← Eesti

1-22-1468/3

Obsah (6)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

Kriminaalasi nr 1-22-1468 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 08. märts 2022. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Priit Tõnisson Kriminaalasi P.S-i süüdis

kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses Süüdistatav P.S, IK XXX; sünniaeg:

  1. mai
  2. a; kodakondsus: XXX kodanik; emakeel: XXX, valdab eesti keelt; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX, XXX ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX, XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, epost: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral; tõkendit kohaldatud ei ole KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada P.S

§ 424lg 1 järgi ja karistuseks mõista neli

(4)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06. – 08. märts 2022. a, s.o kolm

(3)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kolm
(3)kuud ja kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.S ei pane ühe

(1)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 alusel temale määratud lisakohustust.

§ 75lg 1 alusel on P.S käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata P.S-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata P.S-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli kontrollnõuded kohalduvad kohtuotsuse jõustumisest. Määrata P.S katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta P.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks

(3)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest, s.o
  1. märtsist
  2. a. LS § 127 alusel on P.S kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista P.S-ilt sundraha nelisada üheksakümmend
(490)eurot 50 senti, joobe tuvastamise kulu neliteist
(14)eurot ja kaitsjatasu nelikümmend üheksa
(49)eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et P.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kogusummas viissada viiskümmend kolm
(553)eurot 70 senti osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: RIKOEE22), märkides viitenumbriks 99922700008556. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus P.S süüdistatakse selles, et tema
  1. märtsil
  2. a kella 16.16 paiku juhtis XXX juures mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,05 mg/g. Sellise käitumisega rikkus P.S liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. 2 Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani P.S toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul P.S-ile karistuseks mõista 4 kuu pikkuse vangistuse.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel P.S oli kahtlustatavana kinni peetud (

  1. -
  2. märts
  3. a) ehk kokku 3 päeva. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui P.S ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustub P.S osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 50lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on P.S kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha kiirmenetluses 490,50 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot ja kaitsjatasu 49,20 eurot, s.o kokku 553,70 eurot. Kokkuleppes taotletakse KrMS § 180 lg 3 alusel määrata süüdistatavale kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.S tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt P.S-ilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt 3 KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobe tuvastamise kulu ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava sissetulekut ja rahalisi kohustusi, on kohtu hinnangul alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.