← Eesti

4-21-2901/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-21-2901 (2316,15,014433) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. septembri 2021 määrus, millega rahuldati Põhja prefektuuri taotlus L.U-le (ik XXX) asenduskaristuse määramiseks Määruskaebuse esitaja L.U RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. septembri
  5. a määrus muutmata.
  6. L.U määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri
  8. novembri 2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,15,014433 määrati L.U-le NPALS § 15¹ lg 1 järgi rahatrahv 90 trahviühikut (s.o 360 eurot). Otsus jõustus
  9. detsembril
  11. Täitemenetlus algatati
  12. novembril
  13. Kohtutäitur teavitas
  14. detsembril
  15. a sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.
  16. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas
  17. juulil 2021 Viru Maakohtule avalduse L.U-le asenduskaristuse määramiseks. Taotluses märgitakse, et süüdlane viibis kinnipidamisasutuses ajavahemikel
  18. oktoobrist 2016 kuni
  19. märtsini 2018 ja
  20. novembrist 2018 kuni 17.jaanuarini 2019 ning
  21. veebruarist 2019 alates, so esinevad nõude täitmise aegumise peatumise alused vastavalt KarS § 82 lg-le
  22. MAAKOHTU SEISUKOHT
  23. Viru Maakohtu
  24. septembri
  25. a määrusega taotlus rahuldati. L.U-le Põhja prefektuuri
  26. novembri 2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,15,014433 määratud tasumata rahatrahv 90 trahviühikut asendati 9-päevase arestiga. Aresti kandmise algust arvestatakse koheselt pärast tema vangistusest vabanemisest Viru Maakohtu
  27. mai 2019 otsusega nr 1-193120 mõistetud karistuse kandmiselt.
  28. Kohus tuvastas, et PPA Põhja prefektuuri
  29. novembri
  30. a otsusega määrati L.U-le NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahv 90 trahviühikut. Otsus jõustus
  31. detsembril
  33. Kohtutäituri
  34. detsembri
  35. a täitmise võimatuse aktist täiteasjas nr 048/2017/222 selgub rahatrahvi sissenõudmise võimatus, sest võlgnikul puudub vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgniku pangaarved on arestitud, ent neilgi puudub piisav raha. Puudub ka realiseerimiskõlbulik vara. Rahatrahv on käesoleva ajani tasumata. L.U ei tööta. Isiku selgituste kohaselt ei ole ta määratud rahatrahvi tasunud.
  36. PPA Põhja prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks arestiga on põhjendatud. 90 trahviühikule vastab 9 päeva aresti. L.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  37. mai
  38. a otsusega ning ta kannab 2 aasta 8 kuu ja 2 päeva pikkust vangistust, millest vabanemise kõige hilisem tähtaeg on
  39. oktoober
  40. Seetõttu tuleb L.U asuda aresti kandma alates vangistuse lõppemisest.
  41. L.U-le määratud rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga (ÜKT) kohus võimalikuks ei pidanud. ÜKT ajal peab süüdlane järgima kontrollnõudeid. Viru Maakohtu
  42. mai
  43. a otsusest nähtub, et L.U tunnistati eelnevalt süüdi Harju Maakohtu
  44. jaanuari
  45. a otsusega ning tema karistus asendati ÜKTga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. L.U pani katseajal toime uue kuriteo ning Harju Maakohtu
  46. jaanuari 2019 a otsusega mõistetud ÜKT tunnid asendati täies ulatuses vangistusega ning liideti uue kohtuotsusega mõistetud karistusega. Seetõttu pidas kohus vähetõenäoliseks, et L.U suudaks käitumiskontrollile alluda. MÄÄRUSKAEBUS
  47. Määruskaebuses palub L.U anda võimaluse pikendada maksetähtaega või asendada arest ÜKTga.
  48. PPA ei ole L.U informeerinud tema suhtes menetluse algatamisest ning ta ei tea midagi kohtuvälise menetleja
  49. detsembri
  50. a otsusest. Ka kohtutäitur K. Kummilt ei ole L.U ühtegi nõuet saanud. Ta sai vaid teate, et PPA saatis Viru Maakohtule taotluse asendada
  51. novembri
  52. a otsusega väärteoasjas nr 2316,15,014433 määratud rahatrahv 9päevase arestiga. Kuna L.U viibis sel ajal Viru Vanglas, puudus tal võimalus rahatrahvi tasumiseks.
  53. L.U on mitmeid võlgu erinevate kohtutäiturite menetluses. Tema igakuisest sissetulekust peetakse kinni 50%. Millise võla katteks see raha läheb, L.U ei tea.
  54. Objektiivne ei ole kohtu seisukoht, et L.U ei suuda käitumiskontrollile alluda. Ta abiellus avavanglas olles
  55. novembril
  56. Nüüd on tal kaks kasutütart. Ta soovib eluga edasi minna, vabaneda vanadest võlgadest ning elada pereelu.
  57. Kohtukutset L.U-le ei edastatud, mistõttu sai ta alles istungil teada, millise kohtuasjaga on tegemist. Tal ei olnud võimalust ka kohtusse kaitsjat kutsuda. Kohus ignoreeris ka L.U poolt kohtule saadetud kirja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  58. Ringkonnakohtu arvates puudub maakohtu määruse tühistamiseks alus. 2
  59. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et L.U on rahatrahv 90 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud. L.U ei ole vaidlustanud seda, et tal on rahatrahv tasumata. Ehkki L.U on enda kinnitusel erinevaid täitemenetlusi ja tema igakuisest sissetulekust peetakse kinni 50%, nähtub kohtuvälise menetleja taotlusest, et konkreetses asjas (s.o väärteoasjas nr 2316,15,014433) on tal rahatrahv tasumata.
  60. L.U väitel ei informeerinud PPA teda menetluse algatamisest, ta ei tea midagi kohtuvälise menetleja otsusest ega ole saanud kohtutäitur K. Kummilt ühtegi nõuet. Ringkonnakohus loeb need väited paljasõnaliseks. Menetlusalune isik on isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. PPA otsusest nähtub, et L.U (end F.M) kinnipidamisel tehti temaga mitmeid menetlustoiminguid: tuvastati isikusamasus, kasutati indikaatorvahendit, koostati joobeseisundi tuvastamise ning väärteomenetluse protokoll. Seega ei saanud menetluse alustamine olla L.U jaoks ootamatu. Vastavalt VTMS § 114 lg 4 arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Viidatud sätetest järeldub ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (Riigikohtu 05.02.2009 lahend 3-1-1-83-08, punkt 13).
  61. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus
  62. detsembril
  63. Vastavalt VTMS § 203 lg-le 2 pööratakse kohtuvälise menetleja otsus süüdlase karistamise kohta täitmisele selle jõustumise päevast või väärteoasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamise päevast alates kümne päeva jooksul. Praegusel juhul ei tasunud L.U talle määratud rahatrahvi ja tema suhtes algatati täitemenetlus
  64. novembril
  65. Kohtutäitur teavitas
  66. detsembril
  67. a sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. L.U väitel ei saanud ta kohtutäituri teadet kätte. Selle väite loeb ringkonnakohus paljasõnaliseks, kuivõrd sissenõudjale adresseeritud kirjas kinnitab täitur täitmisteate kättetoimetamisest võlgnikule isiklikult.
  68. L.U väitel ta isegi ei teadnud enne kohtuistungit, millist asja tema suhtes arutatakse. Samas kinnitab ta määruskaebuses, et sai kätte teate, et PPA saatis Viru Maakohtule taotluse asendada
  69. novembri
  70. a otsusega väärteoasjas nr 2316,15,014433 määratud rahatrahv 9päevase arestiga. Kuna ta aga sel ajal viibis Viru Vanglas, puudus tal võimalus rahatrahvi tasumiseks. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt kirjutas L.U sellest kohtule ka oma
  71. augusti
  72. a pöördumises. Kuivõrd kohtuistung toimus
  73. augustil
  74. a oli L.U küllalt aega, et endale kaitsja valida või kohtult kaitsja määramist taotleda. Kohtuistungil selgitati L.U-le tema õigusi.
  75. L.U taotlust tasuda trahv, seadus ei võimalda. Arutades asenduskaristuse määramise taotlust sai kohus juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 üksnes otsustada, kas asendada L.U rahatrahv arestiga või ÜKTga. Maakohus pidas kohaseks asendada rahatrahv arestiga, sest L.U varasem katseaeg ebaõnnestus seoses uue kuriteo toimepanemisega. Seetõttu pöörati täitmisele vangistus, mis oli asendatud ÜKTga. Ringkonnakohus peab maakohtu põhjendusi asjakohasteks. Kui kohtul puudub veendumus, et isik oleks suuteline käitumiskontrollile alluma, siis on õige asendada karistus arestiga.
  76. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja L.U määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.