1-07-10478/123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-10478 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 18 märtsi 2015 määrus Aivar G.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aivar G.S kaitsja vandeadvokaadi abi Kristi Haas, määruskaebus RESOLUTSIOON
2. Jätta Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
3. märtsi 2015 määrus muutmata.
4. Määruskaebus jätta rahuldamata.
5. Taotlus menetluskulude tasumiseks 1 aasta jooksul jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 120 eurot (s.h käibemaks 20 eurot) vandeadvokaadi abi Kristi Haasile määruskaebemenetluses Aivar G.S-ile riigi õigusabi osutamise eest.
7. Mõista Aivar G.S-ilt välja menetluskulud riigituludesse. Aivar G.S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aivar G.S 1-07-10478 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 18.03.2015 määrusega jäeti Aivar G.S talle Tartu Ringkonnakohtu
9. 04.04.2008 otsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastamata. A. G.S tunnistati süüdi ja ta kannab 11-aastast vangistust KrK § 100 järgi. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 07.06.2004 otsuse järgi mõistetud vangistusega 20 aastat. Karistusest arvati maha Tartu Maakohtu 07.06.2004 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 6 aastat 3 kuud ja 5 päeva. A. G.S karistuseks loeti 13 aastat 8 kuud ja 25 päeva alates 30.01.
10. Karistuse lõpptähtaeg on 24.10.
12. Kohus põhistas vabastamata jätmist järgmiselt. 2.1 Süüdimõistetut on karistatud alates
13. a kriminaalkorras 5 korral. Ta kannab vangistust röövimise eest, mis on toime pandud teise isiku elule ja tervisele ohtliku vägivallaga, tapmisega ähvardamise, varguse, kannatanu suhtes vägivalla tarvitamise eest õigusemõistmise takistamise eesmärgil, ühe isiku tapmiskatse ja nelja inimese tapmise eest. Raskeid isikuvastaseid kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes. Seega on süüdimõistetu korduvalt toime pannud I astme isiku ja varavastaseid kuritegusid. Tal on kalduvus eelkõige isiku- ja varavastaste tegude toimepanemisele vägivallaga ning alkoholi kuritarvitamisele. 2.2 Vangla iseloomustuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht ning see on suhteliselt kõrge, kuna süüdimõistetu on varem sooritanud väga raskeid kuritegusid. Kuigi süüdimõistetu on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid – „Agressiivsuse asendamise treening“, „Usk ja Teadmine“ ja „Õige Hetk“, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning omab kindlat elukohta ja on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega ning tal on perekond, kus on tarvis hoolitseda raske puudega lapse eest, ei ole sellele vaatamata võimalik teda vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. 2.3 Tuleb arvestada asjaoluga, et süüdimõistetul on vangistusest kandmata üle 6,5 aasta. Kohus leidis, et korduvalt raskeid kuritegusid toimepannud isikut, mille tagajärjel võeti vägivaldselt elu neljalt inimeselt, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja kui kandmata on veel suhteliselt pikk vangistusaeg. Süüdimõistetu positiivne käitumine viimastel aastatel vanglas väärib küll tunnustust, kuid ei kinnita veel pöördumatut ja püsivat muutust tema väärtushinnangutes. Kuna positiivsete väärtushinnangute kinnistumine raskeid kuritegusid sooritanud isiku puhul nõuab väga pikka aega, siis oleks A. G.S vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik, kuigi ta on vangistusest ära kandnud ligi 14 aasta. MÄÄRUSKAEBUS
14. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A. G.S tingimisi ennetähtaegselt või vabastada ta elektroonilise valvega. Võimaldada kohtumenetluse kulud tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kaebuse põhiteesid on järgmised. 3.1 A. G.S on vabanedes elukoht. Teda ootavad abikaasa ja poeg, kellel on puue. A. G.S on töötanud alates
15. aastast AS-is XXX pulbervärvijana. Kohtutoimikusse on lisatud mitu tunnustavat iseloomustust, mille kohaselt on A. G.S olnud väga hea töötaja, saades hästi läbi nii tööandja kui ka teiste töötajatega. Ta on kohusetundlik, täpne ja töökas. Töötades AS-is XXX pulbervärvijana peaaegu 8 aastat, on tal olemas igakuine sissetulek, millest ta toetab ka abikaasat ja poega. Vabanemisfondi on kogutud 1170 eurot ning kohtutäituritel puuduvad nõuded A. G.S suhtes. Ka vanglapersonalil ei ole kogu vanglas veedetud perioodi jooksul ühtegi etteheidet A. G.S-ile. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab käitumismustrite muutumist vangistuses viibitud aja jooksul. Isik, kes on 12 aastat motiveeritud ja suuteline käituma vangistuses õiguskuulekalt siseeeskirju järgides, on enda arusaamades teinud vajalikud korrektuurid varasemalt elatud kuritegelike eluviiside kohta. 3.2 A. G.S on läbinud vanglas kõik eluviisitreeningud ning koolitused. See toetab kriminaalhooldaja sõnade kohaselt A. G.S seaduskuulekat elu väljaspool vanglat. Samuti on ta teinud vanglale taotluse, et soovib inspektor-kontaktisikuga arenguvestluste läbiviimist, et maandada riske, millised võivad vabaduses tekkida. Seda on talle ka võimaldatud. Tugiisik, kellega A. G.S väga hästi läbi saab, jääks tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. 3.3 A. G.S on täitnud kinnipeetavana talle individuaalselt koostud täitmiskava täies ulatuses. Selle tulemusena on enesekriitiline mõtlemine märgatavalt arenenud. Ta on seadnud endale reaalsed eesmärgid, nt enesetäiendamine, tulevikus töökoha leidmine, perekonna toetamine, poja eest hoolitsemisel abikaasa aitamine ning seaduskuuleka elu elamine. 3.4 A. G.S puhul on kohus välja toonud, et süüdimõistetu on raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. A. G.S on nõus võtma lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi. Ta saab aru, et alkoholi tarvitamine rikkus tema elu ning tekitas madalseisu. Kogu vangistuses viibitud aja vältel ei ole ta alkoholi tarvitanud, mistõttu sellest eemalehoidmine ei ole probleemiks. 3.5 A. G.S leiab, et määruskaebuse läbivaatamisel peaks enam arvestama tema eeskujulikku käitumist vangistuses ning vähemal määral eelnevat elukäiku, kuivõrd minevikku muuta ei saa. Küll aga näitab igapäevane korrektne töölkäimine, head suhted tööl, sissetuleku olemasolu, perekonna toetamine sissetulekust ning võlgade ja distsiplinaarkaristuste puudumine, et süüdimõistetu on enda jaoks paika pannud teatud väärtused, millest edaspidises elus juhinduda. Suurimaks motivaatoriks siinjuures on abikaasa ja 12-aastane poeg. APELLATSOONIKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga A. G.S vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 A. G.S käitumisele vangistuses etteheiteid teha ei saa. Ringkonnakohus möönab, et kaitsja poolt määruskaebuses välja toodud asjaolud – eluviisitreeningute läbimine, töötamine peaaegu 8 aasta vältel AS-i XXX pulbervärvijana ning distsiplinaarkaristuste puudumine iseloomustavad A. G.S positiivsest küljest nagu ka temale antud hinnangud töötaja ja töökaaslasena. A. G.S on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmid ning määruskaebuse kohaselt teinud ka vajalikud korrektiivid varasemalt elatud kuritegliku eluviisi osas. Tulevast elu vabaduses on edasikaebuse esitaja näinud samuti positiivses valguses, kuna leiab, et A. G.S on vanglas läbitud programmide tulemusena arenenud märgatavalt enesekriitiline mõtlemine, ta on seadnud tulevikuks reaalsed eesmärgid, nagu enesetäiendamine, töökoha leidmine, seaduskuuleka elu elamine, perekonna toetamine ja poja eest hoolitsemine. Apellatsioonikohus leiab, et A. G.S kavatsused eluks vabaduses on igati väärikad ning soov poega ja peret aidata, milleks ta on ka vangistuses teenitud sissetulekust perele toetust pakkunud, kiiduväärt. 4.3 Maakohtu määrusest nähtub, et A. G.S vabastamata jätmise põhjused on seotud sellega, et süüdimõistetut on karistatud alates
17. a kriminaalkorras 5 korral. Ta kannab vangistust röövimise eest, mis on toime pandud teise isiku elule ja tervisele ohtliku vägivallaga, tapmisega ähvardamise, varguse, kannatanu suhtes vägivalla tarvitamise eest õigusemõistmise takistamise eesmärgil, ühe isiku tapmiskatse ja nelja inimese tapmise eest. A. G.S on kalduvus eelkõige isiku- ja varavastaste tegude toimepanemisele vägivallaga ning alkoholi kuritarvitamisele. Praeguseks ajaks on A. G.S kandmata veel üle 6,5 aasta talle mõistetud vangistusest. 4.4 Möödapääsmatult arvestab ka apellatsioonikohus A. G.S kaitsja edasikaebust lahendades kriminaalpoliitiliste kaalutlustega. Ringkonnakohus leiab, et kuritegude asjaolud, A. G.S isik ja tema kriminaalne minevik on kaalukad argumendid ennetähtaegse vabastamise kaalutlusotsuse tegemisel. A. G.S tegevuse tulemusel on elu kaotanud neli inimest, samuti nähakse tema puhul endiselt ohtu vägivallaga seotud kuritegude toimepanemises. Isegi juhul, kui püüda leida ajendid A. G.S vägivaldsele käitumisele alkoholi liigtarvitamisest, millega A. G.S on otsustanud kindla lõpparve teha, ei ole isiku vabastamine nii pikka aega enne vangistuse lõppu põhjendatud. 4.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja toimepandud kuritegude asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
19. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu määrusega tutvumiseks ja edasikaebuse koostamiseks 2,5 tundi. Kokku taotleb kaitsja 120 euro (sh käibemaks 20 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud summa põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kaitsja on esitanud taotluse kulude tasumiseks ositi 1 aasta jooksul. Ringkonnakohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. Edasikaebusest nähtub, et A. G.S on piisavalt rahalisi vahendeid (1170 eurot), mille eest määruskaebemenetluses tekkinud kulud tasuda ühe korraga. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau