Obsah (4)

§ 275§ 15§ 56§ 47

4-23-985 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-985 Kohtunik Ingrid Kullerkann Sekretär Margot Nigol Väärteoas

§ 275

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 275

lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku otsuse sisu ulatuses, s.o 400 eurot Kaebuse esitaja taotlus karistuse vähendamine/otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Tartu Vangla 23.03.

1. a otsus väärteoasjas nr 650023000018 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Kelli Kuslap koostas 23.02.2023 väärteoprotokolli (tl 24–25), milles R. Bekkerile heidetakse ette, et tema Tartu Vangla kinnipeetavana solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega. R. Bekker küsis 01.02.2023 kella 09.07 ajal valvur X: "Kas sa üksuse juhti ikka lakkunud oled?" ning kirjutades hiljem selgituskirjas X kohta: "Homoseksuaal samal ajal nohises tunnustavalt. Kas meeste vanglas võib üldse pede töötada?" Kirjeldatud teoga solvas R. Bekker vanglaametnik X au ja väärikust. 4-23-985
3. Tartu Vangla 23.03.2023 otsusega (tl 14–15) väärteoasjas nr 650023000018 määrati R. Bekkerile

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

1. R. Bekker vaidlustas otsuse Tartu Maakohtusse 24.03.2023 saabunud kaebusega (tl 1), mille sisu on kokkuvõetult järgmine. R. Bekkel küsib, kas ta on midagi valesti teinud, kui ütleb homoseksuaalile, et ta on homo. Kontekst oli, et homo segas end vahele kahe inimese jutule ning see ärritas R. Bekkerit. Karistuseks pandi ta VangS § 69 lg 1 alusel lukku, seega on ta juba karistada saanud. R. Bekker ei ole nõus tema karistamisega ega ka määratud karistusega summas 400 eurot. Menetlusaluse isiku sõnul on selline rahatrahv hullumeelne ning ta ei tea, kust ta sellise raha peaks võtma. R. Bekkeri sõnul saavad praktikas teised sarnase teo eest 40 eurot trahvi, kuid temale määrati 400 eurot. Kaebuse esitaja märgib ka, et K. K. oli antud teo suhtes otsuse teinud juba enne, kui R. Bekker oli saanud ütlusi anda. 27.03.2023 saabus Tartu Maakohtule R. Bekkeri poolt lisa kaebuse juurde (tl 7), milles ta selgitab, miks tema meelest on valvur X homo ning märgib, et jääb arusaamatuks, miks valvur nüüd solvus. Kohtuotsuse põhjendused
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Väärteo etteheite kohaselt solvas kinnipeetav R. Bekker Tartu Vanglas 01.02.2023 kella 09.07 ajal valvur X, küsides temalt: „Kas sa üksuse juhti ikka lakkunud oled?" ning kirjutades hiljem selgituskirjas X kohta: „Homoseksuaal samal ajal nohises tunnustavalt. Kas meeste vanglas võib üldse pede töötada?" Oma teoga solvas R. Bekker vanglaametnik X au ja väärikust.
4. Tunnistaja X ja R. Bekkeri ütlused asjade käigu osas on oma sisus kattuvad. Vanglaametnik X ja X läksid kambri juurde R. Bekkerile selgitama, et kui ta jätkab rikkumiste toime panemist, pannakse ta lukustatud kambri reziimile. Menetlusalune isik ägestus ning hakkas X vaidlema. Tema mingitele väidetele vastas X. Sündmuse lõpetuseks otsustas X vaidlemise lõpetada ja ütles, et kui tuleb veel üks ettekanne, siis läheb R. Bekker lukurežiimile. R. Bekker ütles talle seepeale: „Kuradi elukas, raisk.“ Seepeale otsustati, et nüüd on see rikkumine toime pandud ja kinnipeetava suhtes tuleb rakendada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangistusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt on võimalik kinnipeetava vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust piirata. X sõnul tähistavad nad sellisel juhul kambri pannes ümber ukselingi oranži teibi ja lisaks toiduluugi avamise vältimiseks tabaluku. X tuli tagasi kambrit tähistama ning siis ütles R. Bekker talle sõnad, mille osas on tehtud väärteoetteheide.
5. Toimikus on R. Bekkeri selgitus, kus kinnipeetav kirjeldab oma nägemust toimunust. Selgituse kohaselt ei vastanud X tema küsimusele, miks on kuivatuspulk peegli ees, vaid ütles lõpuks, et kinnipeetav võib ainult poolt kuivatuspulgast kasutada (R. Bekker on lisanud selgitusele ka joonise). Järgmisena kirjutab R. Bekker, et „Homoseksuaal samal ajal nohises tunnustavalt. Kas meeste vanglas võib üldse pede töötada?“ Kuivõrd selgitus on antud juhtumi kohta, kus X käis temaga rääkimas ning X seisis kambri uksel, on selge, et R. Bekker viitab eelkirjeldatud lausetega just X-le. Seletuse sisust anti põhjendatuld teada ka ametnikule endale. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et valvuritel on julgeolekukaalutlustel vajalik teada, kas ja millised kinnipeetavad on nende suhtes vaenulikult meelestatud. 2 4-23-985
6. 10.03.2023 on R. Bekker kirjutanud veel ühe seletuskirja Tartu Vangla direktorile, milles räägib, et ei saa aru, miks peab teda ilmtingimata karistama, kuivõrd ta on samasugune eestlane nagu kirja adressaat ning ka homoseksuaalist valvur. R. Bekker selgitab, et kui keegi millegi peale solvub, siis öelgu seda ning vastaspool teeb korrektuurid ja vabandab. R. Bekker ei mõista, miks on vaja kohe anda esimeseks karistuseks karm rahatrahv. R. Bekker pakub välja, et „parem las homo peksab mind kuni leiab, et olen küllalt saanud“. Vangla töötaja võiks olla kinnipeetava hinnangul suurema pingetaluvusega. 9.

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra kaitse üht vormi (vangistusseadus § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10). 10. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et valvur X näol oli tegemist avalikku korda teostava võimuesindajaga

§ 275lg 1 tähenduses, kes täitis 01.02.2023 oma tööülesandeid.

Samuti ei ole R. Bekker eitanud, et ta väärteoetteheites nimetatud sõnu kasutas. Küll aga on R. Bekker sisuliselt küsimuse alla seadnud selle, kas öeldud väljend saab olla käsitatav solvamisena. Menetlusalune isik on seisukohal, et mõned ametnikud solvuvad sellise asja peale ja mõned mitte, nad võiksid seal omavahel ometigi kokku leppida.

1. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, mille sisustajaks on kohtupraktika (RKKK 31-1-3-05 p 7.1). Õiguskirjanduses on leitud, et solvamine on tegu, mis riivab kannatanu n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 punkt 7).
2. Kohtuistungil üle kuulatud X tundis ennast R. Bekkeri sõnade tõttu solvatuna, ning põhjendades kirjeldas veel nende sõnade ütlemise viisi. R. Bekker jälgis teda läbi ukseava ja siis ütles seda rahuliku, monotoonse häälega. Kohus on seisukohal, et R. Bekkerile etteheidetav tegu oleks solvav ka keskmise mõistliku kõrvalseisja pilgu läbi. Küsimus „Kas sa üksuse juhti ikka lakkunud oled“ on oma olemuselt ilmselgelt vanglaametnikku halvustav ja alavääristav, olenemata sellest, kas sellega viidatakse ka isiku seksuaalsele orientatsioonile või mitte. Olukorda võimendas veelgi see, et R. Bekker jätkas X solvamist ka sündmuse kohta kirjutatud selgituses, kus nimetab vanglaametnikku juba konkreetselt homoseksuaaliks ning küsib, kas selline isik võib üldse vanglas töötada. Ka selle kohta on X selgitanud, et tema jaoks on solvav, kui talle öeldakse homo ning tema ennast selleks ei pea. Kuigi sõna homo ei ole iseenesest ebatsensuurne või halvustav, tuleb antud juhul vaadata R. Bekkeri poolt kasutatud väljendeid nende konkreetses kasutamise kontekstis ja koosmõjus. R. Bekkeri poolt öeldu on ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt alandava ja halvustava alatooniga ning mõeldud solvanguna, vaatamata sellele, et ta ise sellisele sõnakasutusele jätkuvalt õigustust püüab leida. Eeltooduga on avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega tõendamist leidnud. 13.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Arvestades, et R. Bekker solvas X järjepidevalt, korrates enda poolt öeldud solvangut ka seletuskirjas, ei olnud kohtu hinnangul tegemist mitte ühekordse ärrituvusest põhjustatud 3 4-23-985 sõnade mittekontrollimisega, vaid sooviga X-le oma suhtumist temasse näidata. Selline teguviis saab aga olla üksnes tahtlik. 14. Eelnevast tulenevalt on R. Bekker täitnud

§ 275lg-s 1 sätestatud teokoosseisu.

Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. R. Bekker on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 15. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 16.

§ 275

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. R. Bekkerile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses ehk 1/3 maksimaalsest sanktsiooni määrast.

1. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud karistuse määraga. Kuigi teosüüd võib lugeda pigem väiksemapoolseks, ei luba eripreventiivsed ja ka üldpreventiivsed kaalutlused miiniumi lähedast karistust. Võimalus, et R. Bekker edaspidi oma käitumist korrigeerib, on kohtu hinnangul nullilähedane. Tema suhtumine vanglaametnikesse on lihtsalt sedavõrd lugupidamatu. Siinkohal on paslik ära tuua vaid mõned näited sõnakasutusest kohtuistungil. „Ta vehkis kätega, pritsis tatti. Ta jäi ilmselgelt jänni“ (kirjeldab enda vestlust teise ametnikuga). „Ma olen talle märkuseid teinud ja minu keeli plõksib vahele“ (kirjeldab olukorda, miks tema arvates tunnistaja ei võinud osa võtta tema ja teise ametniku vestlusest). Sellise suhtlemisstiiliga kinnipeetava õigusrikkumistele leebelt reageerides satuks ametnike autoriteet ohtu laiemaltki.
2. Kohus ei asu siinkohal analüüsima väidet topeltkaristamisest ja sellest, millist tähendust omab kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Asjaoludest nähtub üheselt, et täiendavad julgeolekuabinõud järgnesid E. Tarkusega ebaviisakale suhtlemisele, väärteokaristus X solvamisele. Väidetel selle kohta, et otsus karistuse suuruse kohta oli vastu võetud juba enne menetlusaluse isiku ülekuulamist, ei saa olla samuti mingisugust õiguslikku tähendust. Karistuse aluseks on teosüü suurus, reeglina on menetlejale teada ka isiku varasema käitumise andmed. R. Bekkeri ülekuulamine karistust mingil viisil kergendada ei saakski - tema väljendusviis menetlejatega suhtlemisel on sedavõrd reljeefne ja karistuse eripreventiivse mõju prgonoosi halvemuse poole lükkav.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja R. Bekkeri kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4