← Eesti

2-22-6175/47

Obsah (9)§ 218§ 663§ 657§ 664§ 660§ 178§ 175§ 174§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-6175 Kohtuasi Bioatlas OÜ hagi

) § 218 lg 1 p-i 2 alusel, kuna omas riiklikult tunnustatud magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni.

-st ja kohtupraktikast ei tulenenud, et professionaalsete lepinguliste 4 esindajate tunnitasu määramisel pidi advokaadi tunnitasu menetluses olema kõrgem

§ 218lg 1 p-i 2 järgse lepingulise esindaja tunnitasust.

Samuti ei tulenenud kohtupraktikast ja

-st, et lepingulise esindaja tunnitasu määramisel tuli lähtuda esindaja kutsenimetusest ja eeldatavast kutsestandardist ja määrata advokaadile turu keskmine tunnitasu. Kuivõrd menetluses osaleb advokaadina füüsiline isik, siis tuli tunnitasu määramisel eelkõige arvesse võtta konkreetse esindaja menetlustoiminguid ja asjatundlikkust. Kostja pakkus hagejale eelmenetluse lõpus kompromissi, mida hageja vastu ei võtnud. Seega suurenesid hageja esindaja tõttu poolte menetluskulud oluliselt ning käesolevas asjas esinesid erandlikud asjaolud, mis võimaldasid hageja esindajale määrata alla keskmise tunnitasu. Asjaolu, et kohus hindas hageja esindaja tunnitasu kõrgemaks kui kostja esindaja tunnitasu oli vastuolus kohtuotsusega, millega kohus hagi sisuliselt lahendas. Vastuoluline oli kohtu seisukoht, et kostja lepingulise esindaja puhul ei pruukinud olla tagatud kvaliteetset õigusteenuse osutamist tagavaid tegureid, mistõttu pidi kostja esindaja tunnitasu olema madalam. Ebaõiglane oli hageja esindaja tunnitasu lugemine põhjendatumaks, vajalikumaks, kvaliteetsemaks ja kallimaks kui kostja esindaja tunnitasu. Antud vaidlus oli alla keskmise keerukusega ja seega sai hageja esindaja tunnitasu määrata alla keskmise, mis oli antud juhul 83,33 eurot (käibemaksuta). Kui kohus leiab, et 135 eurot (käibemaksuta) on antud asja keerukust, õigusteenuse vajalikkust ja põhjendatust arvesse võttes mõistlik tasu, tuli kostja esindaja tunnitasuks määrata samuti 135 eurot (käibemaksuta). Menetluse edasine käik 9. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtajad määruskaebustele vastamiseks. 10. Pooled vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. 11. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 12. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning kostja määruskaebus rahuldamata. Hageja määruskaebus tuleb jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus võeti ebaõigesti menetlusse. 13. Vastavalt

§ 664

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 660

lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seega oli hagejal õigus menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada, kui kaebuse ese ületab 280 eurot. Kostja väitis, et kuivõrd hageja vaidlustatav menetluskulude summa jäi alla 280 euro, puudus hagejal kaebeõigus. Määruskaebuse kohaselt leidis hageja, et tema põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku olid 3 758,33 eurot. Maakohtu hinnangul olid hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 3 256,25 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 348,09 eurot. Määruskaebuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 1 555,94 eurot. Käesoleval juhul oli hageja vaidlustatav menetluskulude summa 207,85 eurot (1 555,94 – 1 348,09). Eeltoodust nähtub, et vaidlustatav menetluskulude summa jäi alla seaduses 5 kehtestatud piirmäära. Sellises olukorras puudus maakohtul alus määruskaebuse menetlusse võtmiseks ja ringkonnakohus jätab eeltoodud põhjendustel määruskaebuse läbi vaatamata. 14. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine

-s sätestatud korras (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-4310, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul oli põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

  1. Kostja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles kohus määras hageja esindaja tunnitasuks 135 eurot (käibemaksuta) ja palus määrata hageja esindaja tunnitasuks 83,33 eurot. Alternatiivselt palus kostja tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus määras kostja esindaja tunnitasuks 83,33 eurot (käibemaksuta) ja määrata kostja esindaja tunnitasuks samuti 135 eurot (käibemaksuta). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 12), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 26.04.2017, 3-2-1-34-17, p 15). Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on erandlikud. Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16). Tunnitasule tuleb hinnangu andmisel mh lähtuda vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline ja tegemist oli lihtmenetlusega, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja peab kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (käibemaksuga) ja hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 135 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Arvestades eeltoodut nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega tunnitasu suuruse osas.
  2. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Antud juhul puuduvad maakohtupoolsed rikkumised, mis tooksid kaasa maakohtu lahendi tühistamise. Kostja ei esitanud määruskaebuses põhjendusi, mis annaks ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse. 17.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 18.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 6 (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.