2-23-3634/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg

1. aprill 2023.a. Tsiviilasja number 2-23-3634 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi K. K. ja P. K. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Revensen OÜ (registrikood: 16625699; aadress: Tartu mnt 13, Kesklinna osa, Tallinn, Harju maakond), hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (volikirja alusel, e-post: irinavas@vestp.ee) Kostja I: K. K. (isikukood: xxxx; registrijärgne elukoht: xxxx; hagis märgitud elukoht: xxxx; e-post: xxxx) Kostja II: P. K. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; epost: xxxx) 3 500 eurot Hagihind RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Revensen OÜ hagi K. K. ja P. K. vastu ühisvara jagamiseks tagaseljaotsusega.
3. Lõpetada K. K. ja P. K. ühisomand kinnisasjale asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) ja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasuda kinnisasja müügist saadava raha arvel kinnisasja müügiga seotud kulud ning seejärel jagada allesjääv raha K. K. ja P. K. vahel võrdsetes osades.
4. Jätta Revensen OÜ hagi K. K. ja P. K. vastu läbi vaatamata osas, milles Revensen OÜ palub täita K. K.’le jäävate rahaliste vahendite arvel Revensen OÜ nõuded K. K. vastu, mis tulenevad Pärnu Maakohtu
5. novembri
6. a kohtumäärusest tsiviilasjas xxxx.
7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.
8. Jätta läbivaatamata jäänud nõudega seonduvad menetluskulud hageja kanda. Rahuldatud nõudega seonduvad menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 4.
9. Mõista K. K.’lt ja P. K.’lt solidaarselt Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 780 eurot (s.o riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot). 4.
10. Mõista K. K.’lt ja P. K.’lt solidaarselt Revensen OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (780 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
11. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
13. Revensen OÜ esitas
14. märtsil
15. a sissenõudjana täitemenetluse seadistiku (TMS) alusel Viru Maakohtule hagi abikaasadest kostjate K. K. (kostja I) ja P. K. (kostja II) vastu ühisomandi lõpetamiseks kinnisasjale asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) avalikul enampakkumisel müümise teel, et laekunud rahast rahuldada hageja võlanõue kostja I vastu. 2
16. Hagi esitamise tingis asjaolu, et hageja Pärnu Maakohtu
17. novembri
18. a kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud võlanõudeid kostja I vastu ei ole võlgnikul lahusvara puudumise tõttu seni õnnestunud täitemenetluses sisse nõuda. Hageja võlanõue moodustab hagi esitamise päevaga kokku 1 417,30 eurot, millele lisandub viivis 55,09 eurot.
19. Viru Maakohtu
20. märtsi
21. a määrustega jäeti hagiavalduses esitatud hagi tagamise avaldus rahuldamata ning hagiavaldus võeti menetlusse.
22. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale I kätte toimetatud E-toimiku vahendusel
23. märtsil
24. a ning kostjale II isiklikult
25. märtsil
26. a. Kohus andis kostjatele kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostjad ei esitanud tähtaegselt kohtule vastust. Kohus hoiatas kostjaid, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
27. Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib TsMS § 407 lõike 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.
28. Sissenõudja võib TMS § 14 lõike 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib perekonnaseaduse (PKS) § 33 lõike 3 teise lause järgi nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.
29. Hagiavalduse järgi on hagejal kostja I vastu Pärnu Maakohtu
30. novembri
31. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxxx tulenev nõue 1 417,30 eurot, millele lisandub viivis. Nõude sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlus täiteasjas nr xxxx. Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on kohtutäitur N. M.
32. märtsil
33. a kinnitanud, et täiteasjas nr xxxx on täitmine kostja I lahusvara arvel võimatu. Võlgnik ei ole nõudeid vabatahtlikult täitnud, kohtutäituri arestide kaudu ei ole nõude katteks laekumisi toimunud, võlgnikul puudub realiseeritav lahusvara.
34. Hagejal on seega kostja I vastu täitemenetluses täidetavad nõuded. Kostja I lahusvarast ei piisa tema vastu täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks. Hageja saab TMS § 14 lõike 2 ja PKS § 33 lõike 3 teise lause järgi seega nõuda kostjate ühisvara jagamist.
35. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjate ühisvara hulka kinnisasi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lõike 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostjad ei ole neile hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul väitnud, et kinnisasi ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb seega tuvastatuks, et kinnisasi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kuulub kostjate ühisvara hulka.
36. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei ole kostjate ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteeki. Kinnisasjal ei lasu ka muid kohustusi, mis mõjutaksid ühisvara jagamist ning tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või kostjate vahel ära jagada.
37. Ühisvara jagatakse PKS § 211 lõike 1 järgi kehtiva perekonnaseaduse alusel (vt Riigikohtu 26.04.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). PKS § 37 lõike 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi jagamise sätete alusel, st ühel AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab 3 ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
38. Hageja on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha ühisomanike vahel võrdselt. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja on õigustatud nõudma ühisvara jagamist ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet ega toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane, on põhjendatud ühisvara jagada. Ühisvara jagamine nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult, kuivõrd pärast ühisvara jagamist jääb kummalegi kostjale PKS § 37 lõikele 3 vastav osa ühisvaraks oleva kinnisasja väärtusest. Hageja nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest tasutakse esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja seejärel jagatakse ülejäänud raha kostjate vahel võrdsetes osades.
39. Hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu.
40. Kohus selgitab, et hageja saab TMS § 14 lõike 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lõike 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele, sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades (Tartu Ringkonnakohtu 4.02.
41. a lahend tsiviilasjas nr 2-20-14123, punkt 6). Kostja I tekkivale lahusvarale sissenõude pööramise otsustab TMS sätestatud korras kohtutäitur.
42. Kohus märgib, et hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded kostja I vastu PKS § 33 lõike 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samuti ei ole võimalik hageja nõudeid pidada TsMS § 445 lõikes 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud.
43. Nõuded, milles hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu, tuleb jätta TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbivaatamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
44. Kohus rahuldas hageja ühisvara jagamise nõude osas, milles hageja palus müüa ühisvarasse kuuluv kinnisasi avalikul enampakkumisel, kanda saadava raha arvel kinnisasja müügiga seotud kohustused ja jagada ülejäänud raha kostjate vahel ära. Kohus jättis ülejäänud nõuded läbivaatamata. Rahuldatud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lõike 2 alusel hageja kanda.
45. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 420 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduse esitamise eest 70 eurot ja esindajatasu nelja tunni eest summas 480 eurot (käibemaksuta). 4
46. Rahuldatud nõudelt tuleb TsMS § 132 lõike 4 punkti 5 ja riigilõivuseaduse § 59 lõike 4 järgi tasuda riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv 420 eurot on seega seotud rahuldatud nõude esitamisega. Viru Maakohtu
47. märtsi
48. a määrusega jäeti hagiavalduses esitatud hagi tagamise avaldus rahuldamata, seega tuleb hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 70 eurot jätta hageja kanda. Kuna rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb riigilõiv 420 eurot mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.
49. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asja õiguslikku keerukust ning hagiavalduse ja selle lisade mahtu, on hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud neli tundi kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda hagiavalduse koostamisele kuulunud ajast kolm tundi seotuks rahuldatud nõude esitamisega ja üks tund seotuks selle nõude esitamisega, mille kohus jättis läbivaatamata. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud on seega vajalikud ja põhjendatud 360 euro ulatuses. Kuna rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb esindajakulu 360 mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Kuna läbivaatamata jäetud nõudega seotud menetluskulud jäid hageja kanda, jääb läbivaatamata jäänud nõudega seotud esindajakulu hageja kanda.
50. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 780 eurot (s.o riigilõiv 420 eurot ja esindajakulu 360 eurot), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
51. Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 5