) § 218 lg 1 p-i 2 alusel, kuna omas riiklikult tunnustatud magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni.
-st ja kohtupraktikast ei tulenenud, et professionaalsete lepinguliste 4 esindajate tunnitasu määramisel pidi advokaadi tunnitasu menetluses olema kõrgem
Samuti ei tulenenud kohtupraktikast ja
-st, et lepingulise esindaja tunnitasu määramisel tuli lähtuda esindaja kutsenimetusest ja eeldatavast kutsestandardist ja määrata advokaadile turu keskmine tunnitasu. Kuivõrd menetluses osaleb advokaadina füüsiline isik, siis tuli tunnitasu määramisel eelkõige arvesse võtta konkreetse esindaja menetlustoiminguid ja asjatundlikkust. Kostja pakkus hagejale eelmenetluse lõpus kompromissi, mida hageja vastu ei võtnud. Seega suurenesid hageja esindaja tõttu poolte menetluskulud oluliselt ning käesolevas asjas esinesid erandlikud asjaolud, mis võimaldasid hageja esindajale määrata alla keskmise tunnitasu. Asjaolu, et kohus hindas hageja esindaja tunnitasu kõrgemaks kui kostja esindaja tunnitasu oli vastuolus kohtuotsusega, millega kohus hagi sisuliselt lahendas. Vastuoluline oli kohtu seisukoht, et kostja lepingulise esindaja puhul ei pruukinud olla tagatud kvaliteetset õigusteenuse osutamist tagavaid tegureid, mistõttu pidi kostja esindaja tunnitasu olema madalam. Ebaõiglane oli hageja esindaja tunnitasu lugemine põhjendatumaks, vajalikumaks, kvaliteetsemaks ja kallimaks kui kostja esindaja tunnitasu. Antud vaidlus oli alla keskmise keerukusega ja seega sai hageja esindaja tunnitasu määrata alla keskmise, mis oli antud juhul 83,33 eurot (käibemaksuta). Kui kohus leiab, et 135 eurot (käibemaksuta) on antud asja keerukust, õigusteenuse vajalikkust ja põhjendatust arvesse võttes mõistlik tasu, tuli kostja esindaja tunnitasuks määrata samuti 135 eurot (käibemaksuta). Menetluse edasine käik 9. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtajad määruskaebustele vastamiseks. 10. Pooled vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. 11. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need
Ringkonnakohtu seisukoht 12. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning kostja määruskaebus rahuldamata. Hageja määruskaebus tuleb jätta
Määruskaebus võeti ebaõigesti menetlusse. 13. Vastavalt
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seega oli hagejal õigus menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada, kui kaebuse ese ületab 280 eurot. Kostja väitis, et kuivõrd hageja vaidlustatav menetluskulude summa jäi alla 280 euro, puudus hagejal kaebeõigus. Määruskaebuse kohaselt leidis hageja, et tema põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku olid 3 758,33 eurot. Maakohtu hinnangul olid hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 3 256,25 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 348,09 eurot. Määruskaebuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 1 555,94 eurot. Käesoleval juhul oli hageja vaidlustatav menetluskulude summa 207,85 eurot (1 555,94 – 1 348,09). Eeltoodust nähtub, et vaidlustatav menetluskulude summa jäi alla seaduses 5 kehtestatud piirmäära. Sellises olukorras puudus maakohtul alus määruskaebuse menetlusse võtmiseks ja ringkonnakohus jätab eeltoodud põhjendustel määruskaebuse läbi vaatamata. 14. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine
-s sätestatud korras (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-4310, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul oli põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (
lg 8).
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 18.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 6 (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.