ 76§ 69§ 70§ 12

4-22-544 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mail 2022. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-544 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuul

§ 224

järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) V.B , isikukood: XXX; EV kodakondsus; elukoht: xxx; e-post: xxx, kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; Kohtuväline menetleja Eesti Kaitsevägi (registrikood: 70008641) Kohtuistungi toimumise aeg 13.05.2022 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: V.B kohtuvälise menetleja esindaja: Kaja Köster RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas: 1. Jätta Eesti Kaitseväe 01.02.2022 otsus väärteoasjas nr 962022000041

§ 224järgi muutmata.

1. Jätta menetlusaluse isiku V.B kaebus rahuldamata.
2. Rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE932200221023778606 (Swedbank) või EE891010220034796011 (SEB), kohustuslik on märkida viitenumber
4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 4-22-544 ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU
6. Eesti Kaitseväe 01.02.2022 kiirmenetluse otsusega karistati V.B selle eest, et tema ei ilmunud 01.11.2021 kell 08:00 õppekogunemisele aadressil xxx, Tallinn, xxx linnaosa, Harju maakond, kuhu teda oli kutsutud. Oma sellise tegevusega rikkus V.B

§ 75

lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 224järgi kvalifitseeritava väärteo.

Nimetatud väärteo toimepanemise eest karistati V.B rahatrahviga 30 trahviühikut, so 120 eurot.

1. 16.02.2022 esitas V.B Harju Maakohtule kaebuse Eesti Kaitseväe 01.02.2022 kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Esitatud kaebuse kohaselt on menetlusalune isik Kaitseliidu liige alates 2014.a. 2021 sügisel sai teada, et teda on määratud sõjaaja ametikohale, ilma teda sellest informeerimata. V.B teavitas sellest KL Tallinna malevat ning talle vastati, et määramine oli toiminud tagaselja, teda vabastatakse nimetatud ametikohalt ja ta ei kuulu enam Põhja maakaitsepataljonis nimetatud ametikohale ning vastav info saadeti Kaitseväe toetuse väejuhatusele. Menetlusalune isik mõistis seda selliselt, et tema vabastamine reservõppekogunemiselt on lahendamisel Kaitseliidu Tallinna maleva ja Kaitseväe toetuse väejuhatuse vahel. Menetlusalune isik leiab, et ta ei pannud tegu toime ka ettevaatamatuse vormis kuivõrd lähtus temale teadaolevast informatsioonist. Talle teadaoleva info põhjal sai aru, et temal ei ole vaja reservõppekogunemisel osaleda. Teda ei teavitatud ka 01.11.2022, et tal on kohustuslik siiski osaleda kuna tema vabastamine on toppama jäänud. Tulenevalt eeltoodust leiab V.B, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3 alusel. MENETLUS KOHTUS
2. 13.05.2022 toimunud kohtuistungil jäi V.B esitatud kaebuse juurde. Jättis õppekogunemisele minemata kuna talle öeldi, et ta on vabastatud ja ei ole tarvis minna. Seda ütles Kaitseliit, Kaitseväega ei ole suhelnud . Kuna teda sõjaaja ametikohalt vabastati siis sai aru, et tal ei ole õppekogunemisel midagi enam teha. Kuna ta oleks õppekogunemisele läinud Kaitseliidu üksusega siis arvas, et seal osalemine oli seotud ametikohaga, millelt teda vabastati. Kogu V.B tegevus on käinud läbi Kaitseliidu. Ajateenistuse läbis aprill 1999 kuni aprill 2000, seejärel arvati teda reservi. Kaitseliitu arvati esimest korda umbes 2002 või 2003 Harju malevas ja järgmine kord 2014.a. seoses Ukraina sündmustega astus reservohvitseride kogusse ja Põhjakompanii Tallinna malevasse. Kaitseliidus olles oli aasta jooksul kokku umbes kaks nädalat vormis. Pole tähelepanu pööranud sellele, kas varasemalt on kutsed tulnud Kaitseväe või Kaitseliidu poolt. Varasemalt on tulnud ka kutseid ametlikult, aga on juurde suuliselt öeldud, et tuleb kutse. Näiteks Kevadtormi kutse tuli posti teel väljastusteatega. Kutsete sisule ei ole nii palju tähelepanu pööranud, kutse on täienduseks. Varasematel õppekogunemistel on olnud teada milliseid ülesandeid tuleb täita. Tavaliselt on olnud kompan ii juhtimispunktis. Vaidlusaluse kutse sai kätte väljastusteatega. Õppekogunemiselt vabastuse saamiseks pöördus kõigepealt Kaitseliidu poole. Sealt vastati, et peaks kirjutama kutse saatnud adressaadile. V.B kirjutas ja sai vastuseks, et ikka peab õppusele minema. Edasi suhtles läbi oma maleva. Mõne aja pärast sai teada, et kõik on korras, et teda on ametikohalt vabastatud. Ei mäleta täpselt kas öeldi, et teda on sõjaaja ametikohalt maha võetud või õppekogunemiselt maha võetud.
3. Tunnistaja X selgitas 13.05.2022 istungil, et V.B on Kaitseliidu tegevliige, üks reservväelane. Suhtles viimati temaga jaanuaris telefoniteel seoses reservõppekogunemise kutsega. Ei ole V.B-le öelnud, et ta ei pea õppekogunemisele minema, seda V.B ka ei küsinud. Vesteldi väärteomenetluse teemal. Õppekogunemiselt vabastada saab see asutus, kes kutse väljastas. Kui kutse väljastas toetuse väejuhatus siis õppekogunemiselt vabastab toetuse väejuhatus. Kutsel on kirjas ka vastamise tähtaeg ehk 2 nädalat enne õppekogunemist tuleb esitada taotlus toetuse väejuhatusse ja sealt tuleb alati vastus. Sõjaaja ametikohalt vabastamine 2/7 4-22-544 käib malevapealiku ettepaneku alusel. Ametikohalt vabastab, eriti mis puudutab reservväelasi, toetuse väejuhatus. See tuleb seadusest. Reservväelase sõjaaja ametikohalt vabastamine ei vabasta kohustusest ilmuda õppekogunemisele kutses märgitud ajal ja kohas. Ametikohalt vabastamine toimus oktoobris, sellekohane ettepanek on välja läinud 13.10.
4. V.B ise tunnistajaga ei suhelnud, helistas tema malevkonna rahuaja pealik.
5. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. V.B arvati Kaitseväe reservi 2000.a. Alates 2014 on ta Kaitseliidu tegevliige. Kaitseliidu seaduse § 32 lg 2 kohaselt ei vabasta Kaitseliidu liikmelisus isikut Kaitseväe teenistuskohustusest. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitse organisatsioon. PS § 124 lg 1 ja

§ 2

lg 1 alusel on kaitseväe kohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitsel.

§ 75

lg 1 kohaselt on reservis olev isik kohustatud ilmuma õppekogunemisele kutsel märgitud ajal ja kohas. V.B nimetati sõjaaja ametikohale

1. aastal Põhja maakaitseringkonna lahingukompanii rühmaülemaks. Ta on korduvalt osalenud mitmetel reservväe õppekogunemistel, seega ei ole usutav, et ta ei teadnud mis ülesandeid ta õppekogunemistel täidab ja sõjaaja ametikohale nimetamine ei saanud tulla talle üllatusena. Sõjaaja ametikohalt vabastamise ettepanek tehti Kaitseliidu Tallinna maleva poolt toetuse väejuhatusele 13.10.
2. V.B arvati üldreservi Samaste
3. üksusesse, mis ei vabastanud teda õppekogunemisele ilmumisest.

§ 76

alusel saab õppekogunemisel osalemisest vabastada kaitseväe juhataja volitatud struktuurüksuse ülem isiku esitatud taotluse alusel. Peale kutse saamist 02.07.2021 pöördus V.B Kaitseliidu poole sooviga saada õppekogunemiselt vabastus ja talle selgitati, et vabastada saab ainult kutse saatja isiku taotluse alusel. 20.09.2021 saatis V.B taotluse toetuse väejuhatusele õppekogunemiselt vabastamiseks seoses lapse sünniga. V.B laps sündis märtsis 2021 ja oli taotluse esitamise ajal juba 6 kuune. 11.10.2021 esitas menetlusalune isik uue taotluse õppekogunemiselt vabastuse saamiseks, põhjuseks majanduslik olukord. Talle vastati, et töötamine ei ole vabastamise alus. Õppekogunemisele V.B ei ilmunud, mistõttu alustati väärteomenetlust 01.02.2022

§ 224tunnustel.

Kohtuvälises menetluses V.B kinnitas, et saab aru eksimusest ja nõustus kiirmenetlusega. Teo pani V.B toime ettevaatamatusest. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7.

§ 224

järgi on karistatav reservis oleva isikuna õppekogunemisele ilmumise kohustuse eiramine.

§ 75

lg 1 kohaselt on reservis olev isik kohustatud ilmuma õppekogunemisele kutsel märgitud ajal ja kohas.

1. Eesti Kaitseväe kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse V.B-le ette 01.11.2021 kell 8:00 aadressile xxx, Tallinn õppekogunemisele ilmumata jätmist, kuhu teda oli kutsustud.
2. V.B kohtuistungil antud ütluste kohaselt läbis ta kohustusliku ajateenistuse 1999-2000 ning seejärel arvati reservi, millest menetlusalune isik oli teadlik.

§ 69

lg 2 kohaselt toimub reservteenistus õppekogunemisel ja sama sätte lg 3 kohaselt on õppekogunemine Kaitseväe korraldatav sõjaväeline väljaõpe, mille jooksul korratakse ja täiendatakse omandatud teadmisi ja oskusi, harjutatakse üksuste koostegevust ja harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel.

§ 70

lg 1 järgi kutsutakse õppekogunemisele reservis olev isik.

§ 75

lg 1 kohaselt on reservis olev isik kohustatud ilmuma õppekogunemisele kutsel 3/7 4-22-544 märgitud ajal ja kohas. V.B-le kui Kaitseväe reservis olevale isikule saadeti kutse 01.1107.11.2021 toimuvale õppekogunemisele Kaitseväe poolt 07.06.

1. Seda kinnitab kutse nr 070621040693416 (KV tl 4), millest nähtub, et Kaitseväe toetuse väejuhatus on menetlusalusele isikule edastanud kutse kohustusega ilmuda 01.11.2021 kell 8:00 kogunemiskohta aadressil xxx, Tallinn. Kutse kättesaamist kinnitab Eesti Post väljastusteade RR 66275802 (KV tl 5), millest nähtub, et V.B on temale edastatud kutse kätte saanud allkirja vastu isiklikult 02.07.
2. Kutse kättesaamist on kinnitanud ka menetlusalune isik kohtus.
3. 12.01.2021 Eesti Kaitseväe käskkirjaga nr 4 (KV tl 6) on kinnitatud Kaitseväe struktuuriüksuste ja Kaitseliidu
4. aasta plaan, mille p. 2.
5. kohaselt on lisas 2 kajastatud õppekogunemist. Käskkirja lisa 2 (KV tl 7) järgi on reservüksuse nr
6. PõMKR õppekogunemine määratud toimuma 01-07.11.
7. Seega ei ole vaidlust selles, et 01.1107.11.2021 toimus õppekogunemine ja V.B-le saadeti Kaitseväe toetuse väejuhatuse kutse õppekogunemisel osalemiseks, mille menetlusalune isik kätte sai. Antud juhul on vaidlus eelkõige selles, kas V.B oleks pidanud aru saama, et tema sõjaaja ametikohalt vabastamine ei tähenda õppekogunemiselt vabastamist ja tal oli reservis oleva isikuna jätkuvalt kohustus õppekogunemisel osaleda.
8. Kohtuvälises menetluses kogutud tõenditest ilmneb, et pärast õppekogunemisele kutse saamist soovis V.B saada vabastust õppekogunemiselt. Selleks pöördus ta kõigepealt Kaitseliidu poole ning talle selgitati, et õppekogunemiselt saab vabastada ainult kutse saatja ehk Kaitseväe toetuse väejuhatus. Kirjavahetusest menetlusaluse isiku ja Kaitseväe toetuse väejuhatuse vahel (KV tl 14-15) nähtub, et 20.09.2021 esitas V.B taotluse õppekogunemiselt vabastuse saamiseks seoses lapse sünniga. Talle selgitati, et selleks tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos ämmaemanda tõendiga, mis kinnitaks lapse eeldatavat sünnitähtaega õppekogunemise ajal. Kuna laps oli sündinud juba xx.03.2021, mida tõendab ka Rahvastikuregistri väljavõte (KV tl 9), selgitati V.B-le

§ 76sätestatud õppekogunemiselt vabastamise aluseid.

11.10.2021 esitas V.B uue taotluse õppekogunemiselt vabastamiseks seoses tööga. Veelkord selgitas Kaitseväe toetuse väejuhatus V.B-le

§ 76

sätestatud õppekogunemiselt vabastamise aluseid ning menetlusalusele isikule selgitati, et temal puudub õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus. Kuivõrd V.B pöördus kahel korral Kaitseväe toetuse väejuhatuse poole õppekogunemiselt vabastuse saamiseks, pidi ta olema teadlik kuidas ja millistel alustel on õppekogunemiselt võimalik vabastust saada ja et taotlusega tuleb pöörduda Kaitseväe toetuse väejuhatuse, mitte Kaitseliidu poole. Lisaks sellele on ka Kaitseväe toetuse väejuhatuse poolt saadetud kutses viidatud

§ 76

sätetele ning selgitatud, et õppekogunemiselt vabastamise aluste ilmnemisel tuleb esitada allkirjastatud taotlus 15 päeva enne õppekogunemise algust kutse väljastajale. Seda enam oleks V.B pidanud aru saama, et õppekogunemiselt vabastada saab ainult Kaitsevägi ning pärast sõjaaja ametikohalt vabastamist suhtlema otse Kaitseväe toetuse väejuhatusega, kui tekkis kahtlusi õppekogunemisel osalemise kohustuse osas. 12. Kaitseliit on KaLS § 2 lg 1 kohaselt vabatahtlik organisatsioon ja § 22 lg 1 järgi Kaitseliidu liikmeks astumine ja liikmeskonnast väljaastumine vabatahtlik. PS § 124 kohaselt on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras ning

§ 2

lg 1 järgi on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses, kaitseväekohuslane on sama sätte lg 2 p 2 kohaselt 18-60 aastane meessoost isik.

§ 2

lg 4 kohaselt on reservis olev isik kaitseväekohustuslane, kes ei ole kutsealune ega teeni asendusvõi kaitseväeteenistuses. Reservteenistus toimub õppekogunemisel, millel osalemine on kohustuslik, kui isikule on saadetud kutse. Kaitseliidu liikmena pidi menetluselane isik aru 4/7 4-22-544 saama, et Kaitseliidu kui vabatahtliku organisatsiooni liikmelisus ei mõjuta Kaitseväe reservis oleva isiku kohustusi. Muuhulgas sätestab ka KaLS § 32 lg 2, et Kaitseliidu liikmesus ei vabasta isikut kaitseväeteenistuskohustusest. 13. Sõjaaja ametikohale nimetamist reguleerib Kaitseliidus KaLS § 321 lg 1, mille kohaselt kaitseväekohustusega Kaitseliidu tegevliikmele kohaldatakse Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetamisel kaitseväeteenistuse seaduses ja riigikaitseseaduses sätestatut.

§ 12

lg-te 6 ja 7 alusel võib Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetada iga kaitseväekohustuslase ja Kaitseväe huvides teha seda ilma isiku nõusolekuta. 07.10.2021 sõjaaja ametikohale nimetamise teatise (KV tl 8) kohaselt oli V.B määratud sõjaaja ametikohale xxx. Kaitseliidu Tallinna maleva ettepanekust 13.10.2021 nr TL1-16/21/20234 ja selle lisast nr 2 nähtub, et Kaitseliidu Tallinna malev on teinud toetuse väejuhatusele 13.10.2021 ettepaneku vabastada Tallinna maleva tegevliikmed (sh V.B ) sõjaaja ametikohalt ning arvata Kaitseliidu üldreservi seoses nende määramisega Kaitseliidu struktuuriüksustesse. Kohtuväline menetleja esitas kohtule Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse käskkirjad 18.11.2015 nr 318P, 27.12.2016 nr 547P ja 18.02.2021 nr 50P menetlusaluse isiku sõjaaja ametikohale nimetamiste kohta. Nimetatud tõendid kinnitavad, et menetlusalune isik on juba vähemalt alates

1. aastast nimetatud erinevatele sõjaaja ametikohtadele ning seega peab olema teadlik, kuidas toimub sõjaaja ametikohale nimetamine ja vabastamine, samuti ei saanud sõjaaja ametikohale nimetamine tulla menetlusalusele isikule üllatusena.
2. Menetlusalune isik on korduvalt selgitanud, et seostas õppekogunemisel osalemise kohustus sõjaaja ametikohale määramisega järeldades sõjaaja ametikohalt vabastamisest, et on langenud ära ka kohustus osaleda õppekogunemisel. Kuivõrd kutse õppekogunemisele sai menetlusalune isik kätte 02.07.2021 ehk enne, kui menetlusalune isik sai teada tema sõjaaja ametikohale määramisest sügisel 2021, jääb kohtule arusaamatuks kuidas sai menetlusalune isiks teha ekslikult järeldust, et õppekogunemisele kutsumine oli seotud sõjaaja ametikohaga.
3. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Oma tegevusega on V.B täitnud

§ 224tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest Kar

S § 18 lg 1 mõttes. Vastavalt KarS § 18 lg-le 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. V.B jättis õppekogunemisele minemata kuna arvas, et sõjaaja ametikohalt vabastamisega puudus tal ka kohustus ilmuda Kaitseväe õppekogunemisele. Isikuna, kes on varem õppekogunemisel osalenud ja kes on aastaid olnud Kaitseliidu tegevliige ning varem õppekogunemisel osalenud, oleks hoolsa käitumise korral pidanud aru saama, et sõjaaja ametikohalt vabastamine ei vabasta isikut kohustusest õppekogunemisel osaleda. 16. Kohus leiab, et väärteoasjas on nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et V.B jättis ilmumata õppekogunemisele kutsel märgitud ajal ja kohas, kuigi tal oli kohustus õppekogunemisele ilmuda, seega rikkus

§ 75

lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 224järgi kvalifitseeritava väärteo. 17. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kar

S § 39 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. V.B ütluste kohaselt arvas ta ekslikult, et sõjaaja ametikohalt vabastamisega vabastati teda ka kohustusest osaleda õppekogunemisel. Kohtu hinnangul ei ole siiski tegemist KarS § 39 lg 1 kohase keelueksimusega, mis välistaks menetlusaluse isiku süü. V.B eksimus oleks olnud välditav, kui menetlusalune isik oleks pööranud suuremat tähelepanu õppekogunemise kutsega 5/7 4-22-544 kaasnevatele kohustustele. Reservis oleva isiku kohustus osaleda õppekogunemisel tuleneb seadusest ning seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Isikul on kohustus tunda regulatsiooni, mis teda puudutab mistõttu tulnuks menetluselasel isikul enne õppekogunemisele minemata jätmist välja selgitada, kas tema osalemine on jätkuvalt kohustuslik. Kuna enne õppekogunemist taotles menetlusalune isik Kaitseväe toetuse väejuhatuselt õppekogunemiselt vabastust kahel korral ja mõlemal korral jäeti taotlus rahuldamata, tulnuks suhtuda õppekogunemisel osalemise kohustusse suurema hoolsusega. Kokkuvõttes leiab kohus, et V.B eksimus oli välditav.

1. VTMS § 30 võimaldab väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus ei pea võimalikuks menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Riigikaitse on Eesti Vabariigi kodaniku põhiseadusest tulenev kohustus, millesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Hooletut käitumist õppekogunemisel osalemise kohustusse ei saa pidada ebaoluliseks ja isiku süüd väikseks, mistõttu tuleb toimepandud teo eest menetlusalust isikut karistada. KARISTUS
2. KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 224

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Kohtuväline menetleja on V.B karistanud rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot. 20. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile ühiskonnale signaal, et riigikaitse kohustust tuleb võtta täie tõsidusega ning kohustuse eiramine toob endaga kaasa karistuse. Karistusregistri kohaselt ei ole V.B karistusregistrisse kantud. Seega on menetlusalune isik seni käitunud õiguskuulekalt, mistõttu saab tema poolt käesolevas asjas toimepandut pidada pigem erandiks, mitte tavapäraseks käitumiseks. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on V.B-le

§ 224

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määranud leebema karistusliigi, so rahatrahvi ja sedagi tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et V.B-le kohtuvälise menetleja poolt

§ 224

sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud karistus 120 eurot, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, vastab tema süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Seega on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust ja muuhulgas ka seda, et tegu on toimepandud ettevaatamatusest, st et teo ebaõigussisu on väiksem kui tahtliku teo puhul.

1. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V.B kaebus tuleb jätta rahuldamata ja temale mõistetud karistus muutmata. Rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja (30 päeva) jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE932200221023778606 (Swedbank) või EE891010220034796011 (SEB), kohustuslik on märkida viitenumber
2. 6/7 4-22-544 7/7