Obsah (5)

§ 424§ 74§ 69§ 75§ 50

1-19-4377 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2019. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4377 (19239000017) Kohtukoosseis Kohtunik Pii

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Marelle Ulla I.I - isikukood XXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXX XXXX XXXX XXXXXXX, telefon XXXXXXXX, e-post: XXXXXXXXXXXXXXX, XXXXX XXXXXXXXX kodanik, XXXXharidus, emakeel XXXXX keel, XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 14.06.2016. a otsusega nr 1-165255

§ 424

järgi vangistusega 5 kuud

§ 74

alusel 18-kuulise katseajaga, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuud. Väärteokorras karistamata. Prokurör Süüdistatav RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista I.I

§ 424lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

2.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada I.I-le mõistetud ärakandmata vangistus 1 aasta üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi. I.I-le määratud 360 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Määrata, et I.I teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lg 1 p 1 -6, lg 2 p 2, 8 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi: 3.1.

elama oma alalises elukohas XXXXX XXXX XXXXXX XXXXXXXXXXX XXXX XXXX XXXXXXX; 3.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 1 1-19-4377 3.
6. mitte tarvitama alkoholi; 3.
7. osalema sotsiaalprogrammis.
8. Kui I.I hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täide viiv ametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus võib määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui I.I paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.

1. Võtta I.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 (üheteistkümneks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
2. Välja mõista I.I-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 952 (üheksasada viiskümmend kaks) eurot 78 senti /tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 119-4733, menetluskulud, I.I/. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale – määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt esimene osamakse 79,38 eurot tasuda 10.juuliks 2019, järgnevad 11 osamakset summas 79,40 eurot järgnevate kuude
4. kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
5. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. I.I on kohustatud vastavalt Liiklusseaduse § -le 127 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. I.I süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundi juhtimise eest, 12.04.
8. a kella 15:50 ajal juhtis Kärdla linnas, Keskväljak 1 juures isiklikku sõiduautot Peugeot 306 registreerimismärgiga XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,87 mg/l +- 0,09 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,78 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. I.I süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Kriminaalasjas on I.I kohta kohtueelse ettekande koostanud Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk /tl 28-31/. 2 1-19-4377 Kohtus nõudis prokurör

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdistatava I.I süüditunnistamist ja karistuseks 1 aasta van gistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada 1 aasta (360 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 360 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 1 aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on I.I kohustatud täitma

§ 75

lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 punktis 2, 8 sätestatud kohustust: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 alusel võtta I.I lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema üldkasulikku tööd. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus mõistab I.I süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva ots usega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb I.I-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 810 eurot (1,5*540). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskuluks. Vandeadvokaadile Vahur Krinal I.I kaitsmise eest kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud 142,78 eurot /tl 35-37/. Riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud 952,78 eurot. I.I on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 3