lg.2 p.4,7 järgi I.D süüdistuses
lg.2 p.4,7 järgi Indrek Palukivi ( ik: 36509012731; elukoht: XXXX ; kriminaalkorras karistatud 9-korral ; viibib tõkendina vahi all 05.03.2008 Tartu Vanglas) I.D ( ik:XXX; elukoht XXXXX XX-X ; kriminaalkorras karistatud 3- korral ; vahistatud 05.03.2008; viibib Tartu Vanglas kaitsja : adv. Heiki Kuningas) Kaitsjad Adv. Tiia Tafenau Advokaadibüroost Sirje Must ( Indrek Palukivi kaitsja) Adv. Heiki Kuningas Advokaadibüroost Karl Saavo ( I.D kaitsja ) Juhindudes KrMS § 268 lg.8, § 306, § 313, § 315 lg. 4 kohus Otsustas: Õigeks mõista I.D
2 p. 4, 7 järgi süüdistuse tõendamatuse tõttu. Süüdi tunnistada I.D
2 p.4 järgi ja karistada teda 1(ühe) aasta ja 6(kuue) kuulise vangistusega.
lg.2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu Põlva Kohtumaja 30.01.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa -5 aastat 11 kuud ja 26 päeva- 1 vangistust võrra ja karistada I.D 7(seitsme)aasta 5(viie)kuu ja 26(kahekümne kuue)päevase vangistusega. Karistuse algus 5 märts 2008.a. Õigeks mõista Indrek Palukivi
2 p.4,7 järgi süüdistuse tõendamatuse tõttu. Süüdi tunnistada Indrek Palukivi
p.1 järgi ja karistada teda 4(nelja)aastase vangistusega.
otsusega temale mõistetud ja ärakandmata karistuse - 2 aasta 3 kuu ja 19 päeva- võrra ning karistada Indrek Palukivi 6(kuue) aasta 3(kolme) kuu ja 19 (üheksateistkümne) päevase vangistusega. Karistuse algus 5 märts 2008.a. Tõkend jätta muutmata karistuse täitmise tagamiseks. Välja mõista I.D-lt KrMS § 179 lg. 1 p.2 alusel sundara 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista Indrek Palukivilt KrMS § 179 lg. 1 p.2 alusel välja sundara 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel I.D-lt menetluskulu 12611(kaksteist tuhat kuussada üksteist) krooni ja 70 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel Indrek Palukivilt menetluskulu 16054(kuusteist tuhat viiskümmend neli )krooni riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Otsuse vabatahtliku täitmine 30 päeva jooksul. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Terviklik kohtuotsus koostatakse ja avaldatakse Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva pärast apellatsiooniteate kohtusse saabumist. Kui apellatsiooniteadet ei ole esitatud, terviklikku kohtuotsust ei koostata. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest. ESITATUD SÜÜDISTUSED Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse I.D selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 04.03.2008 kella 13.00 ajal grupis koos Indrek Palukiviga Tartu linnas Tähtvere tänaval nõudis A.P. käest suitsu, kannatanu keeldumisel lõi Indrek Palukivi ühe korra rusikaga A.P. näkku, mille tagajärjel A.P. kukkus. Seejärel lõi Indrek Palukivi selili maas lamavale A.P. jalaga korduvalt näo- ja kehapiirkonda. Samal ajal tõmbas I.D A.P. kaelast mobiiltelefoni Samsung väärtusega 1500 krooni. Peale seda nõudis I.D grupis koos Indrek Palukiviga A.P. raha, ähvardades mitteandmise korral viimasele peksa anda. Kuriteoga tekitati A.P. näo põrutus. 2 Seega süüdistatakse I.D vägivallaga toime pandud , grupis ja korduvalt võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Indrek Palukivi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 04.03.2008 kella 13.00 ajal grupis koos I.D-ga Tartu linnas Tähtvere tänaval nõudis A.P. käest suitsu, kannatanu keeldumisel lõi Indrek Palukivi ühe korra rusikaga A.P. näkku, mille tagajärjel A.P. kukkus. Seejärel lõi Indrek Palukivi selili maas lamavale A.P. jalaga korduvalt näo- ja kehapiirkonda. Samal ajal tõmbas I.D A.P. kaelast mobiiltelefoni Samsung väärtusega 1500 krooni. Peale seda nõudis Indrek Palukivi grupis koos I.D-ga A.P. raha, ähvardades mitteandmise korral viimasele peksa anda. Kuriteoga tekitati A.P. näo põrutus. Seega süüdistatakse Indrek Palukivi vägivallaga toime pandud, grupis ja korduvalt võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanule A.P. on tekitatud kuriteoga füüsilist kahju ning varalist kahju 1500 krooni. Telefoni sai A.P. politseis tagasi. A.P. poolt on esitatud tsiviilhagi summas 50 krooni. A.P. loobus kohtuistungil tsiviilhagist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokurör jäi kohtus esitatud süüdistuse juurde. Kannatanu kinnitas temale kallaletungi; tema ütlustes esines ka vastuolusid. Kannatanu A.P. loobus 50 kroonisest tsiviilhagist(protokoll lk.7). Süüdistatav Indrek Palukivi ei tunnistanud end röövimises süüdi. Ta võttis omaks selle, et sündmuskohal kannatanut lõi, sest kannatanu ütlusest oli tema solvunud. Tema kannatanu vara ei hõivanud. Süüdistatav I.D kinnitas, et tema kannatanut ei peksnud. Ta tunnistas, et tema süütegu oli see ,et ta salaja kannatanu teadmata kannatanu kõrvalt maast telefoni hõivas. Süüdistatava Indrek Palukivi kaitsja Tiia Tafenau leidis, et Indrek Palukivi, olles solvunud kannatanu vihjest , lõi kannatanut , tegutses hädakaitseseisundis, kaitstes oma au ja väärikust. Tõendid on vastakad ning Indrek Palukivile esitatud süüdistus
4, 7 järgi ei ole tõendatud ning ta tuleks selles süüdistuses õigeks mõista. Kui kohus Indrek Palukivi siiski süüdi tunnistab
4, 7 järgi või mingis muus kuriteos, siis võiks temalt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Süüdistatava I.D kaitsja adv. Heiki Kuningas leidis, et ütlused, mis on tõendiks, on vastuolulised. Ükski tõend ei kinnita, et kannatanu kaelast rebiti kakluse käigus mobiiltelefon ära, või rebiti telefon ära siis, kui kannatanu oli maas meelemärkuseta, või kukkus see telefon maha rüseluse käigus; kõik variandid on võimalikud; telefon võiski maas olla, kust I.D selle leidis. Kahtlused peab tõlgendama süüdistatavate kasuks. Kaitsja leidis, et puudus grupp; nii Indrek Palukivi kui I.D tegutsesid iseseisvalt. I.D ei ole röövimist toime pannud. I.D-lt ei peaks ekspertiisikulusid välja mõistma; tema kannatanule kehavigastusi ei tekitanud. KOHTU PÕHJENDID Kriminaalasja kohtulikul uurimisel antud kannatanu A.P. ütlused kinnitavad, et temalt sündmuskohal Tartus Tähtvere tänaval 4.03.2008 lõunaajal tuldi suitsu küsima. Kannatanu A.P oli tema poole tulemas näinud kahte meest neljamehelisest seltskonnast. Kui suitsu ei saadud siis löödi. Lööjaks oli üks ja sama mees. Kannatanu ütlustest nähtub, et lööjaks oli Indrek 3 Palukivi, kelle ta lööjana ka kohtusaalis ära tundis. Kannatanu A.P ei osanud kinnitada, kas I.D teda sündmuskohal lõi, kahtles selles. Kohtuisungil avaldatud äratundmiseks esitamise protokoll tl. 10-11- kinnitab, et kannatanu oli politseis vahetult pärast sündmust ära tundnud Indrek Palukivi isikuna, kes temalt sündmuskohal suitsu küsis ja ka lõi kui suitsu ei saanud. Kannatanu on tundnud isiku ära näojoonte- ja kõrisõlme järgi. Kannatanu ütlustest nähtub, et tema kaelast rebiti ära mobiiltelefon Samsung maksumusega 1500 krooni. Kannatanu ütlustest kohtus nähtub, et kui tema oli pikali maas, tuli ka teine mees tema juurde. Suitsu ja raha olid nõudnud mõlemad mehed. Samas kannatanu ütles, et raha nõuti minimaalselt ning see oli peidetud ning seda nad ei oleks saanud. Kannatanu ütles ka kohtus, et ta ei tea öelda, kes ta pikali lõi; kui ta toibus ja üles tuli, ei olnud seal enam ühtki inimest. Samas kannatanu kinnitas kohtus, et teda lõi esimesena Indrek Palukivi ning …“pärast esimest lööki ei mäleta ta mitte midagi“. Kannatanu ütlusetel kaotas ta 5 minutiks teadvuse. Kannatanu ütles kohtus, et pikem tuli tema suunas esimesena. Pikema mehe poolt vägivalla tarvitamist tema kallal kannatanu aga ei kinnitanud ning ei kirjeldanud milles seisnes see vägivald. Kannatanu ütlustel kohtus oli ta löögist kukkunud. Maas olles ta ei tajunud , et teda oleks veel löödud. Kannatanu ütlustel märkas ta telefoni kadumist alles siis, kui saadud lööbist toibus ning end üles ajas; …“enne seda ta ei näinud telefoni kadumist“. Kannatanu A.P ütlutest nähtub, et temalt nõuti suitsu ja kui tema suitsu ei andnud, siis seejärel Indrek Palukivi lõi kannatanut rusikaga ning kannatanu kukkus. Kannatanu ütlustel lõi teda üks ja sama mees. Kannatanu vastolulistest ütlustest ei saa teha otsest järeldust, et I.D oleks kannatanut löönud või tema kallal muud vägivalda tarvitanud. Ekspertiis ei tõenda, et kannatanu kehatüvel oleks esinenud kuriteol saadud vigastusi, kuigi kannatanu väitis valusid keha piirkonnas. Vägivalla kasutamist kannatanu kallal tõendasid tunnistajad A.U. ja M.S. . Tunnistaja A.U. kinnitas, et nägi kuidas Indrek Palukivi läks kannatanult suitsu küsima, ei saanud suitsu, misjärel Indrek Palukivi lõi kannatanut ja kannatanu kukkus maha. Tunnistaja ei kinnita seda, et I. Palukivi oleks löönud kannatanule näkku, samuti ei näinud ta ka I.D poolt kannatanu kallal toime pandud vägivalda. I.D oli läinud Tähtvere tänava taarapunkti ning taarapunktist väljudes oli ta läinud konfliktis oleva I.Palukivi ja kannatanu juurde.Tunnistaja A.U. ütlused kinnitavad Indrek Palukivi poolt kannatanult suitsu nõudmist ning kannatanu löömist. I.D oli olnud taarapunktis ning kui I.D taarapunktist väljus, oli ta läinud tülitsejate juurde. Tunnistaja A.U koos tunnistaja M.S ei soovinud konflikti sekkuda, olid hakanud ära tulema ning tagasi vaadates oli A.U näinud kuidas I.Palukivi kannatanut löönud, lükanud vastu seina ning kannatanu oli kukkunud. I.D oli neile järele tulnud. I.D käes oli olnud võõras mobiiltelefon ning I.D oli neile ütelnud, et võttis selle mobiiltelefoni kannatanult ära. Sellist tunnistaja ütlust ei saa käsitada kui tõendit, mis kinnitab I.D poolt kannatanu vara vägivaldset hõivamist. Tunnistaja M.S. kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei kinnitanud I.D poolt kannatanult sigareti nõudmist ja kannatanu löömist( tl. 43-44). Tunnistaja M.S ütlused kinnitavad I.Palukivi poolt kannatanult sigareti küsimist; kui I.Palukivi sigaretti ei saanud siis oli ta kannatanut tõuganud ja kannatanule rusikaga näkku löönud. Tunnistaja M.S ütlused I.D osavõttu kannatanu löömisest ei kinnita. Tunnistaja M. S ütlused kohtus kinnitavad, et I.D oli taarapunktist tulles samuti läinud kannatanu juurde ning tunnistaja oli näinud kuidas Indrek Palukivi ja I.D ning kannatanu rüselesid. …“ Oli raske aru saada kes keda lõi“, toimus rüselus. Seejärel oli tunnistaja M.S koos tunnistaja A.U hakanud sealt ära tulema. Tunnistaja M.S ei näinud kannatanult vara hõivamist ega ka rüseluse käigus kannatanult mobiiltelefoni rebimist. Tunnistaja M. S ei kinnita, et I.D oleks kannatanut otseselt löönud, vaid nimetas seda tegevust rüseluseks ja käsikähmluseks; ka rüseluse eesmärk jäi ebaselgeks. 4 Tunnistaja Tauno Teder´i ja tunnista Ergo Usari ütlused kuriteosündmuse asjolude kohta otsest informatsiooni ei anna; nende ütlused kajastavad kuriteosündmuse järgset aega –politsei poolt süüdistatavate ja nende kaaslaste kinnipidamist ning kannatanu telefoni süüdistavate seltskonna lähedalt maast lumest leidmist. Kannatanu oli oma telefoni ära tundmud ning kirjeldanud neile kallaletungi. Kannatanu viidi traumapunkti ja süüdistavad ja nende kaaslased arestimajja ning kes kainenema. Kannatanu , tunnistajate ja süüdistatavate ütlustest saab teha järelduse, et esimesena tuli kannatanu poole tõesti I.D, kes aga läks temast mööda ja suundus taarapunkti poole. Teine tulija oli Indrek Palukivi , kes jäi kannatanu juurde ja nõudis temalt suitsu. Süüdistatav I.Palukivi tunnistas, et lõi kannatanut rusikaga, sest kannatanu oli keeldunud suitsu andmast ja vihjanud prügikastist saadavatele konidele. Süüdistatatav I.Palukivi tunnistas, et lõi kannatanut näo piirkonda ägedusest, kuid kannatanu vara ta hõivata ei tahtnud ning I.Palukivi kannatanu mobiiltelefoni ka ei hõivanud. Kannatanult raha nõudmine süüdistatavate poolt jäi kohtumenetluses tõendamata ning kannatanult raha ära ka ei võetud. Indrek Palukivi tegevus kannatanu tülitamisel, temalt suitsu nõudmisel ja nagu kannatanu väljendas ka …“minimaalselt raha“ nõudmisel ei evi röövimise tunnuseid. Selles teos on pigem avaliku korra raske rikkumise( vägivalla tarvitamisega)tunnused. Ei ole tõendatud, et Indrek Palukivi oleks nõudnud kannatanult mingit vara. Sigareti nõudmine ja kannatanu poolt väljendatult nn….“ miminaalse raha küsimine“ kannatanult ei saaks käsitada konkreetse varalise nõudena. Pigem on tegu kaaskodaniku avaliku tülitamisega ja tema vastu vägivalla tarvitamisega, s.o.avaliku korra raske rikkumisega.
röövimise koosseis eeldab, et vägivalda tarvitatakse asja äravõtmiseks kannatanult. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude osas, s.t. et teo toimepanijal peab olema asja ebaseadusliku omastamsie eesmärk; isikul peab olema kavatsus vara hõivata. Vägivald on teo toimepanijale vara hõivamise vahendiks. Käesoleval juhul kasutas Indrek Palukivi kannatanu A.P. kallal vägivalda, kui kannatanu ei andnud temale suitsu. Pole tõendatud vastuvaidlematult, et Indrek Palukivi oleks kannatanult muud küsinud või nõudnud. Kohus ei pea kannatault suitsu küsimist vara nõudeks. Indrek Palukivi ütlustel lõi ta kannatanut pärast seda, kui kannatanu keeldus suitsu andmast ja teda solvas. Asjaolu, et kannatanu A.P. Indrek Palukivi tema poolt kirjeldatud fraasiga sündmuskohal solvas, ei ole tunnistustega ümber lükatud. Seega saab teha järelduse, et Indrek Palukivi ründas kannatanut alles pärast seda kui kannatanu oli temale ütelnud solvava fraasi. Seega ei soovinud Indrek Palukivi kannatanu vara hõivata, vaid ründas kannatanu põhjusel, et öeldud väljend teda solvas, andmata aru, et tema ise oma tüütava käitumisega kannatanut solvas. Kaitsja Tiia Tafenau poolt viidatud vajadusele tuvastada hädakaitseseisund, on eksitav. I. Palukivil ei olnud mingit reaalset ohtu, mida ta oleks õigusatud tõrjuma. Kannatanu poolt temale lausutu oli öeldud pahameele pärast, et tülitama tuldi ning Indrek Palukivil ei olnud õigustust seda käsitleda solvanguna. Indrek Palukivi pidanuks mõistma, et tema poolt kannatanu tülitamine sündmuskohal oli kohatu ja kannatanu õigusi ahistav. Indrek Palukivi, arvestamata kannatanu õigusi, aga seepeale ründas kannatanut füüsiliselt, lükkas teda ja lõi teda. Sellega Indrek Palukivi realiseeris
Ta tülitas ja ründas avalikus kohas kannatanu A.P. ning kasutas tema kallal toorest füüsilist vagivalda, pannes sellega toime avaliku korra raske rikkumise. Ka Indrek Palukivi tunnistas kohtus, et tema sündmsukohal kannatanut lõi kuid mitte selleks, et temalt vara saada. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Indresk Palukivi õigeks temale
2 p. 4,7 –järgses süüdistuses ja kvalifitseerib tema poolt toime pandud kuriteo ümber
Indrek Palukivi on
mõistes süüvõimeline isik ning puuduvad tema süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud. 5 Kohtulikud tõendid ei kinnita, et süüdistatav I.D oleks esitanud kannatanule varalise nõude ning vara saamiseks kasutanud kannatanu kallal vägivalda. Samuti ei ole tõendatud, et Indrek Palukivi ja I.D oleks grupis tegutsedes ning ühise tahtlusega soovinud hõivata kannatanu vara. Indrek Palukivi ründas kannatanut ning hiljem I.D, tulles taarapunktist sekkus. Tõendid ei kinnita, et I.D oleks kannatanut löönud või temalt midagi nõudnud. I.D ka ise kohtus tunnistas, et kannatanu telefoni salaja varastas kannatanu kõrvalt maast kui kannatanu seda ei märganud. Seega ei ole I.D süüdistus röövimises Kar § 200 lg. 2 p.4, 7 järgi tõendatud ning kohus mõistab tema selles süüdistuses õigeks. On tõendatud , et I.D ebaseaduslikku valdusse sai kannatanu mobiiltelefon Samsung, kuid see ebaseadusliku valduse saamine toimus mitte röövimise vaid salajase vargusena
tunnustel ning seda ka I.D on ise tunnistanud, et kannatanu kõrvalt kannatanu mobiiltelefoni Samsung hõivas ajal mil kannatanu seda ei tajunud. Ei ole asjas tõendeid, mis kinnitaksid , et I.D oleks hõivanud kannatanu telefoni vägivalda kasutades. I.D poolt kannatanu vara -telefoni- hõivamise mõte tuli I.D-le kui ta nägi kannatanu kõrval maas mobiiltelefoni. Ei ole tõendatud, et Indreks Palukivil ja I.D oleks olnud kokkulepe, et I.D kannatanu telefoni hõivab; ei ole tõendatud I. Palukivi ja I.D ühine tegutsemine sündmuskohal. Kohus on seisukohal, et I.D on toime pannud kannatanu telefoni varguse, s.o.
2 p.4- järgse kuriteo, s.o. varguse isiku poolt, kes varem on toime pannud varguse, röövimise või omastamise. I.D on
mõistes süüvõimeline isik ning puuduvad tema süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel süüdistatavatele arvestab kohus eelkõige nende poolt toime pandud kuritegude raskust ja laadi, nende süüd, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning samuti süüdistatavaid iseloomustavaid andmeid. Indrek Palukivi on pannud toime vägivallateo võõra inimese kallal avalikus kohas, tekitades sellega kannatanule terviserikke. Selle teoga on ta väljendanud jämedat lugupidmatust kaasinimese vastu. Indrek Palukivi on kuriteo toime pannud ajal mil ta oli ennetähtaegselt vanglast vabanenud ning kuritegu on toime pandu katseajal. Indrek Palukivi usaldati ning vabastati ennetähtaegselt vangistusest; ta kuritarvitas usaldust ja pani toime uue kuriteo. See näitab et Indrek Palukivile ei ole võimalik kohaldada tingimuslikku karistust, sest ta ei suuda katseaega läbida. Liiatigi on Indrek Palukivi isik, kes on eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud. Teda on karistatud ka varem vägivallategude, s.h.- röövimise eest; tema kuriteod on läindud raskemaks. Indrek Palukivile tuleb mõista reaalne vangistus ning seda sanktsiooni alamäärast suuremana. Süüdi tunnistada Indrek Palukivi
p.1 järgi ja karistada teda 4(nelja)aastase vangistusega.
otsusega temale mõistetud ja ärakandmata karistuse - 2 aasta 3 kuu ja 19 päeva- võrra ning karistada Indrek Palukivi 6(kuue) aasta 3(kolme) kuu ja 19 (üheksateistkümne) päevase vangistusega. Karistuse algus 5 märts 2008.a. Tõkend jätta muutmata karistuse täitmise tagamiseks. I.D on pannud toime varguse. Ka tema on isik, keda on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ka teda on varem karistatud vangistusega vägivaldsete kuritegude eest. Ta ei ole teinud järeldusi eelnevast. Temale on mõistetud Tartu Maakohtu Põlva Kohtumaja 30.01.2008 otsusega kriminaalasjas 1-07-10478
2 p. 4 , 7 –järgse kuriteo eest, millele liideti Tartu Maakohtu 04.06.2001 otsusega temale mõistetud karistus, liitkaristuesks 5 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Seega on käesoleval juhul välistatud temale tingimusliku karistuse kohaldamine ning temale tuleb mõista liitkaristus ning karistusena vangistus. 6 Süüdi tunnistada I.D
2 p.4 järgi ja karistada teda 1(ühe) aasta ja 6(kuue) kuulise vangistusega.
lg.2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu Põlva Kohtumaja 30.01.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa -5 aastat 11 kuud ja 26 päeva- vangistust võrra ja karistada I.D 7(seitsme)aasta 5(viie)kuu ja 26(kahekümne kuue)päevase vangistusega. Karistuse algus 5 märts 2008.a. KrMS § 180 lg. 1 alusel kannavad menetluskulud süüdimõistetud; KrMS § 179 lg. 1. p.2 alusel tasuvad süüdimõistetud ka riigituludesse teise astme kuriteo eest sundraha 6525 krooni. Kohus paneb kannatanu ekspertiisikulud Indrek Palukivile, sest tema tekitas kannatanule kehavigastusi. Muud menetluskulud jagada vastavuses esitatud kuludokumentidele, mis on välja toodud süüdistusaktis. Kaitsekulud mõista süüdistatavatelt välja vastavalt asjas olevatele kaitsjatasude taotlustele ja nende osas tehtud määrustele kohtueelsel uurimisel. Kohtus kantud kaitsekulude taotlused on põhjendatud ning kaitsjasud tuleb välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarvesse ning kaitse eest tasuda advokaatidele. Välja mõista I.D-lt KrMS § 179 lg. 1 p.2 alusel sundara 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista Indrek Palukivilt KrMS § 179 lg. 1 p.2 alusel välja sundara 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel I.D-lt menetluskulu 12611(kaksteist tuhat kuussada üksteist) krooni ja 70 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel Indrek Palukivilt menetluskulu 16054(kuusteist tuhat viiskümmend neli )krooni riigieelarvesse. Kohtunik Rahvakohtunikud 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.