lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav J.K – isikukood XXX, ajutine elukoht XXX; XXX, XXX Vabariigi kodakondsus, emakeel xxx keel/ xxx keel, xxx, töökoht xxx, e-post: xxx, tõkendit kohaldatud ei ole, kehtivad karistused puuduvad. Kaitsja Gennadi Kull RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.K
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o. 1500 eurot.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26 -27.09.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda rahaline karistus 144 päevamäära, s.o 1440 eurot.
sätteid kohaldades määrata, et rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui J.K ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista J.K-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 259,20 eurot riigituludesse. 1 Kohustada J.K tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 103,35 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1240,20 eurot, tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 AS-is SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
Asjaolud ja men et lu se k äik 13.04.2022 saabus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Kadi Ruusi poolt 12.04.2021 koostatud süüdistusakt J.K 2 süüdistuses
Prokurör taotles asja arutamist käskmenetluse sätteid järgides ning tegi ettepaneku kohaldada süüdistatav J.K-le põhikaristusena rahalist karistust. KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lõige 2 sätestab, et käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Lõike 3 kohaselt käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et prokuröri poolt esitatud taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab KrMS § 251 sätestatud nõuetele.
424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga
lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 sätete kohaselt. Süüdistusakt on saadetud süüdistatavale 18.04.
Süüdistatava süü on tõendamist leidnud tema enda ütluste, tunnistajate ütluste ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Nimelt nähtub süüdistatava J.K ütlustest, et ta tunnistab süüd ja kahetseb. Selgitas, et viibis 26.09.2020 Tallinnas Õismäel oma elukaaslase kodus, jõi ära 200 ml viina ja pärast veel tarvitas alkoholi sõiduautos. Kokku jõi umbes 500 ml viskit. Tuttav A. T. andis tema kasutusse mootorsõiduki Ford Transit registreerimismärgiga XXX. On seda sõidukit ka varem kasutanud ühel korral. Seejärel öösel läks naise juurest ja istus nimetatud sõidukisse ning jätkas seal alkoholi tarvitamist. Selle põhjuseks oli see et neil tekkis elukaaslasega konflikt. Varahommikul avastas, et otsa sai Coca Cola. Alustas sõitu ja sõitis Olerexi suunas, et sealt osta Cola. Politsei tuvastas kriminaalse joobe, kõrvaldas juhtimiselt ning toimetas kinnipidamiskeskusesse. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt 26.09.2020 hommikul kella 07.30 ajal, sõites oma tööautoga, nägi Õismäel Nurmenuku Rimi kaupluse juures liikumas valget Ford Transitit (reg-nr XXX). Juhi sõidustiil oli ebakindel. Kui juht Olerexi tanklas auto peatas, järgnes tunnistaja temale koheselt ja eemaldas süütelukust auto võtme. Juht oli sõidukis üksi. Ta oli joobetunnustega. Tunnistaja helistas ka politseisse. Juht alkoholi ei tarbinud tema vaateväljas. Juhiks oli tumeda peaga mees, kes rääkis vene keelt. Politsei pidas roolis oleva mehe kinni. Isik oli tunnistajale võõras. Tunnistaja M.-A. T. ütluste kohaselt sai ta politseiametnikuna väljakutse kihutava ja ohtlikke manöövreid sooritava Ford Transiti kohta. Väljakutse kestel sai infot, et tunnistaja oli sõiduki Olerexis kinni pidanud ning võtmed ära võtnud. Kohale minnes selgus, et juhiks on J.K , kes oli silmnähtavalt joobes. Tuvastati joove ja toimetati politseisse. 3 Lisaks süüdistatava ja tunnistajate ütlustele, kinnitavad ka muud kriminaalasjas kogutud dokumentaalsed tõendid, sh isikusamasuse tuvastamise protokoll, isiku kinnipidamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos lisadega, juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning sõiduki hoiukohta teisaldamise akt sõiduki juhtimist J.K poolt joobeseisundis. Isikusamasuse tuvastamise protokoll, isiku kinnipidamise protokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitavad sõiduki juhtimise fakti 26.09.2020 kell 7.30 Tallinnas Õismäe tee 155a juures. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise prot okollile, tuvastati J.K 26.09.2020 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,99 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik lugem 0.90 mg/l. Seega loeb kohus täidetuks sõiduki joobes juhtimise objektiivse koosseisu. J.K tunnistab teo toimepanemist. J.K-le
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. J.K objektiivsest käitumisest – tarvitas enda sõnul ca 700ml kanget alkoholi ning asus mootorsõidukit juhtima – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. J.K pidi oma senise elukogemuse pinnalt aru saama, et sellise koguse kange alkoholi tarbimine tekitab joobe ning sellises seisundis ei tohi sõidukit juhtida. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et J.K pani kuriteo toime kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. J.K on süüvõimeline ning
lg 1 kohaselt on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimi ne joobeseisundis karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
lg 1 kohaselt on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat J.K
lg 1 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalise karistusega 1500 eurot.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26-27.09.2021 s.o 2 päeva (1 eelvangistuspäev= 3 rahalise karistuse päevamäära) ehk 6 päevamäära karistuse sisse ning karistuseks jääb 144 päevamäära ehk 1440 eurot.
alusel ei pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele kui J.K 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4 Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmiseks, kuid s üüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isik on kinnitanud, et tal on sissetulek (lk 85). Samuti arvestab kohus kuriteost möödunud aega, mille jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud. Eeltoodust johtuvalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Arvestades seda, et puuduvad andmed süüdistatava 2019.a sissetuleku kohta, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt, puhtsüdamlikku kahetsust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida J.K edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et J.K tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahaline karistus 1500 eurot.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26 -27.09.2021 s.o 2 päeva (ehk 6 päevamäära) karistuse hulka, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 144 päevamäära ehk 1440 eurot.
sätteid kohaldades määrata, et rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui J.K ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt J.K-lt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 259,20 eurot riigituludesse. Süüdistusakti kohaselt on prokurör esitanud ettepaneku määrata J.K-lt välja mõistetavad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Seoses kohtukulude ajatamisega, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 -1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.