3.
lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata U.M-ile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsida endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul peale vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda ettenähtud sõltuvusravile; teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Määrata U.M katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus U.M-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, kaitsjale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu U.M karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 4. 5. 6. 7. 8. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2009 otsusega (kriminaalasi nr 1-08-10730) mõisteti U.M süüdi
lg 2 p 4, 7 järgi ning teda karistati 5-aastase vangistusega.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 04.08.2015 määrusega vabastati süüdimõistetu U.M ennetähtaegselt tingimisi karistuse kandmiselt ning teda kohustati 24-kuu pikkuse katseaja jooksul järgima
lg 1 sätestatud nõudeid ning
Tartu Maakohtu 01.12.2016 määrusega pöörati täitmisele süüdimõistetule kriminaalasjas nr 108-10730 mõistetud ning tingimisi ennetähtaegse vabastamise, s.o 21.08.2015 seisuga ärakandmata karistus, s.o. 3 aastat, 6 kuud ja 13 päeva vangistust. 20.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud U.M-i isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, kolmas reaalne vangistus. Varasemalt süüdi mõistetud avalikke ja salajaste varguste, röövide ja vägivallategude toime panemise eest. Käesolevalt kannab karistust röövi eest. Vabastati mõistetud karistusest ennetähtaega, kuid kandmata karistuse osa pöörati uuesti täitmisele kontrollnõuete rikkumiste eest. Kuritegude muster kordub ja käitumine on sarnane varasemaga. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, grupi mõju ja majandusliku kasu saamine. Käesoleva vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Alates 09.06.2017 osaleb vangla tööhõives, töötamisega probleeme ei esine ning alates 30.08.2017 alustas sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimist. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb grupis vägivalla kuritegude toimepanemises grupis (röövid). Ohtlikkuse tõenäosus on suurem kui vabanemisel tarvitab alkoholi, suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 49%. Tuginedes keskmise riskitasemele toetab Tartu Vangla kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetav U.M on 42a põhiharidusega vallaline mees. U.M ’u päritoluperekonda kuuluvad ema K. S, kaks venda (mõlemad kriminaalkorras karistatud). Kinnipeetava isa on surnud. Suhted lähedastega on kinnipeetava ema ja ema elukaaslase A. L. sõnul sõbralikud ja hoolivad. Kõik ootavad U.M-i koju ja usuvad tema käitumise muutumisse positiivses suunas. U.M oli enne vangistust töötuna arvel Eesti Töötukassas ja ka töötas ametlikult. Ema elukaaslase A. L. sõnul on U.M tubli töömees (koos töötanud), aga arvatavasti alkoholi üleliigse tarvitamise ja sellega seotud kohusetunde puudumise tõttu kaotas töökoha. Ka ema sõnul oli tema poeg U.M alkoholilembene, suhtles alkoholi tarvitavate isikutega ja arvatavasti oli nende poolt mõjutatav ning oli vastutustundetu oma kohustuste ja eesmärkide suhtes. Vabanemise korral on U.M võimalus asuda ema elukaaslasele kuuluvasse korterisse aadressil XXX. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga, kus tema käsutuses on üks tuba. Ta elas samas korteris koos ema ja ema elukaaslasega lühikest aega ka enne vangistust. U.M ei ole vabaduses kindalt töökohta. Kogutud informatsiooni kohaselt avaldas soovi U.M-i ennetähtaegse vabanemise korral oma võimaluste piires toetada tema ema K. S. seni, kuni U.M leiab endale ametlikult töötamisest stabiilse sissetuleku saamise võimaluse. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu U.M selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Kolmas vangistus ja röövimiste eest määratud karistus pöörati täitmisele. Alguses oli kõik ilus, hoidus alkoholist, aga nagu sai kõik korda, siis läks rutiinseks ja hakkas alkoholi tarvitama. Alkoholist hoidumiseks tuleks tegevust leida, et rutiinseks ei läheks. On mõelnud ka AA-sse minemisele, pidi olema viisakas koht ja palju aidatakse. On nõus ja valmis käima oma sõltuvusprobleemiga psühholoogi ja psühhiaatri juures. Käis ka varem, aga möönab, et ise oleks pidanud rohkem tõsisemalt võtma siis. Kuritegevust enam ei harrasta, seiklusi ei otsi. Alates 28.12.2017 on avavanglas. Tegi avavanglas sisetöid ja ootab kuna välja saab tööle. Võimalus on kas P. või L. majas. Kui peaks vabanema ja selleks ajaks oleks vormistatud nende juurde, jääks sinna tööle aga kui ei, siis otsiks ise parema töökoha. Elama läheks ema ja kasuisa juurde, kellega läbisaamine on hea. Aja jooksul soovib endale korterit üürida. Vanemad eriti alkoholi ei tarvita, ema käib kahe koha peal tööl ja kasuisa ka töötab. Samuti suhtleb lähedastest vanema venna, onu ja vanatädiga. Tuttavatega alkoholi tarvitama ei hakka, peab iseloomu olema ja midagi muud leidma. Kinnipeetav märkis, et see, kes tagasi vanglasse tahaks, peaks küll loll olema, üks on kohtu ees hetkel, kuid leiab, et see on maha visatud aeg ja nooremaks ei saa keegi. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega U.M-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja isik kannab kolmandat vangistust. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt oli süüdimõistetu vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaega, kuid kandmata karistus pöörati uuesti täitmisele seoses kontrollnõuete rikkumisega. Isiku puhul on positiivne, et isikul on vabanemise korral kindel elukoht ning toetavad lähedased. Samuti osaleb isik vangla tööhõives ja alustas sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimist. Käesoleva vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi ei oma. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul vabanemise korral töökoha puudumine. Samuti tema isik ja probleemid alkoholiga. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et U.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab U.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja isiku käitumiskontrollile allutamist koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. U.M kannab käesolevalt liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on U.M temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 2/3 mõistetud karistusajast. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 02.06.2020 (
Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.